Cynicul on tegelikult õigus, drahmas noteeritud (või isegi euros noteeritud) Kreeka valitsuse võlakirjale poleks keegi heast südamest kolme A-d omistanud.
Võibolla oligi probleemiks see et eurotsooni riigi staatusega käis automaatselt kaasas AAA noteering. Saksamaa ja Kreeka olid mõlemad AAA kuid Kreekal tuli laenu eest alati stabiilselt kolm protsenti rohkem maksta. Samas, investoritele asi meeldis, kui 'prudential regulation'iga' oli ette nähtud teatud klotsi hoidmine kolme A-ga paberis, siis miks mitte võtta sisse seda mis on tulusam.
Kui sinna juurde liita veel aiateivaste loendamine riikliku statistika kogumise asemel ning muud riigivalitsejate poolt ettevõetud trikid siis ongi kompott koos.
Tore on muidugi see, et lõppude lõpuks hakkavad ikka tõelised peasüüdlased Kreeka probleemides välja tulema.
ECB (et Kreeka vastu võttis), reitinguagentuurid (et AAA reitingu Kreeka paberitele andsid), Saksamaa (et liiga konkurentsivõimeline on), Lääne-Euroopa pangad (et olid nõus Kreeka võlga ostma).
ECB (et Kreeka vastu võttis), reitinguagentuurid (et AAA reitingu Kreeka paberitele andsid), Saksamaa (et liiga konkurentsivõimeline on), Lääne-Euroopa pangad (et olid nõus Kreeka võlga ostma).
Kas Kreekal oli tõesti mingil hetkel AAA reiting? Ma nagu mäletan, et enne kriisi oli neil BBB+ või midagi sinnakanti?
AAAd polnud ka minu mälu järgi. Drahmi võla reiting võis teoreetiliselt olla kõrgemgi kui euro võla reiting, sest drahmi said tegelased vajadusel ise trükkida ja selle võla defaulti polnud vaja karta. Karta oli vaja drahmi kurssi aga valuutarisk euro tulekul kadus. Tegelikult muutus valuutarisk seeläbi krdiidiriskiks aga seda investorid piisaval määral ei tunnetanud. Kui filosofeerida siis tegelikult ei olegi eurotsoonis riskivaba kaubeldavat instrumenti, sest ka kõige viisakama valitsuse paberites sisaldub nüüd mingi krediidiriski komponent kuna valitsused ise oma suva järgi eurot trükkida ei saa.
Kreekal oli S&P sovereign credit rating BBB+ detsembrist 2009, langetati tasemelt A- ning enne seda oli veel üks langetamine jaanuaris 2009 aga mis tasemelt ei oska hetkel öelda. Tõepoolest, tundub et mälu hakkab alt vedama, kiirelt otsingut tehes ei suuda enam kuidagi leida kohta kus Kreeka ja kolm A-d oleks kokku läinud. Seega korrigeerin iseennast, alates detsembrist 2009 oli Kreeka esimene eurotsooni liige mille reiting oli alla A-taseme.
Greece had previously it's A+ rating reduced to A in 2009
Standard & Poor's Lowers Long-term Ratings On Greece
Standard & Poor's Lowers Long-term Ratings On Greece
Eurotsooniga ei kaasne automaatselt kolm a-d, sest näiteks Belgial on aastast 1988 AA+ ja Itaalial A+
hea kokkuvõtlik tabel on siin:
http://www.guardian.co.uk/business/2010/apr/28/greek-debt-crisis-standard-and-poors-country-credit-ratings
hea kokkuvõtlik tabel on siin:
http://www.guardian.co.uk/business/2010/apr/28/greek-debt-crisis-standard-and-poors-country-credit-ratings
Lobisesin ühe kreeklasega. Kõik jutud Kreeka halvast seisust olevat ülepaisutatud. Ta kasutas selles kontekstis väga tihedalt sõna "bullshit". See oli ka kõik, mis ta kehvas ingilise keeles välja suutis pigistada.
Prognoosin, et reaalsuse pikselöök saab olema valus.
Prognoosin, et reaalsuse pikselöök saab olema valus.
Soome laenab Kreekale 1,7 mrd € (=26,6 mrd krooni) kolme aasta jooksul hs.fi
TS-is arutletakse, et kellel oleks kasulikum eurotsoonist lahkuda, kas probleemsetel lõuna-euroopa maadel või korralikel põhja-euroopa riikidel nagu saksamaa, holland, soome.....
13% of Greeks corrupted a civil servant last year (Transparency International)
1/3 of the Greek economy never reaches the books (World Bank)
Got a problem with the tax inspector? That can be solved in a jiffy in Greece: you slip him a fat wad of euros and your pain is eased.
