Täna mul meel eriti m6ru, kuna minult kisutakse käest GPRSimise v6imalus.
Siiamaani on m6ned operaatorid pakkunud gprsimise v6imalust kuumaksu eest, kuid nyyd lähevad k6ik yle kuumaks+maht. Nt. DNA Finland Oy: 16,65€ 100MB+1,22€ iga yleminev MB eest. Samast otsusest on teatanud ka Eesti gprs teenust pakkuvad operaatorid (RLE, EMT).
ehk, soovitakse kliente, kes kasutaks k6iki tasulisi teenuseid, kuid kasutaks neid v6imalikult vähe. ok, saan aru, see on kapitalism, kuid nii ei saada inimestelt raha kätte (IMHO)!
mis motiveerks mind ostam kolme-neljatuhandelist telefoni (miinimum GPRS telefoni hind), maksma iga kuu 300+ eeku (RLE ja see on odavaim turul) v6i isegi rohkem (450,- EMT), kui saan selle eest netis käia kaks kolm korda kuus?
selline maksustamissysteem loodi minusuguste megakasutajate eemalepeletamiseks 
keskmine päevamaht on mul GPRSiga 60-70MB.
Varsti on tulemas EDGE, MMS ja muud teenused? kui kallid need saavad olema?
Eile teatasid koostööst MSFT ja Prantsuse Orange. Hakkavad koos pakkuma teenust: Saad telefonile SMSi, et oled Hotmaili saanud maili (maksad), saadad SMSi, mis läheb mailile (maksad).
Kliendid ei tahagi varsti enam osta kallima klassi telefone, kuna nendega pole midagi peale hakata.
Üks minu Ameeriklasest sõber armastab sihukeste asjade kohta öelda:
"I the money is the issue - deal with the money"
Elik. Kes on öelnud, et operaator peab sulle pakkuma teenust alla omahinna. Iga bitt, mille sa läbi õhu omale kärutad maksab operaatorile midagi. Ja mitte vähe. Eriti Eesti mastaapides.
"I the money is the issue - deal with the money"
Elik. Kes on öelnud, et operaator peab sulle pakkuma teenust alla omahinna. Iga bitt, mille sa läbi õhu omale kärutad maksab operaatorile midagi. Ja mitte vähe. Eriti Eesti mastaapides.
"I the money ... asemel pidi olema " If the money...
trükikurat
trükikurat
ja EMT kasum on "kõigest" rohkem kui pool käibest....
ehk tsiteerides klassikuid - sularaha vastuvõtmis kontori ülalpidamine viru tänaval oleks märksa kallim.
ehk tsiteerides klassikuid - sularaha vastuvõtmis kontori ülalpidamine viru tänaval oleks märksa kallim.
tegelt ei ole asi selles, et gprs megakasutajad saavad biti alla omahinna, sest omahinda on v6imatu arvutada, vaid asi on selles, et suurkasutajaid on 4-5% ja need kasutavad ära kogu vaba ressursi.
Ega operaatorid pole sotsiaalhoolekande liigasse kuuluvad asutused. Kui nad näevad, et nende kasum on ohus ja konkreetne projekt nõuab ristsubsideerimist isegi pikemas perspektiivis, pannakse kiosk nendele klientidele kinni, kes pole kasumlikud.
OK, kui GPRS ja MMS või mis iganes teenus on kellegi jaoks kallis, siis pole ta järelikult sellele mõeldud. Innovatiivsete (tegelikult eesti keeles õige käänata `innovaatiliste`) toodete, eriti tehnoloogia poole peal, kogutakse alguses raha friikidelt ja kõrgema elatustasemega inimestelt, et teha investeeringuid teenuse masside viimise jaoks. Kui asi kulgeb plaanipäraselt, saab kunagi EDGE-st (või mõnest muust GPRS-i edasiarendusest) kõige tavalisem ja tavapärasem teenus. Siis on ka hind odavam. Kui mingi operaatori teenus tundub liiga kallis, siis pole tegu järelikult õige kliendiga (teoreetiliselt võetuna) - teenus pole kasutaja jaoks niivõrd suures osas ja väärtuses tööefektiivust tõstev.
Teiseks. Iga telekomi aktsionär tahab näha kasumikasvu ja heal juhul ka rentaabluse suurenemist versus ootamist, et kümne aasta pärast kasutab arv X just seda teenust ja siis hakkame teenima. Telekomid on võrreldes e-äriga eelistatud seisuses seetõttu, et nemad üritavad algatuseks raha küsida, mitte luua suurte investeeringutega hiigelkasutajaskonda, kelle käest raha kasseerimine on problemaatiline.
