Muudatused kauplemismudelis ja ärireeglites

Graafik · september 20, 2001, 8:49am

TALLINNA VÄÄRTPABERIBÖRS
TEADE

MUUDATUSED TVB KAUPLEMISMUDELIS JA REGLEMENDI OSAS ÄRIREEGLID

Tallinna Väärtpaberibörsi (TVB) juhatus kiitis 19. septembril heaks muudatused TVB reglemendi osas Ärireeglid. Reglemendi muudatused hakkavad kehtima alates 24. septembrist 2001 ja need on kättesaadaval TVB Interneti leheküljel www.tse.ee Reglement/Muudatused reglemendis alajaotuse all.

Peamine muudatus seisneb selles, et kaubeldavate aktsiate ja võlakirjade miinimumkoguseks saab üks väärtpaber ning EVP-de koguseks 100 EVP-d. Siiani oli kaubeldavate väärtpaberite miinimumkoguseks, s.t. väikseimaks väärtpaberite koguseks, mille ulatuses võib maakler kauplemissüsteemis noteeringuid või tehingutellimusi kuvada, vahemikus 500 - 100 000 väärtpaberit.

Muudatus võimaldab nüüdsest kauplemissüsteemis kuvada kõiki investorite tehingukorraldusi, mille eesmärk on suurendada kauplemisaktiivsust, lisada turule läbipaistvust ja suurendada turu sügavust. Muudatuse eesmärk on ka harjutada investoreid ja börsi liikmeid peatselt juurutatava HEX-i kauplemismudeliga.

"Investori huvitatus peaks kindlasti suurenema sellest, kui tal on võimalus oma tehingukorraldust just sellisena välja panna, nagu ta seda soovib, ning seda börsisüsteemis näha. Loodame, et võimalikult paljud börsi liikmed oma klientidele sellist teenust ka pakkuma hakkavad," kommenteeris uue turumudeli juurutamist TVB juhatuse esimees Gert Tiivas.

Turutegijatest maakleritel on nüüdsest võimalus maakleriturul kuvada kõiki klientide tehingukorraldusi. Varem oli igal turutegijast maakleril võimalus maakleriturul kuvada vaid ühte ostu- ja müüginoteeringut.

Ühtlasi kehtestatakse maakleriturul kaubeldavatele väärtpaberitele turutegijatele kohustuslikud noteeringute miinimumkogused, mille abil säilib olemasolev maakleriturul kaubeldavate väärtpaberite likviidsus ja turu sügavus. Uued miinimumkogused, noteeringute miinimumkogused ja võrdlushinna arvutamisel aluseks võetavad kogused on kättesaadavad TVB Interneti leheküljel alajaotuses Reglement/ Täiendavad dokumendid

Tellimusraamatus kaubeldavatele väärtpaberitele kehtestatakse uued võrdlushinna arvutamisel aluseks võetavad kogused. Uute koguste kehtestamise eesmärk on vähendada võimalusi võrdlushinnaga manipuleerimiseks.

TVB turumudelit tutvustav tekst on kättesaadav TVB Interneti leheküljel alajaotuses Börsiinfo reaalajas/ TVB turumudel.TVB maaklerituru ja turutegijate struktuur on kättesaadav TVB Interneti leheküljel alajaotuses Börsiinfo reaalajas/ Maakleriturg ja turutegijad.

TVB

Graafik · september 20, 2001, 9:00am

"Investori huvitatus peaks kindlasti suurenema sellest, kui tal on võimalus oma tehingukorraldust just sellisena välja panna, nagu ta seda soovib, ning seda börsisüsteemis näha. Loodame, et võimalikult paljud börsi liikmed oma klientidele sellist teenust ka pakkuma hakkavad," kommenteeris uue turumudeli juurutamist TVB juhatuse esimees Gert Tiivas.

LHV Direct on otsustanud seda võimalust 100%-liselt kasutada

MSM · september 20, 2001, 6:29pm

Miks pole midagi uut kuulnud HEX-iga ühinemisest?

Graafik · september 24, 2001, 8:41am

test

Graafik · september 24, 2001, 8:41am

ETL turusügavus alates tänasest:

Ost				Müük
Maakler	Hind	Kogus	Märge	Maakler	Hind	Kogus	Märge
YHIS	45.50	2000		PREAT	47.00	1000
TRIG	45.50	1000	A	YHIS	47.00	200	A
HANSA	45.25	2000		HANSA	47.00	1000
HANSA	45.25	1000		HANSA	47.25	1000
HANSA	45.00	1000		HANSA	47.75	1000
PREAT	44.50	2000		LHV	48.00	2000
SUPRE	44.50	2000		TRIG	48.00	2000
SAMP	44.00	2000		SAMP	48.00	2000
TRIG	44.00	2000		YHIS	48.00	2000
LHV	42.00	2000		PREAT	48.50	2000
HANSA	40.00	50		SUPRE	48.50	2000
HANSA	39.00	100		HANSA	51.00	1000
HANSA	35.75	100		YHIS	51.00	300	A
YHIS	25.00	700	A	YHIS	51.00	200
				YHIS	100.00	200	A

upser · september 24, 2001, 8:57am

Mida see A täht tähendab?

rightsaid · september 24, 2001, 8:59am

A tähendab, et müüd kõik korraga. mitte osade kaupa

rightsaid · september 24, 2001, 9:15am

kuid küsimus veel, et kui müüakse jupi kaupa, siis kuidas tehingu hinnad tulevad? kui võetakse ainult üks tehingutasu, siis kas on võimalik hinda korrigeerida vahepeal. erinevad maaklerid kuidas tasu võtavad?

