Tegelikult oleks ka Eesti Pangal teoreetiline võimalus midagi teha, krooni revalveerimine, aga Eesti eksportija pügamine euroliitu saamiseks ei tule kõne allagi.
Läheb natuke targutamiseks, asjadest mida lõpuni ei valda, aga minu teada tõesti inflatisoonikriteeriumi rikkumise eest mingeid sanktsioone ei järgne. Kriteeriumid on euroga liitumiseks, kui juba rahaliidus sees oled, siis nende rikkumise eest ei karistata. Nagu ikka - klubiga liitumisel on nõudmised kõrgemad kui klubis sees olles. Võin nüüd mööda panna, aga mulle teadaolevalt tulenevad EL riikide eelarve puudujäägi ja välisvõla kohustused (ja sanktsioonid rikkumise eest) Stabiilsus- ja kasvupaktist (Stability and Growth Pact), mis ei ole sama, mis Maastrichti kriteeriumid. Need kehtivad ka mitte-euro riikidele. Need Maastrichti kriteeriumid ei ole ka nagu aamen kirikus, näiteks Kreeka tõlgendas euroga liitumisel mitmeid kriteeriume üsna kreatiivselt, eelarvepuudujäägi osa näiteks. Eesti valitsus peaminister Ansipi isikus on öelnud, et euroga liitumise nimel kunstlikult hindu alla suruma ei hakata. Seega, suure tõenäosusega liitume siis, kui meil inflatsioonitase langeb piisavalt madalale või kui euro-klubi, aktsepteerib meie pisut kõrgemat taset. Kummalgi juhul ei saa kindlasti rääkida majanduspoliitilisest katastroofist.
Minu meelest ei ole tegelikult see euroga liitumine või mitte-liitumine nii tähtis küsimus, nagu see kohati paistab. Eks siin on ilmselt emotsiooni rohkem kui ratsionaalseid argumente, tahetakse olla klubi liige, ilmselt ka mingid lisa julgeolugarantiid jne. Majanduslikult ei ole väga suurt vahet kas liitutakse või mitte. Nagu siiani EL liikmesriikdie kogemus näitab ei ole majanduskav sõltuvuses euro kasutuselevõtust. Euroriikide seas on nii edukaid kui vähem-edukaid, põhjuslik seos euro kasutuselevõtuga on kaduvväike et mitte öelda olematu.
Minu meelest ei ole tegelikult see euroga liitumine või mitte-liitumine nii tähtis küsimus, nagu see kohati paistab. Eks siin on ilmselt emotsiooni rohkem kui ratsionaalseid argumente, tahetakse olla klubi liige, ilmselt ka mingid lisa julgeolugarantiid jne. Majanduslikult ei ole väga suurt vahet kas liitutakse või mitte. Nagu siiani EL liikmesriikdie kogemus näitab ei ole majanduskav sõltuvuses euro kasutuselevõtust. Euroriikide seas on nii edukaid kui vähem-edukaid, põhjuslik seos euro kasutuselevõtuga on kaduvväike et mitte öelda olematu.
Nõus mykoloogiga, Maastrichti kriteeriumid on mõeldud eurot mittekasutavate riikide hindamiseks nende eurole üleminekul ning stabiilsus- ja kasvupakti kriteeriumid on mõeldud eurot kasutavate riikide eelarvedistsipliini kontrollimiseks.
Maastrichti kriteeriumite mittetäitmisel eurot kasutusele võtta ei ole võimalik, stabiilsus ja kasvupakti mitte järgimise korral tehakse riigile trahvi (Portugal) või muudetakse pakti pehmemaks (Saksamaa, Prantsusmaa).
Eesti ühinemine europiirkonnaga toimub siis kui inflatsioon piisavalt langeb, ilmselt siis väliste tegurite mõjul sest siseriiklikke mõjutusvahendeid eriti pole. Eesti probleem selles kontekstis on et kõike nähakse läbi valuutakomitee prillide ning ei saada aru sellest et nn. vanad olijad tahavad saada võrdväärset partnerit kes ntx välisvaluutatehingutes kogenematusest käkki ei keera ning on võimeline oma majandust kontrollima. Eesti võime iseseisvalt rahapoliitikat juhtida on siiani vaid teoreetiliste debattide pärusmaa, mis põhjendab Euroopa institutsioonide soovimatust avasüli Eestit vastu võtta. Inflatsiooni ohjamiseks kasutatakse vanas Euroopas intressimäärade tõstmise trikki (aktsiiside muutmisega saab majandust ainult mõningal määral mõjutada), seepärast on näiteks sakslaste kummastus et riik inflatsiooni ohjamiseks midagi ette ei võta, õigustatud.