Kui täna on GPRS kallis, peab ootama aega millal konkreetse operaatori ja kliendi vaheline suhe rajaneb võrdusel võit=võit. Kui ühel pool on kaotus, siis tuleb järelikult leida alternatiivvariant.
OK, kui GPRS ja MMS või mis iganes teenus on kellegi jaoks kallis, siis pole ta järelikult sellele mõeldud. Innovatiivsete (tegelikult eesti keeles õige käänata `innovaatiliste`) toodete, eriti tehnoloogia poole peal, kogutakse alguses raha friikidelt ja kõrgema elatustasemega inimestelt, et teha investeeringuid teenuse masside viimise jaoks. Kui asi kulgeb plaanipäraselt, saab kunagi EDGE-st (või mõnest muust GPRS-i edasiarendusest) kõige tavalisem ja tavapärasem teenus. Siis on ka hind odavam. Kui mingi operaatori teenus tundub liiga kallis, siis pole tegu järelikult õige kliendiga (teoreetiliselt võetuna) - teenus pole kasutaja jaoks niivõrd suures osas ja väärtuses tööefektiivust tõstev.
Teiseks. Iga telekomi aktsionär tahab näha kasumikasvu ja heal juhul ka rentaabluse suurenemist versus ootamist, et kümne aasta pärast kasutab arv X just seda teenust ja siis hakkame teenima. Telekomid on võrreldes e-äriga eelistatud seisuses seetõttu, et nemad üritavad algatuseks raha küsida, mitte luua suurte investeeringutega hiigelkasutajaskonda, kelle käest raha kasseerimine on problemaatiline.
Kui täna on GPRS kallis, peab ootama aega millal konkreetse operaatori ja kliendi vaheline suhe rajaneb võrdusel võit=võit. Kui ühel pool on kaotus, siis tuleb järelikult leida alternatiivvariant.
laurime, seega peaks toodete hinnad pidevalt langema (loomulikult mingi tasemeni), kuid hetkel oleme olukorras, kus hindu t6steti ja ette pole näha hinna langetamist sellisele tasemele, et see läheks massidesse.
mis saab Nokia marginaalidest (1Q03 23,9%),kui teenused on kallid ja m6tekas on osta ainult lihttelefone (k6ne+sms)? nokiast saab motorola, kelle marginaal on 1,7%!
mis saab Nokia marginaalidest (1Q03 23,9%),kui teenused on kallid ja m6tekas on osta ainult lihttelefone (k6ne+sms)? nokiast saab motorola, kelle marginaal on 1,7%!
Või saavutati eelmise soodushinnaga mingi suur hulk kasutajaid ja nyyd võivad operaatorid kysida teenuse eest rohkem.
Igatahes võidumehed olid need, kes sellel soodusperioodil tõmbasid ikka megakoguse baite alla. Kes hiljaks jäi see ilma jäi.
Tulevikus on GPRS ikka lisayhendus netti pääsemiseks.
Igatahes võidumehed olid need, kes sellel soodusperioodil tõmbasid ikka megakoguse baite alla. Kes hiljaks jäi see ilma jäi.
Tulevikus on GPRS ikka lisayhendus netti pääsemiseks.
Rene2, muideks eksid. Kui GPRS tuli, maksis 1MB 40 krooni päevasel ajal (EMT). Siis löödi hind alla, kuumaksupõhiseks (kasutajaskonna loomine, potentsiaali loomine rahateenimiseks). Nüüd 100MB pakett maksab 4,5 krooni mega eest ja iga lisanduv mega 20 krooni. Odavam ju algsest! Ja ilmselt asi tunduvalt odavam ütleme 2a pärast.
Nokia ja Motorola marginaalide vahe on vähemalt senini olnud asjolus, et üks on tipptasemel innovaator, teine imitaator. Operaatorid on Nokia nii öelda vahendajad - Nokia põhjustab kõige esimesena GPRS teenuse kalliduse - võrguseadmete ja telefonide kasumlikkus ühe tooteühiku kohta on praegu kõrgel. See on magus etapp Nokiale. Nüüd hakatakse liikuma per toode kasumlikkus asetuselt per üldkasumi poole. See tähendab massistumist. Võrguseadmete ja GPRS telefonide turg hakkab liikuma konkurensti poole, seadmete hinnad langevad, teenuse hind langeb ja kliente tuleb juurde.
