jap, turud lausa nõretavad positiivsusest...
Päris hea hinnaga saavad seda laenu.
Eelmistele meetmetele lisaks:
-kärbitakse avaliku sektori töötajate boonuseid 8% ulatuses
-aktsiis ka suitsudele
-aktsiis eriti kasumlikule ärile (seda võiks kehtestada ka Eestis - nt. Tallinna Vee probleem oleks lahendatud)
-hasartmängudele ja tehnilistele mängudele kehtestatakse maks
-avaliku sektori naiste pensioniiga tõstetakse 65 aastani
-miinimum pensioniiga töstetakse 60 aastani
-miinimum tööstaas tõuseb 37 aastalt 40-ni
-pensionid baseeruvad terve elu jooksul teenitud rahale - mitte viimaste aastate keskmisele
-noorte töötude maksimum hüvitis langeb miinimumpalga tasemele
Lisaks EU ja IMF´i rahasüstile ostavad ka Saksa suurettevõtted Kreeka laene umbes 2 mrd € ulatuses.
-kärbitakse avaliku sektori töötajate boonuseid 8% ulatuses
-aktsiis ka suitsudele
-aktsiis eriti kasumlikule ärile (seda võiks kehtestada ka Eestis - nt. Tallinna Vee probleem oleks lahendatud)
-hasartmängudele ja tehnilistele mängudele kehtestatakse maks
-avaliku sektori naiste pensioniiga tõstetakse 65 aastani
-miinimum pensioniiga töstetakse 60 aastani
-miinimum tööstaas tõuseb 37 aastalt 40-ni
-pensionid baseeruvad terve elu jooksul teenitud rahale - mitte viimaste aastate keskmisele
-noorte töötude maksimum hüvitis langeb miinimumpalga tasemele
Lisaks EU ja IMF´i rahasüstile ostavad ka Saksa suurettevõtted Kreeka laene umbes 2 mrd € ulatuses.
2004 aastal anti EL veel 1 BEUR aastas struktuurfonditoetus tubaka-harijatele. Suurimaid saajaid oli Kreeka. 75% tubakatuludest oli EL toetus. Nüüd olevat see toetus natuke ümber kujundatud.
sry,
siis aktsiisitõus ka suitsudele, 10%.
siis aktsiisitõus ka suitsudele, 10%.
Mulle hakkab tunduma, et nende ELi toetuste mahu ja konkreetse riigi finantsprobleemide vahel on positiivne korrelatsioon :-) Äkki mingi õpitud abituse sündroom?
Saksamaa valitsus kiitis heaks 22,4 mrd € abipaketi. Kolmapäeva hommikul peaks saama heakskiitu ka parlamendilt. -FAZ
parandan,
-noortele ning pikaajalistele töötudele kehtestatakse uus miinimumpalk ning
-leevendatakse koondamisseadust ja langetatakse koondamishüvitist.
-noortele ning pikaajalistele töötudele kehtestatakse uus miinimumpalk ning
-leevendatakse koondamisseadust ja langetatakse koondamishüvitist.
Somm, palka saavad töötud tõepoolest maades nagu Kreeka ja muudes sotsialismi kantsides. LHV-foorumi keeles on tegu siiski pigem toetusega :-)
TaivoS,
said valesti aru - (kuid ei välista, et mina ka sain valesti aru)..
Mina sain aru nii, et miinimumpalka, millega pikaajalised töötud ja noored peavad olema valmis pakutud tööd vastu võtma, langetatakse.
said valesti aru - (kuid ei välista, et mina ka sain valesti aru)..
Mina sain aru nii, et miinimumpalka, millega pikaajalised töötud ja noored peavad olema valmis pakutud tööd vastu võtma, langetatakse.
"Für die Privatwirtschaft soll der Kündigungsschutz gelockert werden. Gegenwärtig dürfen Firmen nicht mehr als zwei Prozent ihrer Beschäftigten pro Monat entlassen. Auch die Entschädigungsregelungen für ausscheidende Mitarbeiter sollen gelockert werden. Für junge Leute und Langzeitarbeitslose wird ein neuer Mindestlohn eingeführt."
<-FAZ
<-FAZ
OK, siis on küll nii jah kui seda tööandja maksaks, aga natuke veider siiski.
