kule mutionu, ma regin eesti mutionude partei ära niimodi!
Nafta hinna tõus on tegelikult Eesti majandusele tõesti kasulik. Väljendub see väga lihtsalt ja selgelt Maastrichti inflatsioonikriteeriumi mittetäitmises. Aitab edasi lükata üht suuremat majanduspoliitilist rumalust, millest pole paraku pääsu.
Mõtlen seda tõsiselt!
Mõtlen seda tõsiselt!
Mutionu, jah ma mõtlesin seda naljaga sest sinu lühike arutelu keerulistele probleemidele ei tundunud kuigi veenev ja põhjalik. Eriti naljakas tundus viidatud punkt.
to Velikij
milles seisneb see suurim maj.pol. rumalus? Liitumises rahaliiduga? Me oleme sisuliselt sellega juba ammu liitunud.Läheb meil siis seepärast halvasti, halvemini?
milles seisneb see suurim maj.pol. rumalus? Liitumises rahaliiduga? Me oleme sisuliselt sellega juba ammu liitunud.Läheb meil siis seepärast halvasti, halvemini?
Jah, liitumises rahaliiduga, just nimelt. Täpsemini, kohustuses järgida majanduspoliitikas ettekirjutusi ja nende mittetäitmise eest trahvi saada - seda sisu meil praegu pole ja justnimelt selles seisnebki see "sisuliselt" ja "vormiliselt" väga suur sisuline erinevus.
Praegu me võime omada 10% majanduskasvu ja 4% inflatsiooni. Eurotsoonis olles saame selle eest rahaliselt nuheldud.
Vana Bob hakkas isegi kahtlema oma teooria nii suurejoonelises sobivuses ja rakendatavuses nagu seda on tehtud Euro-12 riikides. Eesti lihtsalt ei sobi sisuliselt sinna - riikide majandused vanas ja uues euroopas on selleks liiga erinevad.
Praegu me võime omada 10% majanduskasvu ja 4% inflatsiooni. Eurotsoonis olles saame selle eest rahaliselt nuheldud.
Vana Bob hakkas isegi kahtlema oma teooria nii suurejoonelises sobivuses ja rakendatavuses nagu seda on tehtud Euro-12 riikides. Eesti lihtsalt ei sobi sisuliselt sinna - riikide majandused vanas ja uues euroopas on selleks liiga erinevad.
momentum
Ma mõtlen pikas perspektiivis. See on nii nagu näiteks tulumaksu vähendamisega. Alguses lööb eelarvesse augu sisse, aga pikas perspektiivis kasulik. Tegelikult mis toimub? Teiseltpoolt maakera veetakse kohale kaupu, mida on saab kohapeal toota. See on võimalik tänu üliodavale naftale, mille põletamine ei lisa kaupadele oluliselt hinda. Nii siis pumpame naftat ja veame Hispaaniast kartuleid Eestisse ja Eestist kaminapuid Ameerikasse. Nafta on ju nii odav :-)
Ma mõtlen pikas perspektiivis. See on nii nagu näiteks tulumaksu vähendamisega. Alguses lööb eelarvesse augu sisse, aga pikas perspektiivis kasulik. Tegelikult mis toimub? Teiseltpoolt maakera veetakse kohale kaupu, mida on saab kohapeal toota. See on võimalik tänu üliodavale naftale, mille põletamine ei lisa kaupadele oluliselt hinda. Nii siis pumpame naftat ja veame Hispaaniast kartuleid Eestisse ja Eestist kaminapuid Ameerikasse. Nafta on ju nii odav :-)
Tunnistan ausalt, et ei valda teemat täpselt, kuid mulle on jäänud mulje, et meil oleks võimalik EL fondidest tunduvalt rohkem raha saada, kui trahvi.
Ning see liitumine, liikmeks olek ehk tagabki pikemas perspektiivis suuurema kui 5% majanduskasvu per annum, näiteks järgnead 10 aastat? Ja pehmemad tagasilöögid?
Ning see liitumine, liikmeks olek ehk tagabki pikemas perspektiivis suuurema kui 5% majanduskasvu per annum, näiteks järgnead 10 aastat? Ja pehmemad tagasilöögid?
mutionu, sa nagu väidad suhtelise konkurentsieelise vastu vä?