GPRS teenuse hind liigub täpselt nagu toote- ja teenuseinnovatsiooni õpikutes kirjeldatud. Hinda määravad tipptasemel innovaatorid nagu Nokia, mitte nende toodete vahendajad nagu operaatorid. Operaatorid lükkavad teenuse kombineerimise eest lihtsalt oma tavapärase "juurdehindluse" otsa. GPRS teenuse praeguses kalliduses on süüdi Nokia, kuna ta on innovaator, seega mopoolne nähtus ja seega kõrget kasumlikkust lubada võiv organisatsioon.
Nokia ja Motorola marginaalide vahe on vähemalt senini olnud asjolus, et üks on tipptasemel innovaator, teine imitaator. Operaatorid on Nokia nii öelda vahendajad - Nokia põhjustab kõige esimesena GPRS teenuse kalliduse - võrguseadmete ja telefonide kasumlikkus ühe tooteühiku kohta on praegu kõrgel. See on magus etapp Nokiale. Nüüd hakatakse liikuma per toode kasumlikkus asetuselt per üldkasumi poole. See tähendab massistumist. Võrguseadmete ja GPRS telefonide turg hakkab liikuma konkurensti poole, seadmete hinnad langevad, teenuse hind langeb ja kliente tuleb juurde.
GPRS teenuse hind liigub täpselt nagu toote- ja teenuseinnovatsiooni õpikutes kirjeldatud. Hinda määravad tipptasemel innovaatorid nagu Nokia, mitte nende toodete vahendajad nagu operaatorid. Operaatorid lükkavad teenuse kombineerimise eest lihtsalt oma tavapärase "juurdehindluse" otsa. GPRS teenuse praeguses kalliduses on süüdi Nokia, kuna ta on innovaator, seega mopoolne nähtus ja seega kõrget kasumlikkust lubada võiv organisatsioon.
aga radiolinja oli minu teada üldse tasuta
Yks workaround:
kui probleemiks on yle paketilimiidi minevate baitide kõrge hind, siis on odavam teha endale mitu telefoninumbrit ja igaleyhele oma pakett.
kui probleemiks on yle paketilimiidi minevate baitide kõrge hind, siis on odavam teha endale mitu telefoninumbrit ja igaleyhele oma pakett.
Lauri:
RLE oli algul tasuta (mitu kuud), siis maksis 100 eeku kuu ja nyyd maksab 300 eeku kuu ja alates 1.7.2003 hakkab maksma 300 eeku 150Mb+10eek iga mega eest. (läheb kallimaks)
DNA Finland Oy, praegu maksab kuu gprsi 16,65€, alates 1.7.2003 16,65€ 100Mb+1,22€ iga ylemine mega. (läheb kallimaks)
ja kas EMTil enne mitte 495 eeku eest samuti piiramatu kasutus polnud?
lisaks sellele, et teenus kallineb muutub see ka ebamugavamaks. nimelt need, kes ei taha yletada paketis sisalduvat limiiti (100-150Mb) peavad hoolega lugema baite. Ericsson T65ga on see lihtsam, sellel on datacounter, kuid paljudel telefonidel seda pole.
Nokia tooted ei ole keskmisest kallimad, seda suurematest kogustest ja innovatiivsetest tootmismeetoditest johtuvalt. Nokia mobiiltelefonide keskminie müügihind on isegi madalam, kui Motorolal.
Võrkudega oli aga selline lugu, et nendesse pole mitu aastat midagi eriti investeeritud, sellest sai m6ni päev tagasi kirjutatud siin.
Kui Eesti saab järgmine aasta Euroopa Liitu (otsustatakse septembris eestlaste poolt), siis EU Komisjon sunnib Eesti operaatoreid langetama hindu, sest eestlased kulutavad liiga suure osa oma sissetulekust sidele, mis on kallimad, kui EUs.
