eriti mage artikkel. siin foorumis saab 10 korda targemaks.
ideaalne haridus????
enda jaoks olen paika pannud sellise mõtte:
1. põhjalik bakalaureus korralikus koolis mõnel reaalsel alal - keemia, füüsika, informaatika, ehitus.
2. tööle minna omale alale ning kõrvalt teha MBA.
ise tegin omal ajal veidi erinevad otsused, ja väga ei kahetse, täna otsustaksin siiski nii, nagu ülal kirjas.
enda jaoks olen paika pannud sellise mõtte:
1. põhjalik bakalaureus korralikus koolis mõnel reaalsel alal - keemia, füüsika, informaatika, ehitus.
2. tööle minna omale alale ning kõrvalt teha MBA.
ise tegin omal ajal veidi erinevad otsused, ja väga ei kahetse, täna otsustaksin siiski nii, nagu ülal kirjas.
Artikkel võib mage olla, aga vaatleja Saksamaalt, kes seda kommenteeris väärib selle eest küll 12 pointsi!!!
proteo, kuldsed sõnad nagu Graafik ütleb!!! Ilma ironiseerimata!
proteo, kuldsed sõnad nagu Graafik ütleb!!! Ilma ironiseerimata!
cashflowwise tasuks ära äärmisel juhul BA, aga mida kõrgem haridus suurendab on rahulolu tööga ja töö meeldivus. nii et seda arvesse võttes tasub ka edasine ära. väide põhineb küll norras tehtud uurimusel, nii et eestis ei pruugi tingimata kehtida. aga vabalt võib.
ja veel: sama uurimuse kohaselt phd koguni langetas sissetulekut!
ja 12 punkti tki-le hinnangu eest mba-le. peale bba saamist uurisin mba programme, enamus aineid seal paistsid juba läbiitud olevat. lähem uurimine mõne aine kohta näitas, et selle õpetamise aluseks olev kirjanduski oli sama mis bba programmis. mba on ärikursus inseneridele.
ja 12 punkti tki-le hinnangu eest mba-le. peale bba saamist uurisin mba programme, enamus aineid seal paistsid juba läbiitud olevat. lähem uurimine mõne aine kohta näitas, et selle õpetamise aluseks olev kirjanduski oli sama mis bba programmis. mba on ärikursus inseneridele.
Reaalselt on väga väike võimalus, et peale ülikooli lõpetamist on võimalik saada hea töökoht (v.a. tutvuste kaudu). Tööandjat huvitab eelkõige kogemus ja veelkord kogemus.
väga õige arkok. tööandjat huvitab kogemus. inimest tööle võttes ei riskita mitte ainult talle makstava palga ja sellega seotud kuludega, mida ta ei pruugi ilma kogemusteta suuta isegi mitte välja teenida rääkimata kasumist, vaid ettevõtja riskib ka temale pandud tööde ja kohustuste täitmisega. võttes inimese tööle planeeritakse talle ka töö, mis peab ka tehtud saama. kogemuseta inimene tuleb ju sisuliselt kellegiga koos dubleerivalt tööle panna, mis sisuliselt tähendab, et sa pead kellegile veel uue töötaja koolituse eest ka maksma (ja kui reaalselt ei maksa, kulud ikka tekivad). Ettevõtjal tekib kohe küsimus, et miks ta peaks võtma koolipingist tulnu kui ta soovib kohe täispalka nagu ehk küll mitte nii kõrgelt haritud kuid oma tööülesannetega edukalt toime tulev inimene. Loomulikult, kui koolipingist tulnu on valmis kirjutama alla lepingu, et ta peale väljaõppe ja kogemuste saamist kohustub sellessamas firmas veel mingi X aastat töötama, siis võib ettevõte võtta õppeperioodi täispalka ka investeeringuna.
Tööandja soovib kogemusega noort, seega oleks kõige mõistlikum rakenduskõrgharidus omandada. Samas akadeemiline kõrgharidus on inimestele kes soovivad ise kunagi tööandjateks hakata. Kas keegi oskab midagi lisada? Ja mida üldse arvatakse siin rakenduskõrgharidusest?