The advice comes not, as you might think, from a taxi driver, but from the man who ran the Finance Ministry. “There is, unfortunately, room for negotiation between the taxpayer and the taxman,” Constantine Michalos said. “If you owe €100,000, you ask for another ‘interpretation’. You find you can pay, say, €30,000, plus €10,000 or €20,000 under table for his own benefit.” -Times
1/3 of the Greek economy never reaches the books (World Bank)
Got a problem with the tax inspector? That can be solved in a jiffy in Greece: you slip him a fat wad of euros and your pain is eased.
The advice comes not, as you might think, from a taxi driver, but from the man who ran the Finance Ministry. “There is, unfortunately, room for negotiation between the taxpayer and the taxman,” Constantine Michalos said. “If you owe €100,000, you ask for another ‘interpretation’. You find you can pay, say, €30,000, plus €10,000 or €20,000 under table for his own benefit.” -Times
Merkel tahab hääleõiguse Euroopa liidu asjus ajutiselt ära võtta nendelt riikidelt, kes defitsiitinõue vastu rikkuvad.
"Staaten, die gegen die Defizitgrenzen der Europäischen Union verstoßen, sollte nach dem Willen Merkels künftig zeitweise das Stimmrecht in der EU entzogen werden." -Reuters.de
"Staaten, die gegen die Defizitgrenzen der Europäischen Union verstoßen, sollte nach dem Willen Merkels künftig zeitweise das Stimmrecht in der EU entzogen werden." -Reuters.de
See olekski tore!
Kui see kehtiks hetkel, siis EU asjade üle saaksid hetkel otsustada vaid Eesti, Luksemburg, Rootsi, Soome ja Taani, sest ainult nemad suutsid eelmisel aastal täita defitsiitinõue max 3% SKP-st.
Kui see kehtiks hetkel, siis EU asjade üle saaksid hetkel otsustada vaid Eesti, Luksemburg, Rootsi, Soome ja Taani, sest ainult nemad suutsid eelmisel aastal täita defitsiitinõue max 3% SKP-st.
troim, ma juhtusin paar nädalat tagasi ka ühe kreeklasega juttu ajama, tüüp ütles kokkuvõtlikult "Noh palju lolle inimesi."
Somm, kõlab hästi. Toome selle kuradi toiduagentuuri sealt Itaaliast Soome ära. Me võtame IT endale.
Kreeka abipaketi suurus kolme aasta jooksul siis umbes 110 mrd €, millest IMF´i osa on 30 mrd € ja 15. EU riiki osa 80 mrd €. Saksamaa osa 22,4 mrd €. Intressimäär umbes 5%. Esimesed rahad peaksid laekuma enne 19. maid, millal Kreeka peab laene tagasi maksma.
IMF´i Kreeka projekti pikkuseks arvestatakse 10 aastat.
Kreeka kavatseb säästa 3 aasta jooksul 30 mrd € ning saada defitsiit 3% piirini aastaks 2014.
Käibemaks tõuseb 10% ja samuti ka alkoholi- ja kütuseaktsiis 10%.
Pensioniiga tõuseb 60 aastani.
13 ja 14 kuu palka ja pensione kärbitakse nii, et palka makstakse 1000 € nendele kelle brutokuupalk ei ületa 3000 € ning pensionärid, kelle pension ei ületa 2500 €/kuu, saavad aastas 800 €.
Kreeka võlakoormus kasvab praeguselt 115% SKP´st tasemelt 150%-ni aastal 2013.
Allikad: Reuters.de, N24.de, Ta Nea
IMF´i Kreeka projekti pikkuseks arvestatakse 10 aastat.
Kreeka kavatseb säästa 3 aasta jooksul 30 mrd € ning saada defitsiit 3% piirini aastaks 2014.
Käibemaks tõuseb 10% ja samuti ka alkoholi- ja kütuseaktsiis 10%.
Pensioniiga tõuseb 60 aastani.
13 ja 14 kuu palka ja pensione kärbitakse nii, et palka makstakse 1000 € nendele kelle brutokuupalk ei ületa 3000 € ning pensionärid, kelle pension ei ületa 2500 €/kuu, saavad aastas 800 €.
Kreeka võlakoormus kasvab praeguselt 115% SKP´st tasemelt 150%-ni aastal 2013.
Allikad: Reuters.de, N24.de, Ta Nea
Jõudsin ikka enne Äripäeva ja teisi eesti ajalehti :-)
Eesti ajakirjandusel viimased Kreeka puudutavad uudised ilmusid eile keskpäeval!
Eesti ajakirjandusel viimased Kreeka puudutavad uudised ilmusid eile keskpäeval!
Seega peaks täna siis turgudel positiivsem päev olema kuna kreeka ebakindlus kaob ?