guru · september 24, 2001, 9:57am

Selle uue süsteemiga huvitaks veel selline värk, et kui on maakler X müüginoteering 1000 aktsiat parima hinnaga Y ning teostatakse tehing parima hinnaga Y 640 aktsiat, siis kas maakleri X noteering peaks vähenema arvuni 360 aktsiat? Või võib 1000 aktsia taga peidus olla suurem kogus? 11:49:12 ETL 640 @ 47.00 toimunud tehinguga maakleri noteeringu kogus ei vähenenud, miks? Noteeringud ju peaks määrama ära ka järjekorra, kelle tehing tehakse eelisjärjekorras.

fjot · september 24, 2001, 2:14pm

Veel tähtedest: mida tähendavad L, D ,W ?

ihnur · september 24, 2001, 3:28pm

fjot,vaata:
http://www.tse.ee/reglement/reglement.php
ja edasi "Täiendavad dokumendid" alt "Tehinguteatiste märgistamise kord"

AloV · september 24, 2001, 8:31pm

to guru: see ETL 640@47 tehing võis ju olla üks tavaline turuhinnaga tehing. Börsisüsteemi lähevad üles ikka ainult need tehingud, mis limiithinnaga sisse pandud.

To fjot: L tähendab late ehk tehing on hilinemisega sisse pandud, D - double, ehk kahekordne teatamine (maakler ostab teiselt maaklerilt ja müüb kliendile edasi, tegevus läheb kirja ühe tehinguna). W - kaalutud keskhinnaga tehing

viagra · september 25, 2001, 7:17am

Maakler X müüb äkki tegelikult suuremat kogust kui 1000, kuid korraga riputab üles 1000. Müües jupi ära on tal müüa ikka veel üle 1000. Need, kes üle 1000 müüvad pole vist enamasti päris pisiinvestorid. Korraga 10000 üles riputades pole võimalik aktsiapakiga opereerida, kui tuleks pos. äkkuudis müüdaks kogu 10000 hoobilt ära ja hind võib siis kerkida nt. 30%. Riputades üles 1000, ei riski 9000ga. Maakleritel oleks ehk parem põhjendus.

guru · september 28, 2001, 9:52am

BUY:
Kui sa riputad üles 1000 tükki siis sa lähed järgmise paki ülespanemisega ju teisest tahapoole. Näiteks islandis ON JÄRJEKORD. Mitte nii, et mina müün oma suurt portsu sama hinnaga teistest eespool, kuigi näitan, et müün ainult 1000 aktsiat.

alo54:
Ok, oli turuhinnaga tehing, ehk keegi sisestas turuhinnaga ostu. Kuid vastaspool pidi olema noteeringu sisestanud osapool? Ehk, sealt osteti jupp ära ja pakk oleks pidanud vähenema? vt. vastust BUY'le.

Kas praegune süsteem näitab ikka piisava täpsusega turusügavust? Ehk kas eksisteerib ülespandud pakkidele järjekord vastavalt näidatud kogusele ja hinnale?

AloV · september 28, 2001, 10:37am

Guru:
müük võis toimuda ka panga omast positsioonist, seega ei pidanud teine pool vähenema

guru · september 28, 2001, 10:41am

alo54:

Kas sa väidad, et osa inimesi on võrdsemad? Et pole tähtis, kas sa oled tehingu sisestanud börsisüsteemi või mitte, teatud isikud saavad ronida järjekorras teistest ette? See nagu läheb börsireglemendiga vastuollu.

guru · september 28, 2001, 10:46am

Ehk, alo54 poolt väga tõsine süüdistus TVB vastu.

Street · september 28, 2001, 10:51am

Guru, ma ei saa pihta, milles probleem, suvalise USA direct access brokeri kaudu saab sisestada näiteks ARCA kaudu müügiorderi, kus näitab 100t aktsiat müügis aga tegelikult võid müüa kasvõi 100 tuhat. Ja tehingud lähevad ikka sul esimesena läbi, sest sisestasid 100 000 müügiorderi enne teisi.

guru · september 28, 2001, 12:23pm

Nii et väikeinvestoritele aeti jälle kärbseid pähe oma turusügavuse jutuga.

AloV · september 28, 2001, 3:52pm

To guru: ei ole nõus et väikeinvestorid petta said. Varasem olukord oli nii, et väikeinvestoril polnud üldse börsisüsteemi asja, nüüd saab ta limiithinda pannes osta aktsiaid BUY hinnaga ja müüa SELL hinnaga, varem pidi ta ostmishuvi olemasolu korral ootama kuni SELL hind oli vastav soovitud hinnaga.

Järjekorda tõesti turutegemise mudeli puhul ei eksisteeri - määravaks on hind ja siis kogus. Kui BUY noteeringutes on maakleril X 100 aktsiat ja maakleril Y 1000 aktsiat hinnaga 50, siis maakleril Z on vabadus valida kummale ta müüb, see ei oma tähtsust kes varem oma noteeringu sisestas.

Ja liaskas börsi ärireeglitest:
3.3.3. Teatud väärtpaberi suhtes ametliku maakleri staatust omaval Börsi
liikmel on õigus teha tehing oma nimel ja arvel või kliendi arvel
kauplemissüsteemis kuvatud parima hinnaga ilma sellise väärtpaberi
suhtes vastavalt parimat hinda avaldava ametliku maakleri vahenduseta.