Noh.. isiklikult olen varsti ehitusinsener, bakalaureus. Tööle minnes alguses ikka katseaja palk, eks tuleb end seal tõestada. Samas terve lõpetav kursus meil töötab, ühtegi vaba inimest ei õnnestunud leida.
Tööle sain tutvuste (maililisti) kaudu, aga see on alati nii, et sama eriala inimesed läbivad omavahel ja esialgu otsivad tuttavate seast, nii kiirem ja turvalisem. Selles mõttes on ülikool hea, sest tutvused tulevad laialdased.
Ise tegelikult vaataks ka ärimagistri poole hea meelega. Tahaks turu käitumisest ja makrost paremat ülevaadet saada. Kui inseneridele majandusõpe on, siis väga hea:)
Mis siin pikalt ikka arutleda, mõelge nii, et millist inimest te ise palkaksite ja kuhu ja asi saab selgeks.
Tööle sain tutvuste (maililisti) kaudu, aga see on alati nii, et sama eriala inimesed läbivad omavahel ja esialgu otsivad tuttavate seast, nii kiirem ja turvalisem. Selles mõttes on ülikool hea, sest tutvused tulevad laialdased.
Ise tegelikult vaataks ka ärimagistri poole hea meelega. Tahaks turu käitumisest ja makrost paremat ülevaadet saada. Kui inseneridele majandusõpe on, siis väga hea:)
Mis siin pikalt ikka arutleda, mõelge nii, et millist inimest te ise palkaksite ja kuhu ja asi saab selgeks.
USAs teeb Donald Trump vaga menukat saadet "Apprentice".
Konkursil osaleb igal aastal vist u miljon noort (ari)inimest, 16 talendikaimat valitakse teleshowsse, saate voitja saab lopuks Trumpi juurde toole, ametikoht ja aastapalk muidugi vastavad...
Sel aastal jagas Trump osalejad kahte leeri: "book smart" ja "street smart" ehk siis kraadiga vennad ja need, kes otse peale keskkooli oma ariga alustanud.
Uldiselt voib oelda, et ilma kolledzihariduseta vennad on nii moneski suhtes asjalikumad, kuigi praeguse seisuga on siiski Trumpi roomuks kolledzipoisid eduseisus:)
Aga sel aastal on kuidagi imelik seltskond koos - on kosta imestust, et kas siis toesti need inimesed ongi Ameerika 16 parimat noort ariinimest? Narvilised ja kohati mitte uldse targad sellid, imho.
Muide, nende street smartide keskmine teenistus oma tookohal enne saatesse tulemist oli mitu korda korgem haridusega inimeste omadest!
Jareldused tehke ise:)
Konkursil osaleb igal aastal vist u miljon noort (ari)inimest, 16 talendikaimat valitakse teleshowsse, saate voitja saab lopuks Trumpi juurde toole, ametikoht ja aastapalk muidugi vastavad...
Sel aastal jagas Trump osalejad kahte leeri: "book smart" ja "street smart" ehk siis kraadiga vennad ja need, kes otse peale keskkooli oma ariga alustanud.
Uldiselt voib oelda, et ilma kolledzihariduseta vennad on nii moneski suhtes asjalikumad, kuigi praeguse seisuga on siiski Trumpi roomuks kolledzipoisid eduseisus:)
Aga sel aastal on kuidagi imelik seltskond koos - on kosta imestust, et kas siis toesti need inimesed ongi Ameerika 16 parimat noort ariinimest? Narvilised ja kohati mitte uldse targad sellid, imho.
Muide, nende street smartide keskmine teenistus oma tookohal enne saatesse tulemist oli mitu korda korgem haridusega inimeste omadest!