Eesti kroon on euroga seotud läbi fikseeritud vahetuskursi. Seda alates rahareformist aastast 92, alguses küll läbi saksa marga. Kui Eestis on inflatsioon kõrgem kui eurotsoonis, siis vaba vahetuskursi tingimustes peaks mõne aja pärast kroon odavnema, devalveeruma. Fikseeritud vahetuskursi tingimustes seda ei juhtu, kuna keskpank hoiab kunstlikult kurssi üleval. See muudab sisemaised kaubad ja teenused kunstlikult kallimaks võrreldes importkauba/teenusega, mis omakorda alandab majanduskasvu ja vähendab inflatsioonilist survet. Pika jutu lühike mõte on see, et fikseeritud vahetuskursi tingimustes pole väga vahet, kas me oleme eurotsooni liikmed või mitte, oma rahapoliitikat meil niikuinii pole - mis on oma raha ainuke mõte (peale emotsionaalse). Oleme euro ripatsid praegu, seega pole ka mõtet euro kasutuselevõttu tulevikus edasi lükata, kuna sellega säästame kaudseid kulusid, vahetustasud jne. Olen arvamusel, et eurotsooniga poleks tõesti mõtet liituda, kui meil oleks vaba vahetuskurss ja kui Eesti Pank ajaks oma rahapoliitkat, kehtestaks intressimäärasid, millega kommertpankadele raha laenatakse jne. Paraku see pole nii.
mutionu pädevale argumentatsioonile veel samaväärseid mõtteid lisaks:
a) Kõigi inimeste maha nottimine on Eesti majandusele igati tervitatav ja kasulik
või
b) Kõigilt inimestelt kogu maise vara äravõtmine on Eesti majandusele igati tervitatav ja kasulik
sest
1) väheneb jooksevkonto defitsiit
2) maksukoorma võib vähendada 0%-ni ja see ei too kaasa mingeid eelarvepuudujääke
3) keskkond muutub märkimisväärselt puhtamaks
4) teedeehitusele ja sotsiaalprogrammidele kulub vähem raha
5) biokütus muutub võrreldamatult rentaablimaks fossiilsetest kütustest, kuna biokütus kasvab maa peal ja on kättesaadav vs fossiilsed kütused, mida pole lihtsalt võimalik importida või kaevandada
Kasutatud katkendeid arengukavast "Radikaalselt Säästev Eesti 21".
a) Kõigi inimeste maha nottimine on Eesti majandusele igati tervitatav ja kasulik
või
b) Kõigilt inimestelt kogu maise vara äravõtmine on Eesti majandusele igati tervitatav ja kasulik
sest
1) väheneb jooksevkonto defitsiit
2) maksukoorma võib vähendada 0%-ni ja see ei too kaasa mingeid eelarvepuudujääke
3) keskkond muutub märkimisväärselt puhtamaks
4) teedeehitusele ja sotsiaalprogrammidele kulub vähem raha
5) biokütus muutub võrreldamatult rentaablimaks fossiilsetest kütustest, kuna biokütus kasvab maa peal ja on kättesaadav vs fossiilsed kütused, mida pole lihtsalt võimalik importida või kaevandada
Kasutatud katkendeid arengukavast "Radikaalselt Säästev Eesti 21".
mykoloog kirjutas:
"Pika jutu lühike mõte on see, et fikseeritud vahetuskursi tingimustes pole väga vahet, kas me oleme eurotsooni liikmed või mitte, oma rahapoliitikat meil niikuinii pole - mis on oma raha ainuke mõte (peale emotsionaalse). Oleme euro ripatsid praegu, seega pole ka mõtet euro kasutuselevõttu tulevikus edasi lükata, kuna sellega säästame kaudseid kulusid, vahetustasud jne."
Umbes aasta tagasi ma arvasin ka veel samamoodi. Nüüd paraku enam mitte. Nii väidavad paraku need, kes ise on isiklikult huvitatud EMU-ga liitumisest.
Jah, meil pole oma sisulist rahapoliitikat. Täiesti nõus. Kogu küsimus on natukene teine, kui seda tavapärase vaatenurga alt ollakse harjunud vaatama (ja keskpankurite poolt meediale esitama). Tegelikult on probleeme ainult kaks.
Esiteks - globaalne - Mundelli teooriat on laiendatud rohkem kui tohiks. Eesti ja Saksamaa ei moodusta ikka mitte teps ühist valuutapiirkonda. Küsimus pole riikide suuruses, vaid majanduse erinevustes kvalitatiivselt.
