Järgmine küsimus on kas ECB püüab ka jätkata konservatiivsena. Nende range tagatispoliitika on täiesti läbi kukkunud. Jürgen Stark ütles hiljuti, et mingi inflateerimine ei tule. Jälle Õnn kaasa sellega!
Kristjan, sinu iroonia oli ilmselge kriitika Keynes suunas.
CNNi link katki, mis pealkiri oli lool?
Oskab keegi öelda, mis on efektiivne ja väikeinvestorile kättesaadav moodus Kreeka ja teiste PIGS'ide võlakirju shortida? (Või sarnaselt bettida negatiivsele arengule).
* Hiljaks oled jäänud, ammu oleks pidanud reageerima.
* Üldiselt ei ole intrumenti.
* Üldiselt ei ole intrumenti.
* Väikeinvestor ärgu keerulistesse asjadesse oma nina toppigu. Infoebaeelis on liiga suur.
Keynes vs Austrian
Ameerika: Kohe saadi aru, et tuli vastata finantskriisile Keynes poliitikaga, ja kui vabariiklased karjusid kongressis, siis Bernanke poliitika läks läbi ja päästis Ameerikat.
Euroopa: ECB juhtimisel on arvatud, et võib pidada mingit "Stability Pact" kuigi mitte keegi seda enam ei järgi. Samm-sammult tõugatakse ECB Keynes suunas, ent vahepeal on palju kaotatud.
Finantskriisi ilmselge ja suur võitja: John Maynard Keynes
Ameerika: Kohe saadi aru, et tuli vastata finantskriisile Keynes poliitikaga, ja kui vabariiklased karjusid kongressis, siis Bernanke poliitika läks läbi ja päästis Ameerikat.
Euroopa: ECB juhtimisel on arvatud, et võib pidada mingit "Stability Pact" kuigi mitte keegi seda enam ei järgi. Samm-sammult tõugatakse ECB Keynes suunas, ent vahepeal on palju kaotatud.
Finantskriisi ilmselge ja suur võitja: John Maynard Keynes
Need kolm inimest surid Marfin banka põlengus, mis ka Eestis esindatud on.
Iseasi, et üksikutes Euroopa riikides pole võimalik teha mitte Keynes ega Austrian poliitikat, kuna riikidel pole enam rahapoliitikat. Kreeka märatsejad pole mitte mingit pistmist mitte ühe või teise majandusteooriaga, kuigi Lepik ironiseeris selles suunas.
...küll on Kreeka märatsejad selged vasakpoolsed (Kreeka suurimad korruptandid äkki mitte)
Ehk oluline mitte segada Keynes vasak- või parempolse poliitikaga.
Ehk oluline mitte segada Keynes vasak- või parempolse poliitikaga.
Stefan, mu iroonia oli eelkõige selle suunas, et see Kreeka märatseja/streikija ei saa absoluutselt aru, mida ta teguviis tekitab majanduspoliitliselt või kui suur lollus võiks olla praegu IMFi vastu laamendada (milline on alternatiiv).
Aga Keynes vs. Austria on väga huvitav lähema 1-2-3.a. lõikes, mu arvates kirjutatakse päris palju majandusõpikuid ümber. Minu arvamus on, et selline rahaga üleuputamine nagu UK ja US teevad (Keynes) on ehk lühiajaliselt meeldiv, kuid pikemas perspektiivis tagasilöögid sedavõrd suured, et Keynes muutub sõimusõnaks.
Aga Keynes vs. Austria on väga huvitav lähema 1-2-3.a. lõikes, mu arvates kirjutatakse päris palju majandusõpikuid ümber. Minu arvamus on, et selline rahaga üleuputamine nagu UK ja US teevad (Keynes) on ehk lühiajaliselt meeldiv, kuid pikemas perspektiivis tagasilöögid sedavõrd suured, et Keynes muutub sõimusõnaks.
Kreeka probleemid on tegelikult ju sama mis UK ja US ees seismas - riigi kulud ületavad pidevalt tulusid. Keynes'lik tegevus ainult võimendab seda.
Tundus et ajakirjanikke aeti kah seal pisargaasiga laiali..
momentum,
http://edition.cnn.com/2010/WORLD/europe/05/05/greece.strikes/index.html?eref=rss_latest&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+rss%2Fcnn_latest+%28RSS%3A+Most+Recent%29
http://edition.cnn.com/2010/WORLD/europe/05/05/greece.strikes/index.html?eref=rss_latest&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+rss%2Fcnn_latest+%28RSS%3A+Most+Recent%29
Buttonwoods kirjutab tabavalt:
Now it feels uncomfortably like states are in the position facing Ford and GM, the car companies which bought off the unions with promises of generous pension and health benefits, postponing the problem until an evil day that arrived in 2008/9. To avoid eventual default, the promises must be broken. But voters may prefer default. Europeans tended to assume a superior attitude towards the Latin American "banana republics" but they may not act any better when their time comes.
