Eesti majandussüsteemi võib lugeda suhteliselt puhtaks - otseseid kaitsetolle ja
dotatsioone ei rakendata. Kuid samas on intellektuaalne väljavaade ka
suhteliselt puhas. Globaalseid visioone, isegi nende seemneid, ei sünni meilt.
Ikka Soomest, USAst või Jaapanist.
Seejuures on väiksus muidugi hea vabandus. Aga kuidas vabandada 15% netoekspordi
miinusega? Seda ei saagi teha, sest meie peamiseks ekpordiallikaks on
puidutooted ja Elcoteqi allhange - ühe sõnaga sektorid, kus põhijõud on
liinitöölistel ning märksõnaks madal rentaablus. Ja see eksport on enamuses kaudne. Näiteks mõned aastad tagasi moodustas Elcoteq 25% kogu Eesti majanduslikust ekspressiivsusest, otsene ja rentaablim kasum jookseb ju muudesse riikidesse. Samamoodi on see paljuski geenitehnoloogia ja IT-sektori puhul - otsene toodete müük toimub Soome või USA kaudu.
Vahva oleks muidugi teha vahetuskaupa Jaapaniga - meie näitame kuis peaks
toimima puhas sisemaine ringlus ja nemad seda kuidas palgad tõusevad tänu
tugevatele vaimsetele väljavaadetele - visioonid kõrgtehnoloogias. Mingisugune poliitiline majandusmudeli osaline vahetus. Võib olla Eesti enda riskipank, aga see oleks juba imitatsioon.
Intellektuaalne väljavaade on ikka väga nigel. Põhijõud liigub ehituses, finantsvahenduses, transiidis ja muudes esmatasandi sektorites. Need on alad, kus pole tipptasandi ajusid (teadlased) ja kogemuslikult väljendudes midagi revolutsioonilist ei looda enamasti. Pakterminali rentaablus võib küll olla 85% täna, aga milline on ta kasvupotentsiaal, vaevalt 10 või 50 kordne.
Kõik see viib terava järelduseni - Eestis on ainult kümmekond firmat - selliseid, mis võivad üllatada. Kasvada 100 korda või enam ja eksportida miljardite eurode ulatuses. Aga selleks on võimsat visiooni ja innovatiivset toodet vaja.
Häid firmasid meenub hetkel ainult kaks, Oskando ja Docobo, lisaks üks lasereid valmistav firma, mõned geenitehnoloogiaga seotud ettevõtted ja rohkem nagu esmalt meelde ei tulegi. Igal juhul tahaks hirmsasti, et neist mõni eksponentsiaalselt kasvama hakkaks. Muidu jääb Soome arengutase mõttetuks unelmaks.
Hmm..kas pole ideede genereerijaid või pole mehhanisme nende käivitamiseks? Kumb see aktuaalsem probleem võiks olla?
eks vist jätkuvalt puudus mõlemast. Klassikaline muna-kana lugu: pole piisavalt (töötavate) ideede genereerijaid, seepärast ka VC-d virelevad ja samas pole mehhanismid hästi õlitatud ja on lõpetamata, seepärast ei saa ideesid realiseerida. Või mis te arvate? Mida siis tegema peab, et toimuks nihe? 10a. on institutsioone loodud, ettevõtluskeskkonda arendatud jne jne. Kas ikka ebapiisavalt veel või ongi nii, et eestlane pole leiutaja ja insener?
vaja on tutvusi ja fanatismi.
ega jyri m6is ka ei tea mitte midagi mitte milleskti, aga näe, naftat myyb ;)
ega jyri m6is ka ei tea mitte midagi mitte milleskti, aga näe, naftat myyb ;)
riq, kas sa käisid ta ettekannet kuulamas või loed lihtsalt ekspressi?
leiutajaid on, aga finantseerijad ei taha pappi laduda. Küsimus ju rahas, et oma mõtteid käiku lasta. Finantseerija laob pappi parem maja ehitajale ja korteri ostjale, kui Jaan Tatikatele. Risk rahast ilma jääda ju kole suur.
Veel teine asi, et leiutajad ei taha enda kõrval teisi näha. Finantseerija tahab ju mingi osa patendist endale, aga eestlane on ju ihne ja õuna poolitama ei hakka.
Üks asi veel. Mida teeb riik. Näide: vene aja lõpul leiutasid Eesti mehed, kuidas kalajäätmetest ampooni teha.Tehas pandi ka Viimsi taha püsti. ampoonil oli vist "Merevaht" nimeks. Üleminekuajal lasti see tehas lihtsalt põhja ( nagu paljudega ) ja kogu moos. Sellega võeti lihtsalt selliste leiutajate isu ära ja ma usun et üsna pikaks ajaks.