RLE oli algul tasuta (mitu kuud), siis maksis 100 eeku kuu ja nyyd maksab 300 eeku kuu ja alates 1.7.2003 hakkab maksma 300 eeku 150Mb+10eek iga mega eest. (läheb kallimaks)
DNA Finland Oy, praegu maksab kuu gprsi 16,65€, alates 1.7.2003 16,65€ 100Mb+1,22€ iga ylemine mega. (läheb kallimaks)
ja kas EMTil enne mitte 495 eeku eest samuti piiramatu kasutus polnud?
lisaks sellele, et teenus kallineb muutub see ka ebamugavamaks. nimelt need, kes ei taha yletada paketis sisalduvat limiiti (100-150Mb) peavad hoolega lugema baite. Ericsson T65ga on see lihtsam, sellel on datacounter, kuid paljudel telefonidel seda pole.
Nokia tooted ei ole keskmisest kallimad, seda suurematest kogustest ja innovatiivsetest tootmismeetoditest johtuvalt. Nokia mobiiltelefonide keskminie müügihind on isegi madalam, kui Motorolal.
Võrkudega oli aga selline lugu, et nendesse pole mitu aastat midagi eriti investeeritud, sellest sai m6ni päev tagasi kirjutatud siin.
Kui Eesti saab järgmine aasta Euroopa Liitu (otsustatakse septembris eestlaste poolt), siis EU Komisjon sunnib Eesti operaatoreid langetama hindu, sest eestlased kulutavad liiga suure osa oma sissetulekust sidele, mis on kallimad, kui EUs.
radiolinja ei ole enam tasuta:
http://www.radiolinja.ee/erakliendile/hinnakiri/maksed_teenustele.asp
http://www.radiolinja.ee/erakliendile/hinnakiri/maksed_teenustele.asp
Niiii!
Kobiseks nüüd ka tiba. Sest asi kipub jamaks minema...
Kui Eesti saab Euroopa Liitu või ei saa Euroopa Liitu, ei tähenda see veel seda, et EU Komisjon sunnib Eesti operaatoreid langetama hindu. See on mõistagi vale ja väär.
Lisaks on veel vähem Komisjoni asi, kas eestlased kulutavad sidele oma sissetulekust vähe või palju. Selline lähenemine on ekslik ja loob väärarvamuse Euroopa Liidu toimimispõhimõtetest.
Euroopa Liit ei sekku iial ühe eraõigusliku institutsiooni poolt siseriiklikult teostatavasse hinnakujundusse. See hind kujuneb välja ärliste otsuste tulemusena ja mitte mingil muul moel. Euroopa Liit ei sekku ka aktiivselt oma kodanike tarbimisharjumuste kujundamisse, kui need ei oma Ühenduse mastaabis tähtsust (ntx raudteetranspordi soodustamine omab).
Siiani on spekuleeritud üksnes võrkudevaheliste sidumishindade langetamise teemal ja seda Eestis. Sideamet on meil vastavaid suuniseid andnud, kuid regulaatori käed jäävad ses osas veel veidi lühikeseks (ja see on ka loogiline ja paratamatu). Samas, surve nende hindade langetamisele on tugev ja kui operaatorid sellele järele annavad, saab esimese matsu Tele2.Mobiil, kes teenib kena kopika just oma võrku sissetulevate kõnede pealt (ja annab veel mõnikord 30 senti sellest kliendile ära).
Kui eestlased kulutavad liiga suure osa oma sissetulekutest sidele, siis on ainult 2 võimalust. Kas operaatorid langetavad hindu või inimesed tarbivad vähem. Ja mis on "liiga suur" osa? Tarbimise mahu määrab rahaliste võimaluste ja vajaduste kooskõla.
Kobiseks nüüd ka tiba. Sest asi kipub jamaks minema...
Kui Eesti saab Euroopa Liitu või ei saa Euroopa Liitu, ei tähenda see veel seda, et EU Komisjon sunnib Eesti operaatoreid langetama hindu. See on mõistagi vale ja väär.
Lisaks on veel vähem Komisjoni asi, kas eestlased kulutavad sidele oma sissetulekust vähe või palju. Selline lähenemine on ekslik ja loob väärarvamuse Euroopa Liidu toimimispõhimõtetest.
Euroopa Liit ei sekku iial ühe eraõigusliku institutsiooni poolt siseriiklikult teostatavasse hinnakujundusse. See hind kujuneb välja ärliste otsuste tulemusena ja mitte mingil muul moel. Euroopa Liit ei sekku ka aktiivselt oma kodanike tarbimisharjumuste kujundamisse, kui need ei oma Ühenduse mastaabis tähtsust (ntx raudteetranspordi soodustamine omab).
