hariduse koha pealt selline küsimus:
mis on foorumis osalejate arvamus hariduse puhtmajandusliku väärtuse koha pealt? teisisõnu, kus marginal gain vs. marginal pain(cost) võrdsustub? BSc, MBA, MSc ?
Kas teie näete, et eesti annaks magistrikraad suurema cash flow tulevikus?
Mina ise arvan, et cash flow on liiga ettearvamatu asi iga indiviidi puhu, keskmiselt aga suureneb CF hariduse suurenedes kindlasti.
Samas olen rääkinud inimesega eesti reaalsektorist (keemiatööstus), kelle alal on iga MBA-ga mees vähem väärt, kui ilma selleta inimesed (eelarvamus, aga arvamus siiski). Tema soovitus oli oma kraadi varjata (ta ise õpib MBA kursusel).
Millised on kogemused?
Kui "mõtetu" kirjutatakse ühe t-ga sõna keskel, siis ilmselt on senised investeeringud haridusse olnud mõttetud.
Sorry, proteo, see on IMHO!
Sorry, proteo, see on IMHO!
depends, ja julmalt. eelkõige sellest, kuidas keegi suudab haridust kapitaliseerida, rahaks muuta.
Haridusse on mõtet investeerida kui seda (haridust) kavatsetakse sihipäraselt ka kasutada. Nii nagu pole mõtet investeerida veoautosse kui sa ei kavatse transpordiga tegeleda pole mõtet omandada mõnd suvalist haridust lihtsalt kraadi nimel. Ausalt õeldes on kõrini kogemusteta värsketest ülikoolilõpetajatest, kes saadavad oma CV ja küsivad kohe 10 kilo kätte. Kraad tavaliselt ei näita, kas inimene firmale ka kasulik suudab olla, küll aga näitab, et tal on eeldusi selleks kui ta tööalaselt vaeva näeb ja ennast tõestada suudab/tahab.
Vana ja kogenud tahab palgaks 20 kilo kätte. Kui ta midagi oskab kui oskab!
Undergraduate võib isegi motiveeritum olla (kui värske graduate).
Keemikutest niipalju, et andekad värvatakse peale BA saavutamist kahe käega MBA programmi jätkama.
Commitment is leading to results. Any area, any arena.
Keemikutest niipalju, et andekad värvatakse peale BA saavutamist kahe käega MBA programmi jätkama.
Commitment is leading to results. Any area, any arena.
Tahta võib palju... asja paneb paika see, kas ja kui palju ta aitab firmale kasumit genereerida. Paljute firmade põhiviga on see, et peetakse muidusööjaid, firmad ise vegeteerivad ning omanikud ei saa aru, miks kasum olematu on.
fire:
ilmselt on põhjus selles, et kvaliteetset tööjõudu pole lihtsalt kuskilt võtta. kes vähegi midagi oskab, hakkab ise ettevõtjaks ja teda ei huvita mitte niivõrd kõrge palk, vaid soov ja tahe midagi ise luua ning seda juhtida ja arendada. äärmisel juhul partnerlus, kus tekib sünergia.
haridus peab haakuma inimese arenguga ja tulevikuplaanidega. pole mõtet teha mba-d keemias (lihtsalt näide), kui inimene kavatseb hakata lenduriks (ka lihtsalt näide) või pangajuhiks. aga kui mba tegemine on elus omaette eesmärk ja see loeb... siis küll.
ma lihtsalt olen kokku puutunud paljude välismaalastega, kes topivad oma nimele mba taha, ja ise ei jaga paljusid elementaarseid asju. näiteks firmajuhid, kes ei tea rahavoogudest midagi, või raamatupidamisest ja turunduse põhiprintsiipidest. sest kui sa nendega pikka aega suhtled, siis tuleb see varem või hiljem välja, kuigi pealtnäha on kõik viimase peal.
tuleb rohkem teha ja siis tuleb praktiline kogemus. haridus on enamasti teoreetiline ja annab alused praktiliseks tegevuseks. kes teeb vastupidi, avastab teooria alles hiljem, tegevuse käigus. mis polegi nii paha.
haridus on jõud, sest inimene kogub informatsiooni ja täiendab ennast ja seda rohkem suudab ta näha valikuid ja võimalusi. (läheb juba optsiooniteooriasse)
ilmselt on põhjus selles, et kvaliteetset tööjõudu pole lihtsalt kuskilt võtta. kes vähegi midagi oskab, hakkab ise ettevõtjaks ja teda ei huvita mitte niivõrd kõrge palk, vaid soov ja tahe midagi ise luua ning seda juhtida ja arendada. äärmisel juhul partnerlus, kus tekib sünergia.
haridus peab haakuma inimese arenguga ja tulevikuplaanidega. pole mõtet teha mba-d keemias (lihtsalt näide), kui inimene kavatseb hakata lenduriks (ka lihtsalt näide) või pangajuhiks. aga kui mba tegemine on elus omaette eesmärk ja see loeb... siis küll.