Teiseks - unustatakse teadlikult (?) ära, et eurotsooniga liitumine EI OLE euroraha ühepoolne kasutuselevõtt nagu seda kunagi Mart Laar soovitas (ainult sel puhul, jah, tõepoolest, oleks asi nii nagu mykoloog väidab, aga see on välistatud, kuna tegu oleks välispoliitilise enesetapuga), vaid liitumisega EMU-ga, mis tähendab lisaks euro kui rahaühiku kasutuselevõtule (ainus asi, mida 99% inimesi näeb ja tunneb) ka allumist Eesti kui areneva majanduse jaoks ebasobivatele regulatsioonidele, mis tulenevad Maastrichti leppest. Selles on võtmeküsimus!!! Praegu me oleme neist vabad, kuid pärast liitumist hakkavad nad lihtsalt meie majandusarengut pärssima. Regulatsioonid, mis sobivad vanale euroopale, ei sobi uuele euroopale.
Pika jutu lühike mõte on see, et kuna viimases laienemisringis kõik uued liitujad kohustusid niikuinii varem või hiljem EMU-ga liituma, siis võitja on see, kes suudab seda teha lihtsalt kõige hiljem.
"Pika jutu lühike mõte on see, et fikseeritud vahetuskursi tingimustes pole väga vahet, kas me oleme eurotsooni liikmed või mitte, oma rahapoliitikat meil niikuinii pole - mis on oma raha ainuke mõte (peale emotsionaalse). Oleme euro ripatsid praegu, seega pole ka mõtet euro kasutuselevõttu tulevikus edasi lükata, kuna sellega säästame kaudseid kulusid, vahetustasud jne."
Umbes aasta tagasi ma arvasin ka veel samamoodi. Nüüd paraku enam mitte. Nii väidavad paraku need, kes ise on isiklikult huvitatud EMU-ga liitumisest.
Jah, meil pole oma sisulist rahapoliitikat. Täiesti nõus. Kogu küsimus on natukene teine, kui seda tavapärase vaatenurga alt ollakse harjunud vaatama (ja keskpankurite poolt meediale esitama). Tegelikult on probleeme ainult kaks.
Esiteks - globaalne - Mundelli teooriat on laiendatud rohkem kui tohiks. Eesti ja Saksamaa ei moodusta ikka mitte teps ühist valuutapiirkonda. Küsimus pole riikide suuruses, vaid majanduse erinevustes kvalitatiivselt.
Teiseks - unustatakse teadlikult (?) ära, et eurotsooniga liitumine EI OLE euroraha ühepoolne kasutuselevõtt nagu seda kunagi Mart Laar soovitas (ainult sel puhul, jah, tõepoolest, oleks asi nii nagu mykoloog väidab, aga see on välistatud, kuna tegu oleks välispoliitilise enesetapuga), vaid liitumisega EMU-ga, mis tähendab lisaks euro kui rahaühiku kasutuselevõtule (ainus asi, mida 99% inimesi näeb ja tunneb) ka allumist Eesti kui areneva majanduse jaoks ebasobivatele regulatsioonidele, mis tulenevad Maastrichti leppest. Selles on võtmeküsimus!!! Praegu me oleme neist vabad, kuid pärast liitumist hakkavad nad lihtsalt meie majandusarengut pärssima. Regulatsioonid, mis sobivad vanale euroopale, ei sobi uuele euroopale.
Pika jutu lühike mõte on see, et kuna viimases laienemisringis kõik uued liitujad kohustusid niikuinii varem või hiljem EMU-ga liituma, siis võitja on see, kes suudab seda teha lihtsalt kõige hiljem.
Velikij: "võitja on see, kes suudab seda teha lihtsalt kõige hiljem"
...eeldusel, et ei tule suuremaid regionaalseid või globaalseid tagasilööke. EMU-ga liitumisel eesti vahetab osa dünaamilisusest stabiilsuse vastu - kas see on halb või hea, pole a) praegu võimalik öelda ja b) sõltub üleüldse konkreetse inimese majanduspoliitilistest elistustest.
...eeldusel, et ei tule suuremaid regionaalseid või globaalseid tagasilööke. EMU-ga liitumisel eesti vahetab osa dünaamilisusest stabiilsuse vastu - kas see on halb või hea, pole a) praegu võimalik öelda ja b) sõltub üleüldse konkreetse inimese majanduspoliitilistest elistustest.