Positiivne korrelatsioon ei valitse EL toetuste mahu ja konkreetse riigi finantsprobleemide vahel, vaid EL toetuste mahu ja konkreetse riigi suhtelise vaesuse vahel. Mida vaesem riik, seda rohkem toetusi struktuurifondidest, kuna struktuurifondide eesmark ongi vahendada mahajaamust. Isekysimus on kas vaesuse ja finantsprobleemide vahel on mingi korrelatsioon. Eesti naitel voib oelda, et mitte, kuna oleme korraga yks vaesemaid EL liikmesriike, aga samas ka parima finantsdistsipliiniga. On ka vastupidiseid naiteid muidugi, nagu naiteks halva finantsdistsipliiniga Iirimaa, mis on yks rikkamaid EL riike. Ma pole paris kindel kas selle alusel saab kaugeleulatuvaid jareldusi teha. Pollumajandustoetused ei kuulu struktuurfondide alla (v.a. maaelu toetused) - siin oli eespool juttu tubaka kasvatamisest. Nende toetuste suurus soltub kui palju referentsperioodil 2000-2002 toetust saadi ja see soltub omakorda palju sellel perioodil toodeti ja millised oli hinnad (kuna kompenseeriti sissetuleku muutust, mis soltus hindadest). 2004 reformiti ELs tubakasektorit ja liideti see yhtse otsemaksega, s.t. enam ei saa tubakakasvatamise eest toetust, vaid saab haritava maa toetust, kasvata seal mida tahad, tubakat voi midagi muud. Selle tulemusel on vahemkonkurentsivoimelised kultuurid nagu tubakas valja torjutud kasumlikumate pollukultuuride poolt ja tubakatootmine ELs, s.h. Kreekas, vahenenud. EL pollumajandustoetuste tase Kreekas muidu on yks ELi korgemaid kui seda arvestada hektari kohta, ulatudes yle 500 EURi per hektar (jaades alla vaid Maltale), kui Eestis on see yks madalamaid, pisut yle 100 EURi per hektar (arvestades 2013 aasta toetustaset, kuna sinnamaani toimub jark-jarguline toetusemahu suurenemine - yleminekuperiood, mis lepiti kokku liitumislabiraakimistel). Samas, toetus per toetusesaaja on Kreekas yks madalamaid kyyndides vaid paarikymne euroni toetusesaaja kohta. Jareldus - Kreekas on palju pollumajandustootjaid yhe haritava maayhiku kohta ja see teeb toetuse yhe tootja kohta vaikseks kuigi toetus haritava maayhiku kohta on suur. Sisuliselt potipollunduse probleem, kus enamus tootjaid toodab allahektarisel lapil. Mitte eriti jatkusuutlik mudel, mistottu varsti (2013 reformitakse EL yhtset pollumajanduspoliitikat ja voib ennustada, et Kreeka toetustase per hektar vaheneb) hakkame lisaks ametiyhingute demonstratsioonidele nagema Kreekas taas ka pollumeeste poolt teede blokeerimisi jms.
Markets were spooked by an announcement from investment bank Lazard that it had been hired by the Greek government to give it financial advice. Lazard recently advised countries like Argentina, Ecuador and Ivory Coast on sovereign debt restructurings, a move Greece has repeatedly said it is not considering.
Vot see oleks lahe- kõigepealt võtame kõikidelt pappi niipalju kui ja siis saadame võlausaldajad ikka pikalt. Tehke järgi või makske kinni!
Vot see oleks lahe- kõigepealt võtame kõikidelt pappi niipalju kui ja siis saadame võlausaldajad ikka pikalt. Tehke järgi või makske kinni!
Kolmapäeva hommikul peaks saama heakskiitu ka parlamendilt"
Sry, edastasin valeinformatsiooni.
Kolmapäeva hommikul on esimene lugemine parlamendis, reedel otsustatakse.
Sry, edastasin valeinformatsiooni.
Kolmapäeva hommikul on esimene lugemine parlamendis, reedel otsustatakse.
Cynic,
see on ju selgemast selge, et Kreeka defaultib. Kreeka finantsid on omadega nii halvas seisus, et see ei ole mitte mingit pidi võimalik, et nad suudavad selle raha tagasi maksta. Ega võlausaldajate vahetamine riigi olukorda paremaks ei tee.
see on ju selgemast selge, et Kreeka defaultib. Kreeka finantsid on omadega nii halvas seisus, et see ei ole mitte mingit pidi võimalik, et nad suudavad selle raha tagasi maksta. Ega võlausaldajate vahetamine riigi olukorda paremaks ei tee.
Just to emphasize my point: The Ulterior Motive Behind the Greek Bailout
kristock,
See ei ole nüüd päris korrektne ka. Ma ei ole küll lõpuni veendunud, kas nüüdsed kreeditorid seda raha oma kõrvadest rohkem näevad, kuid vähemalt jäid nüüd kreeklased nõusse mõningate tingimustega, mis vähemalt eelarvepuudujääki mõne aasta pärast ohjesse võiksid saada. Mitte, et sellest ainuüksi laenude netos mahatöötamiseks piisav on, aga vähemalt tõmbavad pornot vähemaks.
Jõudu muidu kreeklastele, võiks veel protestida, streikida ja muidu jantida. Saavad piisava ürituse peale äkki eelarvedefitsiidi omale õigele kohale tagasi. Tegelikult võiksid nad üsna õnnelikud olla. Kui Lääne-Euroopa Kreekast uut Lehmanit ei kardaks, kütnuks uued kreeditorid neil persed praegusest märksa tulisemaks.
See ei ole nüüd päris korrektne ka. Ma ei ole küll lõpuni veendunud, kas nüüdsed kreeditorid seda raha oma kõrvadest rohkem näevad, kuid vähemalt jäid nüüd kreeklased nõusse mõningate tingimustega, mis vähemalt eelarvepuudujääki mõne aasta pärast ohjesse võiksid saada. Mitte, et sellest ainuüksi laenude netos mahatöötamiseks piisav on, aga vähemalt tõmbavad pornot vähemaks.
Jõudu muidu kreeklastele, võiks veel protestida, streikida ja muidu jantida. Saavad piisava ürituse peale äkki eelarvedefitsiidi omale õigele kohale tagasi. Tegelikult võiksid nad üsna õnnelikud olla. Kui Lääne-Euroopa Kreekast uut Lehmanit ei kardaks, kütnuks uued kreeditorid neil persed praegusest märksa tulisemaks.
Kui samasugune finantstasakaal olnuks näiteks Maltal, mida seal refinniks tegema pidanuks? Laupäeval ka tööle?
Kas keegi teab peast millal seal uued valimised tulevad? Ehk millal olemasolev valitsus maha võteakse ja mõni populaarsem asemele pannkase. Selline kes ikka lihtsa inimese peale mõtleb ja kulusid suurendada lubab ning IMFi kenasti pikalt saadab.