Siiani on spekuleeritud üksnes võrkudevaheliste sidumishindade langetamise teemal ja seda Eestis. Sideamet on meil vastavaid suuniseid andnud, kuid regulaatori käed jäävad ses osas veel veidi lühikeseks (ja see on ka loogiline ja paratamatu). Samas, surve nende hindade langetamisele on tugev ja kui operaatorid sellele järele annavad, saab esimese matsu Tele2.Mobiil, kes teenib kena kopika just oma võrku sissetulevate kõnede pealt (ja annab veel mõnikord 30 senti sellest kliendile ära).
Kui eestlased kulutavad liiga suure osa oma sissetulekutest sidele, siis on ainult 2 võimalust. Kas operaatorid langetavad hindu või inimesed tarbivad vähem. Ja mis on "liiga suur" osa? Tarbimise mahu määrab rahaliste võimaluste ja vajaduste kooskõla.
Rene2,
a) EMT oli esimene kes GPRS teenust hakkas pakkuma. EMT-l ei olnud alguses mittemingisugust kuumaksupõhist varianti, ainult 40 krooni MB päevasel ajal ja 4 vist öösel. Seetõttu on absoluutselt korrektne väide, et GPRS teenuse hind kasutajale läheb ka üle 100MB kasutuse korral odavamaks kui alguses. RLE on selles suhtes EMT järellainetus.
b) NOK toodete hind võrreldes ERICY-ga ei puutu teemasse, kuna GPRS teenuse hinna määrab ära üleüldine hinnatase konkreetse võrguelemendi või mille veel korral. Motorola võib kas või ühe krooni eest oma telefone müüa, kuid tema hinnapoliitika mõjutab kaduväikest osa ja väga kaudselt GPRS teenuse hinda praegu, varsti hakkab ilmselt Motorola GPRS-i imiteerima, siis ka hinnad langevad.
c) Võrkudesse pole midagi investeeritud!? Huvitav. Kuhu EMT paneb siis keskmiselt iga päev miljon krooni, mis on ette nähtud tugijaamade lisamiseks ja andmeside läbilaskevõime suurendamiseks.
d) Vaata näiteks Siimoni, Lumiste ja Lumiste raamatusse "Tooteinnovatsioon ja innovatsioonisüsteemid", et kuidas uute teenuste ja toodete hinnapoliitika toimib. Hind langeb sarnase funktsiooni kohaselt nagu optsiooni ajaväärtus, ainult teatava tasemeni (konkurentsifaasis kujunenud hinnani). Sealt raamatust leiab vastused küsimustele, et kes on innovaator, kes vahendaja ja kes teenuse või toote imitaator ja mis roll ning millal neil on. Vbla leiad netist ka sellekohast infi.
P.S. See arutlus on tegelikult mõttetu, ei vii miski uue järelduseni. Let`s end this session. Teooriat tuleb usaldada, kuna muidu võib üksiknähtuse põhjal teha vale üldistuse: GPRS teenuse hind on tõusutrendis; kuigi sel samal päeval, mil GPRS side läheb mahupõhiseks, saavutab ta oma kalliduse tipu, millest edasi hakkab ta ainult langema.
a) EMT oli esimene kes GPRS teenust hakkas pakkuma. EMT-l ei olnud alguses mittemingisugust kuumaksupõhist varianti, ainult 40 krooni MB päevasel ajal ja 4 vist öösel. Seetõttu on absoluutselt korrektne väide, et GPRS teenuse hind kasutajale läheb ka üle 100MB kasutuse korral odavamaks kui alguses. RLE on selles suhtes EMT järellainetus.
b) NOK toodete hind võrreldes ERICY-ga ei puutu teemasse, kuna GPRS teenuse hinna määrab ära üleüldine hinnatase konkreetse võrguelemendi või mille veel korral. Motorola võib kas või ühe krooni eest oma telefone müüa, kuid tema hinnapoliitika mõjutab kaduväikest osa ja väga kaudselt GPRS teenuse hinda praegu, varsti hakkab ilmselt Motorola GPRS-i imiteerima, siis ka hinnad langevad.
c) Võrkudesse pole midagi investeeritud!? Huvitav. Kuhu EMT paneb siis keskmiselt iga päev miljon krooni, mis on ette nähtud tugijaamade lisamiseks ja andmeside läbilaskevõime suurendamiseks.
d) Vaata näiteks Siimoni, Lumiste ja Lumiste raamatusse "Tooteinnovatsioon ja innovatsioonisüsteemid", et kuidas uute teenuste ja toodete hinnapoliitika toimib. Hind langeb sarnase funktsiooni kohaselt nagu optsiooni ajaväärtus, ainult teatava tasemeni (konkurentsifaasis kujunenud hinnani). Sealt raamatust leiab vastused küsimustele, et kes on innovaator, kes vahendaja ja kes teenuse või toote imitaator ja mis roll ning millal neil on. Vbla leiad netist ka sellekohast infi.