Valuutakomitee rakendamine on Eesti riigivõimuorganite otsus, ning isegi ERM IIs on nn. fikseeritud kurss vaid Eesti ühepoolne lubadus. Eesti riigivõimuesindajate mantra sellest et juba faktiliselt eurotsoonis ollakse, on aga lihtsalt kummastav. Pigem on Eesti positsioon vana Euroopa suhtes sarnane rulapoisiga, kes on end sõitvale autole sappa haakinud.
Iseenesest ei ole tõesti katki midagi selles, kui euro kasutuselevõtt edasi lükkub. Tundub et turud on arvestanud sellega ning mingisugust shokki ei tohiks järgneda. Iseküsimus kas Eesti majandus seejärel iseenesliku eurostumise teed läheb kui inflatsioon ning jooksevkonto defitsiit jätkuvalt kasvada võtavad. (ntx hakatakse sääste euros hoidma, krooni devalveerimise kartuses). Nagu ma aru saan, harrastab Hansapank juba mõnda aega sõlmida oma laenulepingud eurodes ning kursirisk on jäetud kliendi kanda.
Mis aga on tunduvalt nukram europiirkonnast väljajäämise puhul on see, et jätkuvalt ei saa Eesti oma sõna kaasa öelda oluliste majanduspoliitiliste küsimuste otsustamisel Euroopas.
Maastrichti kriteeriumite mittetäitmisel eurot kasutusele võtta ei ole võimalik, stabiilsus ja kasvupakti mitte järgimise korral tehakse riigile trahvi (Portugal) või muudetakse pakti pehmemaks (Saksamaa, Prantsusmaa).
Eesti ühinemine europiirkonnaga toimub siis kui inflatsioon piisavalt langeb, ilmselt siis väliste tegurite mõjul sest siseriiklikke mõjutusvahendeid eriti pole. Eesti probleem selles kontekstis on et kõike nähakse läbi valuutakomitee prillide ning ei saada aru sellest et nn. vanad olijad tahavad saada võrdväärset partnerit kes ntx välisvaluutatehingutes kogenematusest käkki ei keera ning on võimeline oma majandust kontrollima. Eesti võime iseseisvalt rahapoliitikat juhtida on siiani vaid teoreetiliste debattide pärusmaa, mis põhjendab Euroopa institutsioonide soovimatust avasüli Eestit vastu võtta. Inflatsiooni ohjamiseks kasutatakse vanas Euroopas intressimäärade tõstmise trikki (aktsiiside muutmisega saab majandust ainult mõningal määral mõjutada), seepärast on näiteks sakslaste kummastus et riik inflatsiooni ohjamiseks midagi ette ei võta, õigustatud.
Valuutakomitee rakendamine on Eesti riigivõimuorganite otsus, ning isegi ERM IIs on nn. fikseeritud kurss vaid Eesti ühepoolne lubadus. Eesti riigivõimuesindajate mantra sellest et juba faktiliselt eurotsoonis ollakse, on aga lihtsalt kummastav. Pigem on Eesti positsioon vana Euroopa suhtes sarnane rulapoisiga, kes on end sõitvale autole sappa haakinud.
Iseenesest ei ole tõesti katki midagi selles, kui euro kasutuselevõtt edasi lükkub. Tundub et turud on arvestanud sellega ning mingisugust shokki ei tohiks järgneda. Iseküsimus kas Eesti majandus seejärel iseenesliku eurostumise teed läheb kui inflatsioon ning jooksevkonto defitsiit jätkuvalt kasvada võtavad. (ntx hakatakse sääste euros hoidma, krooni devalveerimise kartuses). Nagu ma aru saan, harrastab Hansapank juba mõnda aega sõlmida oma laenulepingud eurodes ning kursirisk on jäetud kliendi kanda.
Mis aga on tunduvalt nukram europiirkonnast väljajäämise puhul on see, et jätkuvalt ei saa Eesti oma sõna kaasa öelda oluliste majanduspoliitiliste küsimuste otsustamisel Euroopas.