Pakuks ka, et USA ja UK ei ole siin erandid ja ka nemad peavad varem või hiljem tõsisemalt oma laristamise peale mõtlema.
Kristjan
Vahe on selles et USA saab raha trükkida,(ja raha hävitada) ehk nende probleem on inflatsioon. Kreeka probleem on maksevõime.
Riikidel kus valitseb "pidevalt" nominaalne majanduskasv muidugi ei pea suurenema riigivõlg/SKP kui nominaalne SKP samuti pidevalt kasvab.
Isegi ECB leiab et 2% inflatsioon on ok, ja isegi Maastrichtkriteeiumid lubavad 3% eelarvedefitsiiti. Miks mitte o%?? Sellepärast, et sellise pideva lõdvenemisega on tunduvalt efektiivsem juhtida riiki.
Vahe on selles et USA saab raha trükkida,(ja raha hävitada) ehk nende probleem on inflatsioon. Kreeka probleem on maksevõime.
Riikidel kus valitseb "pidevalt" nominaalne majanduskasv muidugi ei pea suurenema riigivõlg/SKP kui nominaalne SKP samuti pidevalt kasvab.
Isegi ECB leiab et 2% inflatsioon on ok, ja isegi Maastrichtkriteeiumid lubavad 3% eelarvedefitsiiti. Miks mitte o%?? Sellepärast, et sellise pideva lõdvenemisega on tunduvalt efektiivsem juhtida riiki.
parandus
Riikidel kus valitseb "pidevalt" nominaalne majanduskasv muidugi ei pea suurenema riigivõlg/SKP isegi kui riigi kulud pidevalt ületavad riigi tulusid.
Riikidel kus valitseb "pidevalt" nominaalne majanduskasv muidugi ei pea suurenema riigivõlg/SKP isegi kui riigi kulud pidevalt ületavad riigi tulusid.
Stefan, mulle tundubki, et alahinnatakse seda inflatsiooni riski just UK ja US puhul, kus sisuliselt maksevõime probleemi ei kardeta, kuna piiramatu rahatrükkimise võimalus. Üks kommentaar jäi kõrva mis oli üsna tabav - USA eelmisest inflatsioonikriisist 1970-ndatel on piisavalt palju möödas, et seda enam eriti ei mäletata. Seetõttu ka ei osata karta.
Kui nüüd on näiteks situatsioon, et Euroopa valib "austerity" ja on kärpimisega üsna deflatsiooniline ning Aasia läheb Hiina mulli lõhkemisega aeglasemasse kasvu, siis ei ole USAl ka kuidagi majanduskasvu võimalik teha ning kui selle kõrval on inflatsioon 5% ja riigivõla intress 6%, siis on päris hull lugu ..
Kui nüüd on näiteks situatsioon, et Euroopa valib "austerity" ja on kärpimisega üsna deflatsiooniline ning Aasia läheb Hiina mulli lõhkemisega aeglasemasse kasvu, siis ei ole USAl ka kuidagi majanduskasvu võimalik teha ning kui selle kõrval on inflatsioon 5% ja riigivõla intress 6%, siis on päris hull lugu ..
Aga kindlasti tuleb ka alternatiivsete stsenaariumite võimalikkust tunnistada, sh. et Stefanil on õigus ning USA suudab sellise "meeldiva ja mõnusa inflatsiooni" tekitada, mis õigustaks Keynesilikku lähenemist.
Kreeka maratsejad ei laamenda IMF vastu, nad laamendavad oma valitsuse vastu. Karpevajadus on fakt, millega nad arvestama peavad, aga nende arvates karbib Kreeka valitsus valest kohast - oleks pidanud karpima "rikastelt," voi valdkondades, mis maratsejate arvates "ei puuduta vaesema elanikkonna huve" nagu riigikaitse vms.
