Miks ma peaks ostma Baltikat?

Kas keegi oskab öelda, MIKS peaks praeguselt hinnatasemelt Baltikat ostma? Lihtsalt uudistes jooksis läbi, et UBM-Unicredit hakkab aktsiat katma ja soovitab akumuleerida… MIKS? Härrased, aidake…

...kahtlused osutuisid tõeks. Tegemist on ikkagi idanaabri õlletootjaga :-)
sest tegemist on hea aktsiaga ja hetkel olev kahju on (tegelikult laienemise ja) ühe toote (Monton) turule toomise hind. muidu on ju head näitajad, või mis?
Kust otsast ta hea on? Kui P/B oleks 1, siis oleks hea. Laienemine? Pigem on tegu tootmisest jaekaubandusettevõtteks muutumise SUNDKÄIGUGA. Survival, You know...

Montoni bränd on tore küll, kuid mnjah - hinna-kvaliteedi-disaini suhe paraku paigas pole.

Lisaks tuletaks meelde, millise ämbriga saadi hakkama eelmisel aastal üle-eelmise aasta aastatulemuste avaldamisel... Kes ütleb, et sarnane "aps" ei kordu?
paar päeva enne aastatulemusi kiire tõus väikse käibega. spekulandid? inimesed, kel infot?
Poleks turundusele vahepeal megarahasid raisatud ja sellest tingitud suure kahjumiga aastat olnud võiks Baltika analoogselt teiste börsil olevate aktsiatega vabalt 60 krooni maksta. Samas... võibolla siis polekski firmat enam

Mõned mõtted Baltika tulemuste osas ...

Käive 581,9 M EEK ja kasum 16,7M EEK so. kasum 2,8% käibest vaid ...

Kuidas muutus -67M EEK kahjumit 2003 aastal 16,7M kasumiks?

Umbes 20M EEK tuleb sellest, et käibe 17% kasvule vaatamata on toorainekulu vähenenud 10%. Toorainekulu moodustab ärikuludest 34%.

Tegevuskulud on samas kasvanud 20% ja moodustavad ärikuludest 28%.

Tööjõukulud, mis moodustavd 30% ärikuludest on jäänud praktiliselt muutumatuks, tõusu 2,4%.

Kasumist 4,491M oli finantstulu, 2 eelneval aastal olid finantstulud vähemalt 5 korda väiksemad ...

Finantskulu on eelmise aastaga võrreldes vähenenud 16,8M EEK juurest 9,2M EEK juurde ehk 43%, samas kui eeldatavalt intressi kandvad kohustused ei ole samas proportsioonis vähenenud.

Antud asjaoludel on kasumi teenimise jätkusuutlikus sellise õhukese marginaali juures minu arust küll suure küsimärgi all ... see ripub suutlikusest hoida 60% ärikuludest (tooraine- ja tööjõukulu) külmutatuna, tagada ka edaspidi odav finantseerimine ja teenida finantstulu (viimase olemus tulemustele lisatud kommentaaridest ei selgu) ...

Rahavoog aastaga on -321 000 EEK

See oli muidugi põgus pilk numbritele, võib-olla annab sügavam analüüs ütleb midagi muud ...

2004:
Müük: 584 meek
toorainekulud + varude muutus: 207 meek

2003
Müük: 498 meek
toorainekulud + varude muutus: 215 meek

Äkki lisandväärtus on tõusnud aga usun ka et toorainehindade langus mängis rolli. Puuvillahinnad (USD) vist langesid mõni 50% 2004 teisel poolel ja dollar teatavasti langes tublisti ka.

Või siis on hakatud kasutama odavamat riiet? Poodidesse vaadates kohati tundub küll nii :|
Või on rahva ostujõud kasvanud ja kannatab suuremat lüpsi....
..või olete te lihtsalt Baltikaga kunagi mütsi saanud ja nüüd tige kogu firma peale...

Isiklikult olen viimastel kuudel firma käibekasvule ka oma panuse andnud, ikka neljakohaline number iga kuu...nii need numbrid tulevad :-)

Tegelikult on asi hoopis lihtsam, müüa saab piiratud turu tingimustes teatud mahus mingit brandi ning Baltika eelmisel aastal lihtsalt optimeeris nendele turusegmentidele pakutavate toodete hinna ja mahu. Kulud jäid en-väh samaks, kuid õigesti branditud toodet müüakse loomulikult rohkem, elementarno, Watson.