Väike mõtteavaldus nafta teemadel:
Kuigi mitte just kõige värskeim, kuid aprillis avaldatud mitu artiklit selle kohta, et tulevikus Venetsueela tähtsus nafta turul on tohutult tõusmas. Põhjus peitub selles, et Venetzueelal on Orinocos ülirasket(extra-heavy) naftat väga suurtes kogustes. Traditsiooniliselt pole seda Venetzueela naftavarude alla loetud, sest 20 dollarilise hinna juures oleks tegu kahjumliku teoga. Samas, 50 dollarilise hinna juures on üliraske nafta sulatamine vedelnaftaks juba äärmiselt kasumlik. Kuna Orinoco naftaga on Venetzueela naftavarud Department of Energy andmetel 1,3 trillioni barreli suurused ehk sama suured kui praegused kogu maailma tõestatud naftavarud(proven oil-reserves).
Kui ma ei eksi, siis juunis palub Venetzueela ennast ka ametlikult OPECil määrata kui suurimate varudega riigiks.
Veidikene mõtlemisainet - ühesõnaga kõrgete naftahindade korral, kui Venetzueela ehitab vastava inrastruktuuri, on Saudi Araabia tähtsus lähiaastate jooksul oluliselt vähenemas ja Venetzueela tähtsus suurenemas. Selline üleminek võtab aga kõvasti aega, sest enne on vaja Venetzueelal ehitada vastav tootmistehnika...
Kuigi mitte just kõige värskeim, kuid aprillis avaldatud mitu artiklit selle kohta, et tulevikus Venetsueela tähtsus nafta turul on tohutult tõusmas. Põhjus peitub selles, et Venetzueelal on Orinocos ülirasket(extra-heavy) naftat väga suurtes kogustes. Traditsiooniliselt pole seda Venetzueela naftavarude alla loetud, sest 20 dollarilise hinna juures oleks tegu kahjumliku teoga. Samas, 50 dollarilise hinna juures on üliraske nafta sulatamine vedelnaftaks juba äärmiselt kasumlik. Kuna Orinoco naftaga on Venetzueela naftavarud Department of Energy andmetel 1,3 trillioni barreli suurused ehk sama suured kui praegused kogu maailma tõestatud naftavarud(proven oil-reserves).
Kui ma ei eksi, siis juunis palub Venetzueela ennast ka ametlikult OPECil määrata kui suurimate varudega riigiks.
Veidikene mõtlemisainet - ühesõnaga kõrgete naftahindade korral, kui Venetzueela ehitab vastava inrastruktuuri, on Saudi Araabia tähtsus lähiaastate jooksul oluliselt vähenemas ja Venetzueela tähtsus suurenemas. Selline üleminek võtab aga kõvasti aega, sest enne on vaja Venetzueelal ehitada vastav tootmistehnika...
Üks artikkel jäi lisamata, kust saab juba ise edasi lugeda, kus väidetakse ka, et naftaajastu võib Venetzueela varude tõttu pikeneda tervelt 100 aastat.
http://www.theleftcoaster.com/archives/007357.php
http://www.theleftcoaster.com/archives/007357.php
Kuuldavasti pidi Tsetseenias olema ka seda rasket naftat. See on üks põhjuseid miks venelane sellest Tsetseeniast nii väga kinni hoiab. Rasket naftat kasutatakse näiteks tankidel.
Kui veega seguneb siis ei tõuse pinnale...
Kas keegi targem oskab sllel teemal midagi kosta!
Kui veega seguneb siis ei tõuse pinnale...
Kas keegi targem oskab sllel teemal midagi kosta!
joel2, huvitav ja väärt info tõepoolest, kuid esmalt on vaja Venetsueelal valitsust, mille juures välisfirmad riigist ära ei põgene.
Venetsueela valitsus on tip-top. Probleem on pigem suures põhjanaabris, kes olukorda igati destabilisseerida püüab. Ja teatud naftafirmad, keda nüüd pitsitatakse osalesid alles paar aastat tagasi mastaapses riigipöördekatses.
Maailm on suur ja pole põhjust arvata, et Venezuela naftal kosilastest puudu tuleb - viimasel ajal on ntx. Chaves ja Hu Jintaod sageli koos nähtud.