Veel teine asi, et leiutajad ei taha enda kõrval teisi näha. Finantseerija tahab ju mingi osa patendist endale, aga eestlane on ju ihne ja õuna poolitama ei hakka.
Üks asi veel. Mida teeb riik. Näide: vene aja lõpul leiutasid Eesti mehed, kuidas kalajäätmetest ampooni teha.Tehas pandi ka Viimsi taha püsti. ampoonil oli vist "Merevaht" nimeks. Üleminekuajal lasti see tehas lihtsalt põhja ( nagu paljudega ) ja kogu moos. Sellega võeti lihtsalt selliste leiutajate isu ära ja ma usun et üsna pikaks ajaks.
leiutajaid on, aga finantseerijad ei taha pappi laduda. Küsimus ju rahas, et oma mõtteid käiku lasta. Finantseerija laob pappi parem maja ehitajale ja korteri ostjale, kui Jaan Tatikatele. Risk rahast ilma jääda ju kole suur.
Veel teine asi, et leiutajad ei taha enda kõrval teisi näha. Finantseerija tahab ju mingi osa patendist endale, aga eestlane on ju ihne ja õuna poolitama ei hakka.
Üks asi veel. Mida teeb riik. Näide: vene aja lõpul leiutasid Eesti mehed, kuidas kalajäätmetest ampooni teha.Tehas pandi ka Viimsi taha püsti. ampoonil oli vist "Merevaht" nimeks. Üleminekuajal lasti see tehas lihtsalt põhja ( nagu paljudega ) ja kogu moos. Sellega võeti lihtsalt selliste leiutajate isu ära ja ma usun et üsna pikaks ajaks.
Veel teine asi, et leiutajad ei taha enda kõrval teisi näha. Finantseerija tahab ju mingi osa patendist endale, aga eestlane on ju ihne ja õuna poolitama ei hakka.
Üks asi veel. Mida teeb riik. Näide: vene aja lõpul leiutasid Eesti mehed, kuidas kalajäätmetest ampooni teha.Tehas pandi ka Viimsi taha püsti. ampoonil oli vist "Merevaht" nimeks. Üleminekuajal lasti see tehas lihtsalt põhja ( nagu paljudega ) ja kogu moos. Sellega võeti lihtsalt selliste leiutajate isu ära ja ma usun et üsna pikaks ajaks.
stocker, kuidas riik selle tehase põhja lasi?
Ise käisin kunagi vaatamas tehast, kus tursanahast tehti kosmoseskasutamiseks ja kineskoopide liimimiseks liimi.
Ise käisin kunagi vaatamas tehast, kus tursanahast tehti kosmoseskasutamiseks ja kineskoopide liimimiseks liimi.
jälgin iganädalast pealtpanijat.
ja link kah ebsi Vilistlaskonverents 2003
ja link kah ebsi Vilistlaskonverents 2003
tänud lingi eest!
Eestlane ei ole nikerdaja, leiutaja ja pusija - soomlane seevastu on. Võtame lahti aastal 2000 ilmunud Raitari "Kes on kes" võimistanimioligi ja uurime Eesti tegijate harrastusi ja hobisid. Senikaua kuni nendeks on valdavalt reisimine/sportimine pole misikit head loota.....
Pangast saab pappi ka muidugi ainult kinnisvara peale. Kui mul oleks siin üks kummisaapa tehas ja ma läheks Hansasse laenu küsima, et riik siin tahtis mingit kummalist kaasaskantavat telefonivärki teha, siis mis küll saaks ?
Vend RIQ jylgib pealtnygijat! You missed the point again. heheh Proovi tyhelepanu suunata kysimuse vastamisele. hahah.
Miks siis EESTIs on ainult kymmekond firmat? Yks pyhjus on nyiteks valitsuse jyuetus vastu vytta kindlaid otsuseid. Vaieldakse siiamaale tulumaksu ymber. Samade punktide yle vaieldi juba mitmeid aastaid tagasi. Ikka samakohapeal.
Kuhu areneda vyi liikuda! kyik valdkonnad on avatud. Tervishoid , transiit , transport , ehitus, design , pyllumajandus , finants oma alajaotustega, puidutyystus, kyrgtehnoloogia ja lypetage ise. hehe it's all yours mu vennad ja yed .
