Miks eestlased püüavad teisi järeleaimata?

ahjaa, aadressile leaf.leaf@mail.ee
To leaf: See oli minule oeldud yks argument meie kasuks. Tegelikult vajavad nad töötavat systeemi, mida oleks voimalik iga erineva riigi seadusandlusega kohandada ja muutuvale seadusandlusele kiiresti reageerida. Teiste pakutu vajab systeemide ymberprogrammeerimist, meil on asi lahendatud loppkasutaja poolt määratlevate parameetritega.
Teiseks kiideti meie kosmopoliitsust. Peamised riigid on sojakolded, näiteks Tsetseenia, ex. Jugoslaavia, kesk-aafrika (end kongo alad), jne.
To Leaf: Tänan. Pyyan oma asjades selgusele jouda ja voib-olla lähebki Sinu pakkumist vaja.
To Tarmo: Ka mina ei ole ju oma toodete kohapealt ka Eesti turgu maha kandnud. Momendil tuleb mul ikkagi 50% tuludest siit ja viimasel ajal on Eestist huvi tugevasti kasvama hakanud. Isiklikult aga soovin midagi enamat, kui Balti turu potensiaali Skandinaavlastele maha myya. Sellised voimalused olid mul olemas juba 1996-1997. Ja mina ka ei ole olnud huvitatud uudistesse ronima, kroonika esikaanele sattuma ja vähemalt miljoni kroonist kohalikku reklaamikampaaniat läbi viima. Olin kindel, et ei saa siit seda kulutatud miljonit kuidagi tagasi.
Mis puudutab aga seda, et sain ennem välismaalt raha, kui Eestist, siis on kysimus ainult selles, et tegin sinnapoole rohkem tööd, kui siin.

Veiko
Minu eestlaslik uhkus ei luba siinses threadis osalemata jätta.

TTU professor L.Võhandu ütles ühes loengus, et 99% ideedest on kusagil juba rakendust leidnud. Seega on meil suuri raskusi millegi originaalsega välja tulla.

Samuti väidan, et meil napib olemasolevaid lahendusi, et selle pealt uute asjadega lagedale tulla. Ehk teisisõnu me peame lähajal, muust maailmast ohtralt asju üle võtma, omandama uusi kogemusi ja alles seejärel saame oma modifikatsioonidega (originaalsustega) välja tulla.

Nagu ka header'is mainitud, kas olete kindlad, et ainult eestlased tunnevad end ahistatuna?
To Madagaskar: Ja minu kogemuste järgi liigub tehnoloogia areng spiraali mööda. Kõik uus on unustatud vana. Sama kehtib ka tsivilisatsioonide puhul.

Veiko
Selle prof. Võhandu argumendi illustreerimiseks sobib fakt, et isegi niivõrd radikaalselt uudne idee nagu relatiivsusteooria tuli pähe kahele inimesele üksteisest sõltumatult kahenädalase vahega :).
Ja kas Einstein yldse relatiivsusteooria ise välja motles? Einstein yldiselt armastas ideid nn. varastada, siis oma vormi panna ja propageerima hakata.

Veiko
Järjekordne tõestus väitele, et mis loeb on execution ja mitte idee :-).
Ma loodan, et Tarmo ei pahanda, kui jätkan seda teemat lihtsalt filosoofilisest huvist ja informatsioonivahetusest lähtudes. Minu jaoks oli meie kohtumine väga viljakas mõttevahetus.
Lõpuks kokku saades selgus, et minu ja LHV lähtekohad on niivõrd erinevad, et ei leidu yhtegi pidepunkti (ausalt oeldes tundsin seda juba varem, seetottu kunagi juba mainis, et vaevalt Rain sellest projektist huvitatud on). Täielikult hindame me väärtusi erinevalt. LHV hindab organisatsiooni, mina toodet. Ja LHV imestas, miks minule pakutud Term Sheet nii lyhike on. Mainitud inkubaatorite Term Sheetsid minule olid tunduvalt mahukamad, kuid mitte siiski 20 lk, nagu LHV'l. Minu jaoks on asi lihtne, sest K&H ltd näeb, et toodete väärtus on praegugi suurem, kui pakutud rahasumma. Teiseks on miljon neile väga väike raha, kogu fond, kust raha tuleb on $400M. Seda praegu pakutud miljonit on voimalik $20M peale samadel tingimustel teha.
Teiseks hindame inimesi (töötajaid) erinevalt. Minu lähenemine on igast inimesest lühikese ajaga maksmaalne kätte saada ja Ta tyhjaks pigistada. Selle tulemusena areneb toote väärtus, mis on võrdne minule firmaga. Kui inimene on minule vajaliku maksimumi ära andnud, siis tavalisti on tõusnud antud isiku väärtus järgnevas elukäigus ja minu toote jaoks ju Temale enam vajadust ei ole. LHV arusaam on turvaline töökeskkond ja pikajalised töösuhted.
Ka minu poolt USA managementi valitud huvilised oleksid teistsuguseid isikuid ja LHV'l oleks saanud nendega väga raske olema. Mul on isegi kokkulepe nendega, et võin neid investorite juures kasutada aga kuna Executive Summary tegemise juures olin veel yksi, siis nende CV'd seal sees ei ole. Yks investor (kelle pakkumine peaks täna/esmaspäev tulema) soovis nende andmeid ja isegi võttis nendega yhendust. Sellised inimesed suudavad 10 aastaga 18 firmat yles ehitada, osad neist IPO'deks teha ja teine osa tuhandekordse ja suurema kasumiga maha myya. See oli ka minu äriidee, et tõsta oma toodete väärtust sellega, et tõestada nende sobivust erinevates keskkondades ja turgudel. Ja mina olen nende jaoks voib-olla tulevikus ainult yks järjekordne rida CV's.
Paistab, et NASDAQ'i langus toob turule palju uusi Startup'e otsijaid erainvestoreid. Eile ohtul sain koguni kaks kõnet erainvestoritelt, kes meie asja vastu huvi tundsid. Varasemal ajal on ainult yks selline kõne olnud.
Kui lugesin läbi neid inkubaatorite pakkumisi, tuli kohe Privador meelde. Privadori soovitud eesmärgi saavutamiseks oleks USA inkubaator parim. Lubatakse 18 kuuga IPO teha.
Ma ei taha yldse väita oma valitud tee ainuõiguses, minule sai lihtsalt selgeks, et kunagine valik USA'sse minna oli minu jaoks sobiv.
Hea meelega jätkaks igasugust arutelu erinevate teede ja tulemite vahel.