Minu meelest ei ole volgnevus - kuni teatud tasemeni, probleem vaid pigem hoopis eelistatud lahendus, kuna valitsuse poolt forsseeritud noudluse kasv stimuleerib languse ajal riigi majandust, nagu me USA naite pohjal hasti naha voime. Probleem on see siis, kui yks valitsus votab volgu, et noudlust stimuleerida, aga jargmine ei tegele mitte vola tagasimaksmise ja puudujaagi vahendamisega, vaid laenab juurde. Seetottu on oluline mitte niivord volgu votmise fakt ise, vaid see et erinevad poliitilised joud kaituvad seda volga manageerides vastutustundlikult. USAs algas volgu elamine eelmise presidendi ajal, see saavutab tipu sellel-jargmisel aastal, ja surutakse tagasi normaalsetesse raamidesse eeldatavasti Obama valitsemisaja lopuks. Washingtoni poliitringkondades on laialt levinud arusaam, et jargmised aastad tulevad saastuaastad. Isegi naiteks House of Representative pollumajanduskomitee esimees Collin Peterson, kes on mees kes pohimotteliselt kujundab USA pollumajanduspoliitikat, on juba arvestanud 2012 Farm Billi kirjutamise juures, et tuleb horisontaalne karbe koikides valdkondades, s.h. pollumajanduses. Olgu mainitud, et Peterson on tuntud kui mees, kes on rough, tough and takes no shit. Mees, kes rural America nimel on valmis vabalt mone soja kaotama ja kellega keegi eriti vastuollu ei soovi minna. Nii et asjaolu, et ta juba on leppinud, et pollumajandusrahasid karbitakse, naitab USA poliitikute arusaamist riigirahanduse pohimotetest. Obamal on veel 6 ja pool aastat jaanud (eeldusel, et ta tagasi valitakse) ja selle ajaga peaks joudma saastuprogrammid kaivitada ja osaliselt ka labi viia. Yhesonaga, kui koik teavad ja arvestavad, et hiljem tuleb kokku hoida, siis ei ole minu arvates patt languse ajal noudlust stimuleerida ja seda teha volgu vottes. Ehk siis kokkuvotvalt, keinsiaanlik majanduspoliitika on majanduslanguse ajal parim majanduspoliitka, aga seda vaid tugevatele ja poliitiliselt stabiillsetele ja vastutustundlikele riikidele, kelle hulka Kreeka paraku ei kuulu. Pohimotteliselt peaks languse ajal valitsema vasakpoolsed ja majandustousu ajal konservatiivid, minu meelest annaks selline kombo parima tulemuse. Reaalses elus paraku majandustsyklid poliitiliste tsyklitega muidugi ei kattu ega korreleeru tihti ka muutustega valijate eelistustes, nii et see on pigem selline teoreetiline konstruktsioon.
Minu meelest ei ole volgnevus - kuni teatud tasemeni, probleem vaid pigem hoopis eelistatud lahendus, kuna valitsuse poolt forsseeritud noudluse kasv stimuleerib languse ajal riigi majandust, nagu me USA naite pohjal hasti naha voime. Probleem on see siis, kui yks valitsus votab volgu, et noudlust stimuleerida, aga jargmine ei tegele mitte vola tagasimaksmise ja puudujaagi vahendamisega, vaid laenab juurde. Seetottu on oluline mitte niivord volgu votmise fakt ise, vaid see et erinevad poliitilised joud kaituvad seda volga manageerides vastutustundlikult. USAs algas volgu elamine eelmise presidendi ajal, see saavutab tipu sellel-jargmisel aastal, ja surutakse tagasi normaalsetesse raamidesse eeldatavasti Obama valitsemisaja lopuks. Washingtoni poliitringkondades on laialt levinud arusaam, et jargmised aastad tulevad saastuaastad. Isegi naiteks House of Representative pollumajanduskomitee esimees Collin Peterson, kes on mees kes pohimotteliselt kujundab USA pollumajanduspoliitikat, on juba arvestanud 2012 Farm Billi kirjutamise juures, et tuleb horisontaalne karbe koikides valdkondades, s.h. pollumajanduses. Olgu mainitud, et Peterson on tuntud kui mees, kes on rough, tough and takes no shit. Mees, kes rural America nimel on valmis vabalt mone soja kaotama ja kellega keegi eriti vastuollu ei soovi minna. Nii et asjaolu, et ta juba on leppinud, et pollumajandusrahasid karbitakse, naitab USA poliitikute arusaamist riigirahanduse pohimotetest. Obamal on veel 6 ja pool aastat jaanud (eeldusel, et ta tagasi valitakse) ja selle ajaga peaks joudma saastuprogrammid kaivitada ja osaliselt ka labi viia. Yhesonaga, kui koik teavad ja arvestavad, et hiljem tuleb kokku hoida, siis ei ole minu arvates patt languse ajal noudlust stimuleerida ja seda teha volgu vottes. Ehk siis kokkuvotvalt, keinsiaanlik majanduspoliitika on majanduslanguse ajal parim majanduspoliitka, aga seda vaid tugevatele ja poliitiliselt stabiillsetele ja vastutustundlikele riikidele, kelle hulka Kreeka paraku ei kuulu. Pohimotteliselt peaks languse ajal valitsema vasakpoolsed ja majandustousu ajal konservatiivid, minu meelest annaks selline kombo parima tulemuse. Reaalses elus paraku majandustsyklid poliitiliste tsyklitega muidugi ei kattu ega korreleeru tihti ka muutustega valijate eelistustes, nii et see on pigem selline teoreetiline konstruktsioon.