Samuti puudub EESTI byrsi olemasolu vyi siis kyesoleva byrsi kasutus. palju siis businessi listitud on viimase aastate jooksul SOOME EESTI yhis byrsil? On ka Myni vyi mitte? Et luua uut produktiivsust on vaja innovaatorid koguda kokku ja saada niimoodi ylevade riskigruppidest, ideedest, vyljavaadetest.
Rahas ei tohiks kysimust olla myned miljardid EEK on ju kusagil keskpangas kuid mille peale juba poliitikud juba hammast ihuvad , mis tyhendab , et reaalne business saab sellest ainult nypuotsaga.
Mis puutub vend MYISA kommentaari et ta eitea mida teeb , siis raha tavaliselt lyheb sinna kus teatakse mida temaga tehakse. Samas mynikord lihtsalt veab.
Miks siis EESTIs on ainult kymmekond firmat? Yks pyhjus on nyiteks valitsuse jyuetus vastu vytta kindlaid otsuseid. Vaieldakse siiamaale tulumaksu ymber. Samade punktide yle vaieldi juba mitmeid aastaid tagasi. Ikka samakohapeal.
Kuhu areneda vyi liikuda! kyik valdkonnad on avatud. Tervishoid , transiit , transport , ehitus, design , pyllumajandus , finants oma alajaotustega, puidutyystus, kyrgtehnoloogia ja lypetage ise. hehe it's all yours mu vennad ja yed .
Samuti puudub EESTI byrsi olemasolu vyi siis kyesoleva byrsi kasutus. palju siis businessi listitud on viimase aastate jooksul SOOME EESTI yhis byrsil? On ka Myni vyi mitte? Et luua uut produktiivsust on vaja innovaatorid koguda kokku ja saada niimoodi ylevade riskigruppidest, ideedest, vyljavaadetest.
Rahas ei tohiks kysimust olla myned miljardid EEK on ju kusagil keskpangas kuid mille peale juba poliitikud juba hammast ihuvad , mis tyhendab , et reaalne business saab sellest ainult nypuotsaga.
Mis puutub vend MYISA kommentaari et ta eitea mida teeb , siis raha tavaliselt lyheb sinna kus teatakse mida temaga tehakse. Samas mynikord lihtsalt veab.
MSM
Ma ei tea, kas seal tehakse liimi või mitte ja kas selle tehnoloogia on leiutanud eestlane, kuid ampooni seal enam ei tehta.
Ma ei tea, kas seal tehakse liimi või mitte ja kas selle tehnoloogia on leiutanud eestlane, kuid ampooni seal enam ei tehta.
vene ajal, kuskil 70ndate lõpus üks mees sõitis omavalmistatud miniallveelaevaga korduvalt soome-eesti vahet ja jäi vahele alles pärast mitmendat korda. allveelaev oli selline, et allveelaeva kere oli veeall. ainult inimese pea oli vee peal. muu osa oli kõik vee all.
Minu arvates on veel üheks põhjuseks riiklike toetusmehhanismide ajast ja arust orientatsioon. Vaadake kasvõi stadiabi vms ettevõtluse toetamise programme. Mida on enim toetatud - halumasinate ostmist! Kas sealt tuleb Eesti Nokia? Toetusmehhanismide prioriteet on TOOTMINE ja minu arvates sellega just põhiliselt mööda pannaksegi. Kõik mis puudutab teenindust, vahendust on riiklike programmide vaatenurgast saadanast. Silmaklapid peas iga hinna eest TOOTA ei vii meid küll kuhugi. Siin foorumis oli mõni aeg tagasi juttu, et toetused on välistatud näiteks finantsvahendusele. Tundub et elatakse mingites 1995 aasta stamparusaamades, et finantsvahendus on üks mitte midagi loov tegevus või siis niigi rikas et abi ei vajagi. Mis mõttes on näiteks innovatsioon finantsvahenduses kehvem kui innovatsioon bioloogias?
innovaatilisusest, uute ideede investeeringute (juba töötavate aga fin. vahendeid vajavad) otsimine.
AKTSIABÖRS!
Sellel peaks olema 3 põhilist funktsiooni:
1. inimestel võimalus oma vaba raha investeerida erinevate riskidega aktsiatesse, ilma et peab ise ettevõtlusega tegelema. (Väike kasvava firma aktsia võib tõusta ju kiirelt kordades)
2. firmadele saada vabu vahendeid investeeringuteks.
3. firma osanikel muuta oma firma kasvav väärtus likviidseks.