Veiko
Päris küüniline suhtumine töötajasses - tühjaks pigistada ja siis vabaneda. Kas sa ei karda, et mingil momendil istud sa oma ettevõtte ja toote otsas üksi.
Veiko, kas Sa ei kirjeldaks töötaja kiire tühjakspigistamise kontseptsiooni lähemalt.

Äkki see on uue majanduse ettevõtte tõeline juhtimiskontseptsioon?
To Jurmala: Hetkelistungi yksi (siiski koos abikaasaga) ja koos vähemalt paarikymne soovijaga meiega yhineda :)
To Graafik: Inimesel on mingi eriline oskus ja väärtus. Kui minul on seda oskust ja väärtust areguks vaja ja Temal unistus seda teostada, siis saame kaubale. Kui Tema meie projektiga ennast arendab ja oma väärtust töstab, siis ei saaks keegi kellelegi pahaks panna. Inimene vajab kiireks arenguks vaheldust ja vabadust. Organisatsioon, kel on eluaegne konseptsioon ja töötajad on stagnatsioon. Toode ja firma aga areneb ainult sellisel juhul universaalseks, kui Temas hästi palju erinevaid arvamusi sees on.
See on ka põhjus, miks ma suudan oma tooteid nii Eestis, Euroopas, USA's, Aasias ja Aafrikas turustada. Eesti on ka kümne jooksul liikunud Aasia arengumaa (näiteks Indoneesia) mottelaadist Euroopa byrokraatiasse.
See ei ole ju mingi minu väljamoeldis, enamik uue majanduse ettevotteid Silicon Valleys tegutsevad samuti. Silicon Valley (kogu San Fransisco ymbrus) on tegelikult yks kyla, kus koik koiki tunnevad ja iga uue pakkumise peale uude kohta lähevad. Ameeriklane vahetab töö- ja elukohta vist keskmiselt iga kuue kuu tagant, Austraalane veel kiiremini, iga paari kuu tagant.

Veiko
Tahtsin veel lisada, et erinevalt Helmese arvamusest, et "segadus mis läheb kellegi maksma 100 miljonit" (tavalisti aktsionäridele ja kreeditoridele, nagu maapanga puhul) on minu arvamus nn "uuest majandusest" järgmine:
1. Konkreetsed lyhiajalised eesmärgid ja igat võimalust määratletakse eesmärgina eraldi;
2. Optimaalsema (väikseim hind, suurim panus) inimresurssi määratlemine antud projekti õnnestumiseks.
Lugesin Red Herringu artiklit, et Ameerika uue majanduse ettevõttes töötavad inimesed keskmiselt 18.X tundi päevas ja Inglismaal ainult 12.X tundi (ja eestis tehti just see 44 tunnine nädalapiirang). Järgmises Red Herringu kirjanurgas on mitmeid kirju, et kuidas ikka 18.X tunniga toime tuleb, sest kirjutajad töötavad yle 20 tunni). On loomulik, et inimene pärast oma paarikuist igapäevast 20 tunnist panust puhkab näiteks Kariibi merel paar aastat ja siis hakkab endale uut voimalust otsima.