Vandenõuteooria pooldajatele võiks meenutada, et dollaris sisseostetava tooraine hinnalangus läbi dollari kursi languse tuleneb ikka ennekõike sellest, et Baltika riietab bin Ladeni rühmitusi...
olen ise ka tähele pannud, et Montoni kvaliteet on kõvasti kannatada saanud....
Kusjuures Velikij... olen küll tige kogu firma peale. Olen tige toodangu peale. Olen tige aktsia peale. Olen tige selle peale, kuidas eelmisel aastal erinesid IV kv ja aastatulemused. Mäletad, kunagi ca poolteist aastat tagasi oli olukord, kus räägiti päikesest ja kuust, kuid aastatulemused viitasid sellele, et ettevõte oli lihtsalt juust! :-P

Mis puudutab aga kvaliteeti ja stiili, siis tasub see selle ettevõtte toodangu puhul ära unustada... Veel mõni aeg tagasi oli Baltika puhul just toodang see, mis ettevõttest mingigi positiivse kuvandi lõi. Kus see nüüd on? Vanasti võis Evermeni (enne brändikontseptsiooni redefineerimist) vallatute pintsakutega furoori tekitada isegi välismaal. Nüüd? Ka hinna suhtes ollakse kuskil kahtlase koha peal. Kui Stockmannist on võimalik allahindluse ajal osta Cerrutti ülikond odavamalt, kui Baltmani oma, siis millest me räägime? Ja ma ei hakka tüütama jutuga sellest, kuidas mu Montoni jope tasapisi lahustunud on...

Jään oma esialgse seisukoha juurde, et fundamentaalselt on asi kallis ning investeerimist selle parimas tähenduses aktsia ei vääri. Henno kirjutas asja päris kenasti lahti!
ma vaatasin siin just üks päev AK-d ja seal räägiti, et nii baltikal kui klementil läheb hästi. baltikast on siin üht-teist ka räägitud, aga kuna klementi vist toodab peaasjalikult naistele, siis erilist kaja siin foorumis selle kohta pole millise kvaliteedi ja hinnaga seda tehakse. äkki keegi oskab kommenteerida eelkõige sellel teemal, et kas naised või siis ise ollakse rahul nii kvaliteedi kui kogu üldmuljega (trendikas, soliinde jm) klementi puhul
Juba mitmetel foorumi aruteludel olen lugenud kellegi karum6mmi arvamusi.
Tema arvamused sisaldavad vaid rumalusi ja viha.
Loomulikult ei ole mötekas igasuguste kärssade, karum6mmide ja teiste anonyymide
arutut loba kommenteerida, kuid arusamatul kombel toimub see minu raha eest LHV lehekylgedel.
Antud teemat ma momendil ei jätka.
Mati Kahu
Mati

Teades Karumõmmi võin kinnitada, et selle kodaniku investeerimisalased teadmised ja kogemused ületavad enamiku selle foorumi külastajate omi tublisti, seetõttu soovitan tema kommentaare väga hoolikalt lugeda ... tegu on Eesti kitsukesse professionaalsete investeerimisspetsialistide ringi kuuluva mehega ...

Mina tema kommentaarides rumalusi ei ole leidnud, viha on tõlgendamise küsimus ... minu arust õhkub viha eelkõige Sinu kommentaarist ...
kuidas mõista fraasi: "kuid arusamatul kombel toimub see minu raha eest LHV lehekylgedel", ehk siis, milline seos on hr. Mati Kahu raha ja LHV lehekülgedel kommenteerimise vahel.
Oppaa... Mulle tundub, et härra Kahu üritas mind korralikult madalaks panna :-) Lausa solvata. Tunnistan, et olen otsese ütlemisega ning foorumis oma mõtete väljendamisel tõesti emotsiooni pehmendama ei hakka. Samas leian, et ka minul on õigus oma arvamust avaldada. Kui see arvamus on rumal, siis ju peaks härra Kahu "oma raha eest" saama midagi, mis omab vähemalt hariduslikku väärtust. Ja tarkus peaks ju rumaluse taustal erksamalt välja paistma?