ma lihtsalt olen kokku puutunud paljude välismaalastega, kes topivad oma nimele mba taha, ja ise ei jaga paljusid elementaarseid asju. näiteks firmajuhid, kes ei tea rahavoogudest midagi, või raamatupidamisest ja turunduse põhiprintsiipidest. sest kui sa nendega pikka aega suhtled, siis tuleb see varem või hiljem välja, kuigi pealtnäha on kõik viimase peal.
tuleb rohkem teha ja siis tuleb praktiline kogemus. haridus on enamasti teoreetiline ja annab alused praktiliseks tegevuseks. kes teeb vastupidi, avastab teooria alles hiljem, tegevuse käigus. mis polegi nii paha.
haridus on jõud, sest inimene kogub informatsiooni ja täiendab ennast ja seda rohkem suudab ta näha valikuid ja võimalusi. (läheb juba optsiooniteooriasse)
bin laden: typo :)
aga kriitika on edasiviiv jõud, nii et tänud. mulle endale on mulje jäänud, et eestis MBAd tehes maksavad inimesed (tähtsuse järjekorras) selle eest, et:
a) saada vaheldust rutiini
b) networki laiendada
c) midagi õppida
d) palka juurde küsida
d) nimekaardi pärast
endale tunduks a,b,c päris head põhjused.
aga kriitika on edasiviiv jõud, nii et tänud. mulle endale on mulje jäänud, et eestis MBAd tehes maksavad inimesed (tähtsuse järjekorras) selle eest, et:
a) saada vaheldust rutiini
b) networki laiendada
c) midagi õppida
d) palka juurde küsida
d) nimekaardi pärast
endale tunduks a,b,c päris head põhjused.
noore inimese eriala valik on ka nagu aktsiate ostmine, võrdlus investeeringuga pole väga vale. aga isegi kui kõik perfektselt teha võib investeering asjaolude kokkulangemisel ikkagi ebaõnnestuda.
mina ootasin, et finantssektori keskmine palju kõrgem palk tekitab tungi pangandusse ja selliste noorte ületootmise. eriti ei paista see küll nii olevat. esiteks ei ole pangandus kuigi popp noorte seas, teiseks õnnestub noortel endiselt hea palgaga tööle saada. noored eriti eriala valikul tulevast palganumbrit küll silmas ei pea. jätkub ju keemikuks ja arstiks ja medõeks tahtjaid küllaga. majanduslikult ei paista see turg kuigi efektiivne välja.
mina ootasin, et finantssektori keskmine palju kõrgem palk tekitab tungi pangandusse ja selliste noorte ületootmise. eriti ei paista see küll nii olevat. esiteks ei ole pangandus kuigi popp noorte seas, teiseks õnnestub noortel endiselt hea palgaga tööle saada. noored eriti eriala valikul tulevast palganumbrit küll silmas ei pea. jätkub ju keemikuks ja arstiks ja medõeks tahtjaid küllaga. majanduslikult ei paista see turg kuigi efektiivne välja.
magistrikraadi olemasolust on kasu väga suur võrreldes tööpanusega selleks. aega kulub 2x vähem kui BA-ks aga mõjub palju enam.
aga varsti on 75% BA-dest ka magistrid. peale 3+2 süsteemi toimimist.
mõttetu on praegu vist doktori teha, kole palju vaeva ja aastaid ning vähe vilja. pärast sellist hingeldamist võid küll juba veidrik olla ja tööle enam üldse mitte sobida. :)
aga varsti on 75% BA-dest ka magistrid. peale 3+2 süsteemi toimimist.
mõttetu on praegu vist doktori teha, kole palju vaeva ja aastaid ning vähe vilja. pärast sellist hingeldamist võid küll juba veidrik olla ja tööle enam üldse mitte sobida. :)
haridus muudab inimese filosoofilisemaks ja paneb asjade üle mõtlema.
tööandja ei taha sellist tarkpead ehk üldse värvata. oskab veel tööandjal naha üle kõrvade rebida ja võtab veel äkki kohagoi ära. :)
tööandja ei taha sellist tarkpead ehk üldse värvata. oskab veel tööandjal naha üle kõrvade rebida ja võtab veel äkki kohagoi ära. :)
millest ma aru ei saa on see, et algharidusega töötud saavad äri alustamiseks algkapitali (küll väga väikest), et hakata ettevõtjaks. minu meelest ettevõtja peab olema nii kvalifitseeritud, et leiaks ise alati tööd.
majandusdoktorid enamasti ettevõtjateks ei hakka, kuigi hariduse järgi peaks see nii just olemagi. ilmselt on nad liiga targad, et mitte oma nahka turule viia ja mõnulevad kerge töökoormusega heapalgalistel riiklikel postidel.
majandusdoktorid enamasti ettevõtjateks ei hakka, kuigi hariduse järgi peaks see nii just olemagi. ilmselt on nad liiga targad, et mitte oma nahka turule viia ja mõnulevad kerge töökoormusega heapalgalistel riiklikel postidel.
head ja õiged mõtted, mio. teed vist ise ka magistrit? ;)
nii see on :) eesmärgi saavutamine on lähedal aga samas kaugel.