Jareldused tehke ise:)
See arvestatavate kogemuste nõudmine ülikoolilõpetajalt on paraku eesti ettevõtete väiksuse süü - väljaõpetamine on enamiku ettevõtete jaoks kallis, kuna ei palgata inimesi piisavalt suurel hulgal et in-house väljaõpe ökonoomne oleks.
Suuremates riikides on töökogemus loomulikult plussiks, aga pigem seetõttu et see on võimekate inimeste fitreerimismehhanism - jõuab kooli ja tööle ergo on hakkaja ja ettevõtlik jne. Kas see töökogemus ka erialane on, on juba sekundaarne.
Eestis toimival mudel, kus igasuguselt kõrghariduselt, ka akadeemiliselt, eeldatakse palju konkreetset praktilist ettevalmistust viib paraku selleni et ka ülikoolis on suund suuresti teadmiste tuupimisele mitte analüütilise mõtlemise arendamiseni. Igasugust tüüpi valgekraeliste elualade jaoks on oma BA või vähemasti suund - personalijuhtimine, raamatupidamine, meedia, ajakirjandus, avalik haldus, PR jne rääkimata BA ärijuhtimise erinevad versioonid. Need on erialad kus õpetatakse "igast asjast natuke" ja tulemuseks on eriti laia profiiliga valgekrae kes tegelt ei tea mitte millesti midagi. Aga analüütilist mõtlemist, mis tegelikult arendaks võimekust annaks palju paremini mingi suvalise ükskõik kas reaal või humanitaaraine süvitsi õppimine (sest ei ole võimalik millegi üle sisuliselt arutleda kui sa ei tea asjast rohkem kui üks semester kord nädalas loengud). Rahaliselt jäämäe tipus olevatele graduate level ametitele USAs või Suurbritannias nagu investeerimispankurid või juristid ei esitata mingeid nõudmisi selle suhtes MIS aines kraad saadi, küll aga mis ülikoolist ja mis hindele.
Ülaltoodu loomulikult ei kehti tehnilistele ametitele nagu arstid, insenerid jne.
Suuremates riikides on töökogemus loomulikult plussiks, aga pigem seetõttu et see on võimekate inimeste fitreerimismehhanism - jõuab kooli ja tööle ergo on hakkaja ja ettevõtlik jne. Kas see töökogemus ka erialane on, on juba sekundaarne.
Eestis toimival mudel, kus igasuguselt kõrghariduselt, ka akadeemiliselt, eeldatakse palju konkreetset praktilist ettevalmistust viib paraku selleni et ka ülikoolis on suund suuresti teadmiste tuupimisele mitte analüütilise mõtlemise arendamiseni. Igasugust tüüpi valgekraeliste elualade jaoks on oma BA või vähemasti suund - personalijuhtimine, raamatupidamine, meedia, ajakirjandus, avalik haldus, PR jne rääkimata BA ärijuhtimise erinevad versioonid. Need on erialad kus õpetatakse "igast asjast natuke" ja tulemuseks on eriti laia profiiliga valgekrae kes tegelt ei tea mitte millesti midagi. Aga analüütilist mõtlemist, mis tegelikult arendaks võimekust annaks palju paremini mingi suvalise ükskõik kas reaal või humanitaaraine süvitsi õppimine (sest ei ole võimalik millegi üle sisuliselt arutleda kui sa ei tea asjast rohkem kui üks semester kord nädalas loengud). Rahaliselt jäämäe tipus olevatele graduate level ametitele USAs või Suurbritannias nagu investeerimispankurid või juristid ei esitata mingeid nõudmisi selle suhtes MIS aines kraad saadi, küll aga mis ülikoolist ja mis hindele.
Ülaltoodu loomulikult ei kehti tehnilistele ametitele nagu arstid, insenerid jne.
Muuseas, siinsamas kodumandril:
http://www.plymouth.ac.uk/courses/course.asp?id=1645
surfz up, dudes!
http://www.plymouth.ac.uk/courses/course.asp?id=1645
surfz up, dudes!