Ise arvan, et nafta hinna tõus võib olla Eestile pigem kasulik.
Nafta hinna kasvades muutub alternatiivenergeetika tasuvamaks. Kuna meil naftat ei leidu (toodetakse küll põlvekiviõli ja siingi on naftahinna kõrge tase vastavale ettevõttele kasulik), siis tekib surve alternatiivenergeetikasektori arenguks. Kasulik on see põllumeestele biomassi tootmisel ning tehnoloogiafirmadele hübriidenergeetikalahenduste väljatöötamisel ja selle eksportimisel väljapoole Eestit.
Võidavad veel telekomi sektor, mingi aja jooksul veel Venemaalt läbivoolav transiidiettevõtlus, toorainete hinnatõusudest eriti mittesõltuvad teenusepakkujad. Mis tähendab seda, et tasub jätkuvalt investeerida immateriaalset väärtust loovatesse ettevõtetesse (tarkvaraarendus, tootearendus jms)
Transpordisektor ja fosiilsetel kütustel baseeruvad soojatootjad on kõige haavatavamad, kuid siingi on nafta kõrge hinnatase lõppkokkuvõttes hea, sest hakatakse kiiremini reaalseid lahendusi looma ja arendama biokütusest ja muudest alternatiividest. Riikides, kellel naftat endal pole, arendatakse tõenäoliselt alternatiivenergeetika tehnoloogiaid kiiremini ning aastate pärast on edukad need, kes on selles kõige kaugemale jõudnud. Näen Eestis selles osas täiesti arvestatavat potensiaali.
See kõik ainult minu isiklik nägemus.
Nafta hinna kasvades muutub alternatiivenergeetika tasuvamaks. Kuna meil naftat ei leidu (toodetakse küll põlvekiviõli ja siingi on naftahinna kõrge tase vastavale ettevõttele kasulik), siis tekib surve alternatiivenergeetikasektori arenguks. Kasulik on see põllumeestele biomassi tootmisel ning tehnoloogiafirmadele hübriidenergeetikalahenduste väljatöötamisel ja selle eksportimisel väljapoole Eestit.
Võidavad veel telekomi sektor, mingi aja jooksul veel Venemaalt läbivoolav transiidiettevõtlus, toorainete hinnatõusudest eriti mittesõltuvad teenusepakkujad. Mis tähendab seda, et tasub jätkuvalt investeerida immateriaalset väärtust loovatesse ettevõtetesse (tarkvaraarendus, tootearendus jms)
Transpordisektor ja fosiilsetel kütustel baseeruvad soojatootjad on kõige haavatavamad, kuid siingi on nafta kõrge hinnatase lõppkokkuvõttes hea, sest hakatakse kiiremini reaalseid lahendusi looma ja arendama biokütusest ja muudest alternatiividest. Riikides, kellel naftat endal pole, arendatakse tõenäoliselt alternatiivenergeetika tehnoloogiaid kiiremini ning aastate pärast on edukad need, kes on selles kõige kaugemale jõudnud. Näen Eestis selles osas täiesti arvestatavat potensiaali.
See kõik ainult minu isiklik nägemus.
Kes meist pole kirunud poode üle ujutavaid üliodavaid hiina plastmassasju, millised tuleb praktiliselt kohe pärast pakendist väljavõtmist prügikasti visata ja mis olid nii odavad, et poodi garantiiasjus õiendama minna lihtsalt ei viitsi?
Nende odav hind koosneb peale inimtöö veel kolmest asjast.
1. plastmass = nafta
2. energia = nafta
3. transport Hiina-Eesti-hulgiladu-kauplus = nafta
Aga ikka on nii odav et uskumatu. Sest nafta on ju niiii odav :-D
Nende odav hind koosneb peale inimtöö veel kolmest asjast.