Ehk on abi selgitusest: BBA/MBA = bachelor/master of business administration, ehk ärijuhtimise bakalaureus/magister. BBA ega MBA keemias ei ole võimalik:) Keemias saab BA=BSc või MA=MSc (A=artium/Sc=science). Majandusdoktori kraad on PhD Economics, nemad tegelevad majandusteooriaga ja neil ei ole ärijuhtimisega mingit pistmist:)
Üldiselt, MBA Eestis BBA-dele on täiesti mõttetu, eriti samast koolist. Kasu on MBA-st ainult mitte majandusharidusega bakalaureustele, kellel on äriga tegemist. Kahjuks, kuna varsti on kõik ülikooli lõpetejad MBA-d (ja MA-d), siis pikemas perspektiivis oleks MBA kraadi vaja kui plaanid tööjõuturul konkureerida. Kui oled ettevõtja, siis pole kraadi vaja, piisab kui tead ja oskad. Kui vaatad oma tegevuses Eestist kaugemale, siis soovitaks teha MBA välismaal.
Üldiselt, MBA Eestis BBA-dele on täiesti mõttetu, eriti samast koolist. Kasu on MBA-st ainult mitte majandusharidusega bakalaureustele, kellel on äriga tegemist. Kahjuks, kuna varsti on kõik ülikooli lõpetejad MBA-d (ja MA-d), siis pikemas perspektiivis oleks MBA kraadi vaja kui plaanid tööjõuturul konkureerida. Kui oled ettevõtja, siis pole kraadi vaja, piisab kui tead ja oskad. Kui vaatad oma tegevuses Eestist kaugemale, siis soovitaks teha MBA välismaal.
MBA võib siiski olla kerge kiiksuga st. mõnele reaalalale rohkem tähelepanu pöörata.
n. MBA in Whitchcraft
MBA in Southern Alpine Jodeling
MBA in Entrepreneurship and Technology Management
:)
(kahjuks ei saa esimese kahe nimetuse eest autoriau endale võtta, need pärinevalt ühelt õpingukaaslaselt)
n. MBA in Whitchcraft
MBA in Southern Alpine Jodeling
MBA in Entrepreneurship and Technology Management
:)
(kahjuks ei saa esimese kahe nimetuse eest autoriau endale võtta, need pärinevalt ühelt õpingukaaslaselt)
tean mis on ärijuhtimine ja mis majandusteooria.
strateegiliseks mõtlemiseks on vaja just majandusteooriat, raamatupidamisega las tegelevad väiksemad mehed, selle võib sisse osta :) see ju ka ärijuhtimine. ärijuhtimist õpetab iga maatehnikum täna Eestis, peale põhikooli, kohe lühikese ajaga. Mis üldse on ärijuhtimine?
strateegiliseks mõtlemiseks on vaja just majandusteooriat, raamatupidamisega las tegelevad väiksemad mehed, selle võib sisse osta :) see ju ka ärijuhtimine. ärijuhtimist õpetab iga maatehnikum täna Eestis, peale põhikooli, kohe lühikese ajaga. Mis üldse on ärijuhtimine?
Ma ei oska nüüd midagi kosta. On jäänud mulje ja hinge tekkinud arusaamine, et oleks pidanud paar aastat tagasi ikka rohkem matemaatikat ōppima - see on paljude asjade alus... igaüks oskab oma Spreadsheeti koos Black-Sholesiga kasutada, mis seal aga tegelikult taga on, teavad ju üpriski vähesed.
Selline jutt, et värsked ülikoolilōpetajad midagi ei oska, on natukene ebatäiuslik. Mida nad peaksidki oskama? Ülikool ei ole see koht, kus öeldakse, et vajutage ESC+F7+F7+F9 ning siis ongi asi korras. Ülikool on see koht, kus inimesed peaksid lōpuks jōudma tōdemuseni sellest, kui vähe nad tegelikult teavad. Endal on lōpp suhteliselt ligidal ning ennast väga kindlalt küll ei tunne.
Selline jutt, et värsked ülikoolilōpetajad midagi ei oska, on natukene ebatäiuslik. Mida nad peaksidki oskama? Ülikool ei ole see koht, kus öeldakse, et vajutage ESC+F7+F7+F9 ning siis ongi asi korras. Ülikool on see koht, kus inimesed peaksid lōpuks jōudma tōdemuseni sellest, kui vähe nad tegelikult teavad. Endal on lōpp suhteliselt ligidal ning ennast väga kindlalt küll ei tunne.
EPL võttis ka teema käsile.
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=220996
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=220996