P.S. See arutlus on tegelikult mõttetu, ei vii miski uue järelduseni. Let`s end this session. Teooriat tuleb usaldada, kuna muidu võib üksiknähtuse põhjal teha vale üldistuse: GPRS teenuse hind on tõusutrendis; kuigi sel samal päeval, mil GPRS side läheb mahupõhiseks, saavutab ta oma kalliduse tipu, millest edasi hakkab ta ainult langema.
laurime, aga miks kirjutad siis foorumitesse mõttetuid komme? :-)
velikij, sest alguses on lootus, et äkki koorub mõni huvitav idee või mudel! : -)
a) oki, vbla EMT on GPRSi hinda alandanud, 1:0 sinu kasuks, kuid ma t6in kaks näidet, DNA ja RLE, 1:2 minu kasuks. Sonera kysib soomes Mb eest 10€
b) foorumit algatades m6tlesin, et telefon maksab 3-4K, oki, see on yhekordne investeering, kuid kui teenus maksab kah palju, siis see paneb tarbija m6tlema, kas tasub yldse asja kasutusse v6tta.
c) kui EMTi kapasiteet kasvab hirmsa kiirusega, miks siis tahetakse kapasiteedi kasutajaid eemale peletada?
DNA pole midagi märkimisväärset v6rkudesse investeerinud, kuid klientide hulk on kasvanud eelmise aasta algusest ca 250%. operaatoreid, kes pole v6rkude läbilaskev6ime suurendamiseks leiame euroopast hulgim.
d)see raamat räägib teooriast, kuid pragu seisame fakti ees, et operaatorid t6stsid teenuse hinda. (kuid ilmselt töötab see teooria pikas perspektiivis).
eesti operaatorid ei tea, mis on konkurents!
Velikij: ca 13%, mis (mobiilne) eestlane keskmiselt mobiiltelefonile kulutab on palju. (www.stat.ee, etl 1Q aruanne, meedia)
b) foorumit algatades m6tlesin, et telefon maksab 3-4K, oki, see on yhekordne investeering, kuid kui teenus maksab kah palju, siis see paneb tarbija m6tlema, kas tasub yldse asja kasutusse v6tta.
c) kui EMTi kapasiteet kasvab hirmsa kiirusega, miks siis tahetakse kapasiteedi kasutajaid eemale peletada?
DNA pole midagi märkimisväärset v6rkudesse investeerinud, kuid klientide hulk on kasvanud eelmise aasta algusest ca 250%. operaatoreid, kes pole v6rkude läbilaskev6ime suurendamiseks leiame euroopast hulgim.
d)see raamat räägib teooriast, kuid pragu seisame fakti ees, et operaatorid t6stsid teenuse hinda. (kuid ilmselt töötab see teooria pikas perspektiivis).
eesti operaatorid ei tea, mis on konkurents!
Velikij: ca 13%, mis (mobiilne) eestlane keskmiselt mobiiltelefonile kulutab on palju. (www.stat.ee, etl 1Q aruanne, meedia)
siin ongi hea mudel Lauri: operaatorid t6stavad teenuste hindu, mis peletab eemale kliente. kui klient ei j6ua maksta kalli teenuse eest, mille kasutamiseks on vaja kallist telefoni (hea marginaaliga telefoni), siis ta ei osta telefoni ja telefonivalmistajate kasumid kukuvad. see ongi topic!
Kas pole see GPRS mitte operaatoritele nuhtlus? Miks peaks nad selle eest võimlema kui kõneminut on 2.50? GPRS on üks shaakal lihtsalt, tahab palju riba ja rauda aga pappi ju ei tooda. Kõnede ja SMS edastamine ziljon korda tootlikum. Kuna rauamehed, et innovatiivne olla, on sellise asja välja mõelnud ja üles haipinud, siis eks nad ole sunnitud olnud selle asja käivitama, aga mõistus tõrgub uskumast, et vabatahtlikult ja suure hurraaga :-)