Vihana tõlgendatud otsekohesus ja küünilisus arvamuseavaldustes on tingitud lihtsalt sellest, et rahamaailm on karm koht ning nunnutamiseks pole aega. Ironiseerimine ja sarkasm on foorumis kasutatutena vaid ilukirjanduslikud võtted, mis inimesi iseseisvalt mõtlema suunavad. Ma arvan, et foorumis on inimesi, kes sellistest võtetest ka aru saavad. Henno poolt öeldut võtan aga siira komplimendina. Muide, see töö, mida Henno ise teeb, investoritele foorumi kaudu (eriti kohaliku turu) protsesside tagamaid selgitades, on enam kui kiiduväärt!

…kusjuures kummaline on see, et ainus (!) kord, kui ma olen härra Kahu mõttepuhangule foorumis reageerinud, ei ironiseerinud ma karvavõrdki, vaid soovitasin täiesti sõbralikult riigiriski kui majandusteadusliku kontseptsiooniga tutvuda (vältimaks edaspidiseid väärarusaamu).

Aga asja juurde…

Baltika. Olen oma "viha" põhjuseid siin foorumis ka varematel aegadel lahanud. Ettevõtte seest aktiivselt kommunikeeritud signaalid/prognoosid ei vastanud sugugi sellele, mida hiljem näitasid numbrid... Iga huviline võib graafikut vaadata ja saada suhteliselt täpselt aru, millest ma räägin.

Klementi ja hästiminek... Hmm... Mis oli AK kaoks hästimineku mõõdik? Numbritele vaadates meenub pigem küll üks AC/DC lugu - Highway to Hell... Esitaks mitte-nii-retoorilised küsimused, et - kuidas meil ajaloolise kasumilikkusega lugu on? Kuidas meil võlakoormaga lugu on? Suur pole teine äkki, mis? Ja kuidas on (rikaste) omanike tahtega ühel hetkel kapitali juurde panna?
Mõned aastad tagasi kui ma LHVs tööd alustasin suhtus enamus potentsiaalseid kliente aktsiatesse umbusklikult ja rääkis kuidas nendega kaotatud sai omal ajal ...

Hea mitu aastat kõva pulliturgu, millel toimunud tõusust ca 50% paneksin kohaliku turu ebaefektiivsuse ja väiksuse arvele on kasvatanud välja ridamisi "investeerimisgeeniusi", pakun et järgmise tsükli ajal ei ole neist jälle mõnda aega midagi kuulda ...

Võib-olla ratsionaalse ja pragmaatilise mõtlemisega inimesed ei suudagi ebaefektiivseid turge hinnata väga hästi, kuna nad vaatavad mööda sellisest investeerimiskriteeriumitest nagu usk, rahvustunded, kõhutunne jne.

Juba mitmed aastad on paljud Eestis töötavad investeerimisspetsialistid kohaliku turu osas olnud üsna põiklevad, otseselt müügisoovitusi ei näi paljud majad siinmail poliitilise korrektsuse huvides andvat, aga kohalikke pankade aktsiafondides toimuvad muutused Eesti aktsiate osakaalu vähendamise läbi räägivad selget keelt ...

LHV Eesti turu maaklerina on mul vastavalt Tallinna Börsi reglemendile mõningad piirangud siinmail aktsiatega tegelemisel, olemaks kindel, et ma reglemendiga vastuollu ei lähe ma Eesti turule ei investeeri ... aga loomulikult jälgin siin toimuvat väga pingsalt

Keegi on avaldanud siin foorumites arvamust, et mul on kade meel kui minu poolt maha laidetud aktsiate 100% (a la Hansapank) kanti ulatuvatest tõusudest ilma jäin ...

Vastupidi, mul on väga hea meel, kui keegi raha teenib, aga tuleks eristada realiseeritud kasumit ja book profitit, kogu see viimaste aastate hinnatõusu kasum on likviidust arvestades rahas väljavõetav vähestele aktsionäridele ... paraku keegi oma kaotustest foorumites eriti rääkima ei kipu ...
Virtuaalse rahaga pole mitte ainult Eestis nii vaid kogu maailma börsidel, ja mitte ainult börsidel vaid ka pankades. Kui kõik see rahvas tormaks Hansapanka oma raha välja võtma, poleks Hansapank mitte lihtsalt rahast lage vaid lausa pankrotis koos suure puudujäägiga. Maailma aktsiaturgudel on aktsiate hindades sees tulevikuraha (virtuaalset raha) märksa enam kui tänapäevast tegelikku reaalset väärtust on.