Norma

Aktsia riskist rääkides tekib ikka kohe küsimus, et kuidas seda mõõta. On olemas standardhälbed selleks. Arvutusi läbi viimata on näha, et Norma kasumite volatiilsus ei ole nii suur kui võib-olla arvatakse. Norma tuntava ajaloo jooksul on olnud vaid ühe kvartali jooksul raamatupidamislikult kahjumis.

Kaldun siiski arvama, et HP risk võib Norma riskist väiksem olla, kuid mitte väga olulisel määral.

See on põhimõtteline seisukoht kui sa ütled, et aktsia hind on alati õige. Buffettit lugenuna on paras hetk torgata, et B meelest ei olnud börsihind kunagi õige. See kujuneb vastavalt eeldustele, mille panevad paika investorite psühholoogia jne. Mis on investorite psühholoogilisel seisundil pistmist aktsia väärtuse ehk siis õige hinnaga? Mida väiksem on turu efektiivsuse tase, seda enam on võimalusi osta aktsiaid meetodil "ahaa, see ei ole õigesti hinnatud". Kas Eesti aktsiaturg ja aktsiate hinnaliikumine seal on efektiivne ükskõik millises vormis? Ainult siis oleks Norma aktsia "õige" hind vastuvaidlematult 39.80.

On testitud Eesti turgude efektiivsust nõrgas vormis ja seda ei ole. Seega on mõtet siin arutleda teemal, kas Norma aktsia abil on võimalik saavutada keskmisest paremat tootlust.

Ja need käsud tuleks ära visata, nagu teised sarnasedki, sest need fikseerivad mõttetult mõttemaailma ja on ehk sobivad Brezhnevi valitsusaega.
Mul on hea meel, et mul õnnestus nende käskudega oma missioon täita, ehk siis inimesed unest lahti raputada.
Ma ei hakka vaidlema, kummal meist on õigus teemal, "kas aktsia hind on alati õige?" See pole eesmärk. Seda enam, et me mõistame termini "õige hind" all sootuks erinevaid asju.
Täpselt 3 aastat tagasi teadsid crescolased ajakirjas Luup, et aktsia hind on alati õige. Seda ka Norma kohta. Kas aeg ja seisukohad on 180 kraadi muutunud? Kindlasti mitte.

Aga ära ma neid käskusid sellegipoolest ei viska.
Paistab, et unest raputas lahti TVB üks teine asi, mis ei olnud teps mitte Velikij, aga päris kindlalt ei tea ka.

On vist paras aeg hakata spekuleerima teemal millal ja millise hinnaga teeb Autoliv Norma aktsionäridele pakkumise. Pakun, et kui see üldse lähiaastail tuleb siis juba käesoleval aastal. Kena oleks kui hind ületaks börsihinda 40% (pakkumishind 56 kr.). May be, may be not
Norma strateegilise investori Autolivi aktsia kukkus reedel NYSE-l 52-nädala madalaimale tasemele 22.44. Aktsiakäive oli keskmisest 10 korda suurema (450 tuhat aktsiat)
Autolivi P/E suhe on ~12

Vaata siia
Norma teenis suurepärase kasumi 45 mln, võrreldes aastataguse 22 mln-ga. Käibe kasv oli samuti märkimisväärne. Kuidas reageerib aktsia hind? Kuidas reageerivad analüütikute hinnasihid?
to buy: see teema juba võetud üles ühes teises Norma foorumis. Ja sa unustad tulumaksuseaduse muutuse mõju. Võrreldavad kasumid peaks olema 45 mln ja 32 mln.
Minu meelest on ka kasv 32-lt 45-le võimas. Fakt on, et ettevõte sellelt tulumaksu kohe arvesta. Varem räägiti, et ettevõtte tulumaksu kaotamise mõju ei peaks üldse avalduma, kuna selle raha võtab riik mujalt. Kui nii, siis on võrreldavad ikkagi 45 ja 22.
Nägin praegu Trigoni Norma analüüsi(30.okt.00):

hinnasiht on liigutatud 48 kroonini s.t turuhind on juba kõrgemal,
investeerimiskraad seega neutraalne.

https:///images/files/Norma%20Update%20Oct%2030,%202000%20press.pdf


Norma ja Hansa riskidest veel. Kui nüüd vaadata, suur on Hansa bilansis võõrkapitali osatähtsus ja kui suur Norma bilansis, siis on kohe riskantne aktsia selgunud.
Võrrelda krediidiasutuse ja ettevõtte passivat?!
Norma kapitali adkevaatsus oleks sellisel juhul maailma parim!
Ettevõte on ettevõte ja bilanss on bilanss. Miks kipuvad pangad kergesti hingusele minema ja miks neid nõnda karmilt reguleeritakse? Arvan, et just kapitali struktuuri pärast. Muidugi tuleb suhtuda iga ettevõtte tulemuste hindamisse erinevalt. Käive töötaja kohta võib erineda kümneid kordi, kuigi ROE on sama. Majanduslikke raskusi ja pankrotte tekitavad ikkagi võlgnevused, selle vastu ei vaidle vast keegi. Või...
pankade puhul on ka kohustused reguleeritud (kindlustused, reservid) ja investeeringutest on reguleeritud likviidsus ning kvaliteet.