Maailm on suur ja pole põhjust arvata, et Venezuela naftal kosilastest puudu tuleb - viimasel ajal on ntx. Chaves ja Hu Jintaod sageli koos nähtud.
kindlasti ei tule nafta kosilastest puudu, lihtsalt olid meeles naftafirmade varade riigistamised. USA-Venetsueela suhteid ma silmas ei pidanud ning firmade toetuse osas riigipöörde katsele kahjuks samuti kommentaari anda ei oska. Aga kui nii siis nii.
Siin artiklis ongi Chavez avaldamas arvamust, et juunis OPECi miitingul palub Venetzueela enast nimetada suurimate reservidega riigiks.
http://peaceandjustice.org/article.php?story=2006040312593480
Kui nüüd natukene seda teemat edasi arendada, siis kui geopoliitiline olukord väga hulluks ei lähe ja Venetsueela tõestab ennast kui mõistliku nafta eksportija riigina (keeruline punkt!), siis kui juunis teatatakse järsku, et maailma naftareservid ei olegi 1,2 trillionit barrelit, vaid hoopis 2,5 trillionit.... paratamatult tekib kahtlus, et hinnad selle tulemusena võivad langeda, kuid mitte allapoole Chavezi poolt seatud 50-dollari piiri.
Kui langeb nafta, tõusevad aktsiaturud. Teoorias kena, praktikas keerukas ennustada - olukord Iraanis ja Venetsueela poliitiline seis võib siin kõik pea peale pöörata, aga tasub meeles pidada ja kindlasti jälgida.
http://peaceandjustice.org/article.php?story=2006040312593480
Kui nüüd natukene seda teemat edasi arendada, siis kui geopoliitiline olukord väga hulluks ei lähe ja Venetsueela tõestab ennast kui mõistliku nafta eksportija riigina (keeruline punkt!), siis kui juunis teatatakse järsku, et maailma naftareservid ei olegi 1,2 trillionit barrelit, vaid hoopis 2,5 trillionit.... paratamatult tekib kahtlus, et hinnad selle tulemusena võivad langeda, kuid mitte allapoole Chavezi poolt seatud 50-dollari piiri.
Kui langeb nafta, tõusevad aktsiaturud. Teoorias kena, praktikas keerukas ennustada - olukord Iraanis ja Venetsueela poliitiline seis võib siin kõik pea peale pöörata, aga tasub meeles pidada ja kindlasti jälgida.
joel2, vaata nafta hinda ja S&P-d 2003 aasta algusest. Päris tugev positiivne korrelatsioon paistab välja.
Ma nagu mäletan selliseid jutte kohe-kohe turule tulevatest megareservidest ka varasemast ajast. Võib-olla on tõesti 50$ maagiline piir, kust alates Orinoco reservid end ära tasuvad - aga võib-olla 75$ - või 30$.
Isegi, kui kõik hästi läheb, võtab nende kasutuselevõtt aega aastakest viis, tõenäoliselt rohkem. Ja isegi, kui tegemist on maailma suurimate reservidega, pole selge, kas realistlik väljapumpamise kiirus on küllaldane, et naftapakkumist oluliselt tõsta - samas kui olemasolevad lähis-ida väljad aegamisi tühjaks saavad. Samas ka väietakse, et OPEC lähis-ida liikmed on oma reserve suuremaks valetanud, et suuremaid kvoote saada :-/
Ühesõnaga - naftaasjandus on täis haipi ja hämamist ja enne kui raalselt torust õli ei tule, ei tasu neid jutte liiga tõsiselt võtta.
Isegi, kui kõik hästi läheb, võtab nende kasutuselevõtt aega aastakest viis, tõenäoliselt rohkem. Ja isegi, kui tegemist on maailma suurimate reservidega, pole selge, kas realistlik väljapumpamise kiirus on küllaldane, et naftapakkumist oluliselt tõsta - samas kui olemasolevad lähis-ida väljad aegamisi tühjaks saavad. Samas ka väietakse, et OPEC lähis-ida liikmed on oma reserve suuremaks valetanud, et suuremaid kvoote saada :-/
Ühesõnaga - naftaasjandus on täis haipi ja hämamist ja enne kui raalselt torust õli ei tule, ei tasu neid jutte liiga tõsiselt võtta.