1. plastmass = nafta
2. energia = nafta
3. transport Hiina-Eesti-hulgiladu-kauplus = nafta
Aga ikka on nii odav et uskumatu. Sest nafta on ju niiii odav :-D
Maastrichti kriteeriumid olid mälu järgi inflatsioon, riigieelarve defitsiit, valitsus välisvõlg, lühiajalised intressimäärad ja midagi vist veel. Minu teada peaks inflatsioon olema ainuke, millele Eesti ei vasta. Ja ka inflatsiooni puhul ei ole see vahe kuigi suur, paar protsendipunkti. Pealegi - Eesti kõrge inflatsioon ei ole ka suures osas tingitud meie loomulikust majandusarengust ja majanduskasvust, vaid välistest teguritest nagu seesama nafta/gaasi hind. Nii et tervikuna on minu arvates selge liialdus väita, et Maastrichti kriteeriumid ja euroga liitumine on Eesti majandust pärssivad või siis isegi "üks suurimatest majanduspoliitilistest rumalustest." Minu arust on see kunstlikult ülepaisutatud probleem. Muuseas, Eesti valitsus tegeleb hetkel ka aktiivselt lobbymisega, et Eesti puhul Maastrichti kriteeriume paindlikumalt tõlgendataks, ehk siis, et meie kõrgema inflatsiooni osas silm kinni pigistataks. Ise arvan, et seda siisiki ei juhtu.
Kogu küsimus ongi just selles inflatsioonis. Ehk siis selle kunstlik allasurumine (põhjustest sõltumata, olgu selleks nafta hind või mis iganes) kahjustaks meie hetkel loomulikku majandusarengut.
Eesti valitsuse aktiivne lobbymine on täiesti kasutu, sellist pauerit neil ei ole. Nad võivad isegi saavutada (halvimal juhul), et meid võetakse vastu kõrgema inflatsiooniga, aga kui oleme EMU-s, siis kohe esimese aasta jooksul järgnevad sanktsioonid, kui me ei suuda neid kriteeriume hoida. Ja nende kunstlik hoidmine oleks väga kahjulik majandusarengule.
Eesti valitsuse aktiivne lobbymine on täiesti kasutu, sellist pauerit neil ei ole. Nad võivad isegi saavutada (halvimal juhul), et meid võetakse vastu kõrgema inflatsiooniga, aga kui oleme EMU-s, siis kohe esimese aasta jooksul järgnevad sanktsioonid, kui me ei suuda neid kriteeriume hoida. Ja nende kunstlik hoidmine oleks väga kahjulik majandusarengule.
Are you sure?
IMHO toituvad hetkel nii eesti majanduskasv kui inflatsioon põhiosas odava raha meeletust sissevoolust (eurotoetused + laenuraha) - ja seda raha ei investeerita mitte tootlikkuse tõusu vaid maetakse kinnisvaraarendusse. Selle kunstlik piiramine võib-olla polekski nii halb.
IMHO toituvad hetkel nii eesti majanduskasv kui inflatsioon põhiosas odava raha meeletust sissevoolust (eurotoetused + laenuraha) - ja seda raha ei investeerita mitte tootlikkuse tõusu vaid maetakse kinnisvaraarendusse. Selle kunstlik piiramine võib-olla polekski nii halb.
Võibolla ma eksin aga sanktsioonid peaksid mälu järgi järgnema vaid siis kui rikk ei täida eelarvepuudujäägi ja võla kriteeriume. Kuna riigi võimalused inflatsiooni ja intressitasemeid kontrollida on pea olematud siis ei tohiks sealt küll mingeid sanktsioone tulla kui kord juba sees oled.
Teoreetiliselt arutades, mida riik saab teha inflatsiooni ohjamiseks?
1. Tulumaksu tõstmine
2. Riigieelarve kulutuste piiramine (pensionide külmutamine, riiklike inv peatamine)
3. Reservide viimine välismaale
4. Kinnisvaratehingute maksu kehtestamine
5. Kehtestada karmimad nõuded pankadele laenuandmisel
6. Aktsiiside vähendamine
7. Käibemaksu vähendamine
Ehk vaid kaks viimast oleksid praeguse valitsuse ja valimiste eelsel perioodil võimalikud variandid.
1. Tulumaksu tõstmine
2. Riigieelarve kulutuste piiramine (pensionide külmutamine, riiklike inv peatamine)
3. Reservide viimine välismaale
4. Kinnisvaratehingute maksu kehtestamine
5. Kehtestada karmimad nõuded pankadele laenuandmisel
6. Aktsiiside vähendamine
7. Käibemaksu vähendamine
Ehk vaid kaks viimast oleksid praeguse valitsuse ja valimiste eelsel perioodil võimalikud variandid.
Viimased kaks ei tule kindlasti kõne alla, kuna need on riigieelarve seisukohalt üliolulised ja nende vähendamine annaks nii tarbijatele kui majandusele äraspidise signaali - tarbige rohkem ja säästke/investeerige vähem.