Veiko
Täpselt kuu aega tagasi oli TARKVARA Business Software LLC 1 kuni 20 mUSD suuruse investeeringu saamine vaid vormistamise küsimus. Kas tänaseks on paberid korras ja raha käes? Kas investeerijaks oli ikkagi Kilpatrick & Hart ?
To yhuubert: Asi on rohkem minu taga, sest nende poolt on lepingu projekt välja saadetud aga ma ei ole veel vastanud ja palusin ajapikendust. Ma käin soomlastega praegu ka läbirääkimisi, nemad on ennem seda teinud, mis mina tahan ja saaksid mind kogemustega aidata.
Olen potentsiaalsete myykidega praegu ise hoivatud. Tegelikult vajan investeeringuna kuskil $50 000, et edasi minna ja see voib ka omast positiivsest rahavoost lähiajal tulla.

Veiko
Kuna paljud olid minu asja käekäigust huvitatud, siis teatan, et just loen Corel corp. pakkumist meie kunagi tehtud pangandussysteemi äraostmisele ja kinnitust, et Corel corp. kavatseb laiendada oma tegevust pangandusala turul (NB! investorid, voib olla tuleb Oraclele lopuks konkurent). Pakkumine on väga huvitav, siiski tunnistan iseendale, et minu puhul on järjekordselt samasuguse asjaga, nagu kunagi USA valge maja personalipealiku e-mail ja kindel soov meie toodet endale kasutusse osta. Kuigi olen teinud paari nädala aja sees mone tuhande dollari eest myyke (viimane neist isegi Nigeeriasse), ei ole mul jällegi piisavalt vaba raha, et antud pakkumist lopuni ajada.

Veiko
oled sa kindel et mõni su sõber sinu üle nalja ei viska, veiko?
kindlasti ei visata veiko üle nalja, selliste asjadega ei naljatata. mängus on oskused, raha ja võib olla isegi mõni kariibi mere saar isegi. vot
To tyler: Kuna voimaluste korral olen ise kohapeal kohtumas ära käinud, siis mina olen alati rohkem naljakam teistele, kui need pakkujad on :).
To butterfly: Nii see täpselt on. Omal aga raha ja oskusi napilt.
Täna aga sain suurema shokki osaliseks, kui hommiku helistas Eesti Maksuamet ja teatas, et viivised, mida nad minult ebaoiglaselt on ära võtnud (probleem algas sellest, et minu 1994 aastal makstud käibemaks oli mingil pohjusel neil sellest ajast ettevõtte tulumaksu ettemaksu arvel ja seetottu arvestati käibemaksu viiviseid kuni 2000 aasta aprillini seaduses ettenähtud maksimummäära alusel, mis vahepeal isegi protsent päevas. Ja siis voeti need aprillis inkasso korras julmalt pangaarvelt maha), on erisoodustus, mida ma ei ole deklareerinud ja seetottu ootab mind jällegi distiplinaarkaristus ja viivised peale kauba. Ei tea, kes seda erisoodustust on kyll saanud, kui raha julmalt niimooodi ära varastatakse. Niisugune aga pidavat meie uus paljukiidetud tulumaksuseadus olema ja õigust pole kellegilt nõuda.
Viimati sain displinaarkorras trahvi selle eest, et kuna aastast 1989 tegutsenud TARKVARA OY'l ei ole enam mitu aastat yhtegi töötajat, siis olen pidanud 0 summadega yksikisiku tulumaksudeklaratsioone neile alati saatma. Tavalisti postitan need koos käibedeklaratsioonidega, kuskil 15 kuupäeva paiku. Kuna seaduse järgi peab yksikisiku deklaratsioonid olema esitatud 10 kuupäevaks, siis 13'nda kuupäeva seisuga tuli kiri, et kuna ei ole viimase kuu deklaratsiooni esitanud, trahvivad nad mind seaduses ettenähtud maksimummääraga.
Ja sellise jama peale tuletatakse alati meelde, kui ettevõtjate sõbralik Eesti Vabariik on...

Veiko
Olen nyyd need päevad tegelenud oma auditori ja juristiga esitatud probleemi yle ja asi läheb järjest naljakamaks. Arvatavasti tuleks eri jututuba selleks avada, aga kes meist ikka viitsib neid vanu asju meelde tuletada :) Tuleb välja, et antud seaduse autori - Siim Kallase $10M dollari lugu on Tema enda tehtud seaduse alusel samuti Temale erisoodustus, millelt Eesti Pank (ja see on maksumaksja raha) peab vastavat maksu maksma.
Teeks avaliku ettepaneku, et Eesti Vabariigis tuleks tulumaksu asemel koguda maksu peaaju mahu järgi ja tulemused avalikustada (analoogne peamaks, mida Marek Strandberg kunagi esitas, natuke ainult tänapäeva Eesti situatsioonile sobivam). Siis maksaksid arvatavsti kõige vähem ET, Hansa- ja Yhispanga juhid ja viimastel järgijäänud teadlastel oleks raskusi oma maksude tasumisel. Mis arvate?

Veiko
1. Eesti Pank EI OLE maksumaksja raha
2. Millise seaduse autor on Siim Kallas?
3. Kas sa tõesti käisid Valges Majas personalidirektoriga kohtumas?