Ainuke kuhu tasub investeerida on akadeemiline kõrgharidus ehk siis eriala kus ei õpetata "midagi eluks vajalikku". Tasuta, riiklik kõrgharidus. Kõik muu on mõttetu. Või noh mõistlik, aga võrgustiku punumiseks. Niipalju veel ka, et õppinud reaalist (füüsik) võib saada humanitaar (filosoof), aga vastupidist mitte kunagi.
Kassikoolidest rääkides on meile saadetud CV's mõistlik see eluperiood maha vaikida :-)
Kassikoolidest rääkides on meile saadetud CV's mõistlik see eluperiood maha vaikida :-)
ilus mõte - "füüsikust võib saada humanitaar, aga humanitaarist füüsikut ei saa". ehk reaalil on aju aga humanitaaril mitte üldjoontes?
mäletan kui üks Ph.D cum laude ütles, et kui teed doktorit ja lõpetad selle ilma ühegi märkuseta, siis oled mõttetu vend teaduses, cum laude tähendab, et suht nõrk tüüp oled ja kui saad summa cum laude, siis on sus iva ilmselt.
kraadid ja muu selline peaks vist andma hea keskkonna, kust peaks saama piisavalt mõtteid ilusateks tegudeks, kuid inime ise vist määrab ära kuidas ta seda kasutada oskab.
mäletan kui üks Ph.D cum laude ütles, et kui teed doktorit ja lõpetad selle ilma ühegi märkuseta, siis oled mõttetu vend teaduses, cum laude tähendab, et suht nõrk tüüp oled ja kui saad summa cum laude, siis on sus iva ilmselt.
kraadid ja muu selline peaks vist andma hea keskkonna, kust peaks saama piisavalt mõtteid ilusateks tegudeks, kuid inime ise vist määrab ära kuidas ta seda kasutada oskab.
Abesiki,
Kirjutasin huvi pärast googlisse "physicist turned philosopher" - lugematu arv tulemusi.
Paku palju "philosopher turned physicist" andis:-)
ps. Ma ei arva et ühel pole aju ja teisel mitte, isegi mitte üldjoontes. Pigem sarnane suhe nagu keemikust peaminister ja peaministrist keemik?
Kirjutasin huvi pärast googlisse "physicist turned philosopher" - lugematu arv tulemusi.
Paku palju "philosopher turned physicist" andis:-)
ps. Ma ei arva et ühel pole aju ja teisel mitte, isegi mitte üldjoontes. Pigem sarnane suhe nagu keemikust peaminister ja peaministrist keemik?
kirurgist sai taksojuht. taksojuhist sai kirurg. pigem on asi selles, et füüsikutes oli filosoof kogu aeg olemas. nad ei "pööranud" äkitselt filosofeerima. loomulikult on hard science'ist tunduvalt lihtsam siirduda soft science'isse. Pea igaüks on ju võimeline asjalikult arutlema teemadel, kus hüpoteese ei ole võimalik eksperimentidega tõestada ning genereerima teoreetilisi mudeleid, kui reaalsuse isikliku käe järgi vähendatud, lihtsustatud ja rõhutatud koopiaid.
Ma leidsin sellise pealkirja Philosopher Gone Wild.
"Niipalju veel ka, et õppinud reaalist (füüsik) võib saada humanitaar (filosoof), aga vastupidist mitte kunagi."
piisavalt segaseks jõudmise tagajärjel alustab iga filosoof (võib vaadata ju tagasi isegi kaugele ajalukku) endale tõestamisega, mis on tegelikult tõeline/tõene, mis illusioon/väär. Ning nõnda nad kõik ka matemaatikasse/füüsikasse tagasi pöörduvad. Aja küsimus ;-)
piisavalt segaseks jõudmise tagajärjel alustab iga filosoof (võib vaadata ju tagasi isegi kaugele ajalukku) endale tõestamisega, mis on tegelikult tõeline/tõene, mis illusioon/väär. Ning nõnda nad kõik ka matemaatikasse/füüsikasse tagasi pöörduvad. Aja küsimus ;-)