Norma kui panga puhul oleks vastuolu riskide hajutamise osas.
Pankade kõrval hävivad ka ettevõtted ja kohe hulgi.
Eestis on pankade arv kahanenud ikka märkimisväärse tempoga. Enam kui sageli pankade kadumise teel nende finantsriskidega mittetoimetulemise tõttu. Kui ei oleks võlgu, ei oleks neid raskusi ka.

Küsimus oli selles, et MIKS on pangad erinevalt toiduainetööstusest reguleeritud ja järelevalve all. Äkki selle pärast, et nende kätte on usaldatud palju võõrast raha ja väikese omakapitaliga saab katta ainult suhteliselt väikeseid kasumeid. Meenutame Eestit 1998. Börsilt kadus pankroti tõttu EVEA Pank, siis lahkus ERA, Foreks sattus ohtu. Tallinna Pank ei tundnud ennast samuti piisavalt kindlalt, et ennast mitte müüa. Miks ei ole teistes sektorites, näiteks ehituses, toimunud sellist konsolideeerumist?

Mis suhtes on Norma riskide hajutamine vastuoluline? Norma ei pea ju pankadele esitatavaid nõudeid järgima.
Lisaksin pankade loetellu ka Maapanga.

See krediidiasutuste reguleerimine on välja kasvanud 100 aastat tagasi ja usun, et oleks kohatu siin nende põhjendatuse üle argumenteerida.

Norma tegevusse ei kuulu elanikkonna rahadega jahmerdamine, seega ei mängi ettevõte olulist rolli riigi sotsiaalses heaolus.
Norma on ikkagi väike ja visa haavaleht, mis tuule tõustes võbelema kipub.
Kindlasti leidub sündmusi iga ettevõtte jaoks, mis teda negatiivselt mõjutada võivad. Küsimus (riski) on selles, et kas ettevõte suudab oma raskustega toime tulla. Kui ettevõttel on vähe omakapitali võrreldes kohustustega, on mäng lihtsalt suurema kahjumi korral läbi. Kui ettevõte jääb ellu, on lootust, et ta suudab enda tervise taastada (Farma). Farma on näide ettevõttest, kelle kapitali struktuur meenutab panka. Seda tõstetakse esile kui asjaolu, mis muudab ettevõtte investeerimisreitingule mittevastavaks. Võib-olla ei ole pankade aktsiatele põhjust parema pilguga vaadata?

Ka Norma kokkuvarisemine oleks üsna negatiivne sündmus. Töökohakaotus 1500 inimesele, ekspordi vähenemine ja börsile investeerinute säästude kaotus. Eeldades kaudseid seoseid (sissetulekute tase väheneb, sisemaine nõudlus väheneb), on krahh võrreldav väikese pangakrahhiga. Paljuräägitud Maapanga turuosa oli vist ainult 2% pangandusturust. Pankades hoitavad hoiused on ju mingil määral tagatud, Norma aktsiad ei ole. Eesti päritolu väikeaktsionäridele kuulub hetkel ca. 200 mln krooni eest aktsiaid.

Tahan öelda, et Norma risk on palju väiksem kui arvatakse. Tõestuseks on Vene kriisi suhteliselt valutu üleelamine. Riski alandab kasvav müügi kasv lääneturgudel.

Pigem on risk see, kuhu teenitud kasum paigutatakse, pangahoiusel hoidmine just ROE-d ei kasvata. Tore oleks suuremad investeeringud põhivarasse ja mahtude kasv.
Norma tehniline analüüs
vaadates tänaseid börsinumbreid ja õhtuseid uudiseid käib peast läbi ainult yks mõte- insiderlus(aga mitte eriti laialt levinud)
to rene2:
Kus sa seda tonti näed? Börsil jäi Norma hind eilsega ju praktiliselt samks. Avaldatud tulemused on ka neutraalsed ja minu sisetunne ütleb, et homme kaupleb Norma enam-vähem samadel tasemetel.
norma jäi oma tulemuste ootustele alla...
ja nagu kokkusattumusel oli kerge alla myyk...
samasugust tendentsi vois täheldada ka eelmine aasta ja siis oli foorumites selle yle elav arutelu.
Rene2, Norma on viimased 2 nädalat püsinud 50 ja 51 krooni vahel. Ja viimastel päevadel keskmisest väiksem käive. Igas asjas ka hunti ei saa näha ...