Sahtel,
Jah, positiivne korrelatsioon on jah aset leidnud. Osalt kindlasti ka selle pärast, et paljud nafta (ja ka gaasi) ettevõtted on ju S&P 500 indeksis sees... Olgu siis kas või Exxon(XOM), Valero Energy(VLO) või gaasisektorist Chesapeake (CHK), XTO Energy(XTO) jne...
Samas, kui naftahinnad peaksid aga langema(mida ma ei siin ei väida), siis tehnoloogiasektori ja majanduse terviku väljavaated pikas perspektiivis paranevad.
Lauris,
Nõustun. Venetsueela ei kuulu hetke seisuga isegi esimese 5 nafta tootja maa hulka. Pealegi on ta 'praegused' välja arvutatud reservid alles 6. kohal. Minu n-ö point selles, et need, kes väidavad, et nafta on varsti surnud äri, peaksid veidi oma mõtteid muutma. Tehnoloogia areneb ja isegi kui Venetsueela naftani ei jõuta ka järgmise 10 aasta jooksul, piisab turgude jaoks lihtsalt teadmisest, kui on öeldud, et millegagi hakatakse tõsiselt tegema(millele vihjab Chavezi väide, e talla 50 dollari naftat ei müüda).
Jah, positiivne korrelatsioon on jah aset leidnud. Osalt kindlasti ka selle pärast, et paljud nafta (ja ka gaasi) ettevõtted on ju S&P 500 indeksis sees... Olgu siis kas või Exxon(XOM), Valero Energy(VLO) või gaasisektorist Chesapeake (CHK), XTO Energy(XTO) jne...
Samas, kui naftahinnad peaksid aga langema(mida ma ei siin ei väida), siis tehnoloogiasektori ja majanduse terviku väljavaated pikas perspektiivis paranevad.
Lauris,
Nõustun. Venetsueela ei kuulu hetke seisuga isegi esimese 5 nafta tootja maa hulka. Pealegi on ta 'praegused' välja arvutatud reservid alles 6. kohal. Minu n-ö point selles, et need, kes väidavad, et nafta on varsti surnud äri, peaksid veidi oma mõtteid muutma. Tehnoloogia areneb ja isegi kui Venetsueela naftani ei jõuta ka järgmise 10 aasta jooksul, piisab turgude jaoks lihtsalt teadmisest, kui on öeldud, et millegagi hakatakse tõsiselt tegema(millele vihjab Chavezi väide, e talla 50 dollari naftat ei müüda).
Chavez ja Castro on nüüd Moralese ka ALBA (Alternativa Bolivariana para la América) - mütsi alla saanud
http://www.postimees.ee/300406/esileht/valisuudised/199872.php
...ameeriklaste enda papiga hakatakse neile käru keerama :)
http://www.postimees.ee/300406/esileht/valisuudised/199872.php
...ameeriklaste enda papiga hakatakse neile käru keerama :)
Midagi huvitavat:
US Military's annual energy budget bigger than the GDPs of 89 nations.
US Military $10.6 Billion
Estonian GDP $10.8 bil
Allikas: Energy and Capital homepage
Tavaliselt läib see kütuse hinna nihutamine ikka suure meediakäraga. Seekord pole nagu mingit nupukest märganud. Millega seletatakse? Nafta hind näikse suht madal olevat. Lihtsalt vajadus tasa teha börsidel maha mängitud raha?
;))
Selliseid anomaaliaid on varemgi esinenud, kus kära pole olnud!!!
Ka on varem olnud olukorrad, kus maailmaturul kütuste hinnad langesid aga JAEHIND Eesti tõusis ! Ehk põhiküsimus selles, kas müüjad igakord viicivad või soovivad reageerida kiiresti hinna muutustele või mitte.
Kui turg on "vaikne" või rahulik siis on ju hea marginaali hoida (loe tõsta) :)
Selliseid anomaaliaid on varemgi esinenud, kus kära pole olnud!!!
Ka on varem olnud olukorrad, kus maailmaturul kütuste hinnad langesid aga JAEHIND Eesti tõusis ! Ehk põhiküsimus selles, kas müüjad igakord viicivad või soovivad reageerida kiiresti hinna muutustele või mitte.
Kui turg on "vaikne" või rahulik siis on ju hea marginaali hoida (loe tõsta) :)