Palju meil keskmisi firmasid börsile tulnud on? NULL
Kui paljude Eesti keskmiste ettevõtete käibenumbrid jm. numbrid vastavad börsile tulekuks?
Kas ei saa teha börsi, kus on natuke kergemad nõuded. Eesmärgiks siis väikeste/keskmiste firmade võimalus omale investeeringuid saada??
Või jookseb mu mõte täiesti vales suunas...
AKTSIABÖRS!
Sellel peaks olema 3 põhilist funktsiooni:
1. inimestel võimalus oma vaba raha investeerida erinevate riskidega aktsiatesse, ilma et peab ise ettevõtlusega tegelema. (Väike kasvava firma aktsia võib tõusta ju kiirelt kordades)
2. firmadele saada vabu vahendeid investeeringuteks.
3. firma osanikel muuta oma firma kasvav väärtus likviidseks.
Palju meil keskmisi firmasid börsile tulnud on? NULL
Kui paljude Eesti keskmiste ettevõtete käibenumbrid jm. numbrid vastavad börsile tulekuks?
Kas ei saa teha börsi, kus on natuke kergemad nõuded. Eesmärgiks siis väikeste/keskmiste firmade võimalus omale investeeringuid saada??
Või jookseb mu mõte täiesti vales suunas...
Leiutaja on üliharv nähtus Eestis (mõelgem näiteks Neiveldi sõnadele, et laenu võetakse kinnisvara soetamiseks, ehitamiseks või maksuvõlgade kustutamiseks) ja samas on kõrgklassi loomisinkubaatoritest ning teaduspõhistest tugimehhanismidest rohkem kui puudu. Olgugi, et Parts kiirustas Teadus- ja Arendusnõukogu tagant riskikapitalifondi loomiseks 2004. aastal. Riigil ongi komplitseeritud erasektori arengule kaasaaitamine - maksimaalne abi piirdub soodsa fiskaalpoliitika, hariduse väärtustamise ning väga heade ideede spondeerimisega. Riigilt saaks küll nõuda üksikprojekte teaduse populariseerimiseks, mis on investeeringud pigem geneetilise koodi puhastamiseks, kuid mitte mingil juhul pole valitsus võimeline tehnoloogiagiganti ehitama. Riik saab muuta kliimat, soojendada nende küljealust, kes kiirgavad loomejõudu ühiskonda ja külmetada neid, kes on oma seifikese liialt kauaks Bahamale pleekima jätnud.
Kliima rolli ei tohi alahinnata. Näiteks juudid on saanud 30 korda rohkem Nobeli preemiaid kui järgmine rahvus. Vihake või austage neid, kuid jätke see fakt meelde. Nende maast-madalast põhimõte "au haridusele" on kandnud vilja. Tundub julm kui juudiema ütleb viieaastasele poisipõnnile rannas: "Ära mängi temaga, sul pole temalt midagi õppida!" Poiss kuulab ja saab sellest investeeringust võib olla aru alles paarikümne aasta pärast. Niisiis, ekspordimängu küsimus: "Kas te teate mõnda juuti, kes oleks koristaja?" Oletame, et vastasime õigesti ja saime järgmise küsimuse juurde. Miks jaapni tüdruk tahab sünnipäevaks rääkivat robotkoera ja euroopa tüdruk sõbrannadega Mc`Donaldsisse sööma minna?
Kuna kliima parandamine pole aasta ega kahe küsimus, on otstarbekas süüdistada alltöövõtja oreoolis ainult iseend - Eesti rahvast - kes veab suhkrut, peab kahte lehma, rõõmustab kui sai liitri bensiini ilma aktsiisita sisse tuua ja on härga täis kui suudab vidinaid vahendada.
Mõni aeg tagasi sattusin vestlema ühe kreatiivsusspetsialistist Ph.D-ga. Ta ütles, et erinevates ühiskondlikes organisatsioonides on struktuurid ja firmakultuur juba niimoodi üles ehitatud, et loomispotentsiaali eiratakse ja õpetatakse abitult tegutsema. Üks idee ühe kuu jooksul ülemusele on OK, kuid kaks ideed päevas jooksutab bossi aju kokku - ta ei suuda ideid enam ohjes hoida. Ja nii pannaksegi uugama 90% riigi potentsiaalist. Seetõttu enamus ametiposte eeldabki labidamehe järjepidevust mitte loomist.
Loovusguru Hans Eysencki arvates tuleks eristada loovust kui isiksuseomadust ja loovust kui saavutust. Lihtsalt vabamõtlejaid ja intellektuaale on vähe, kuid neid, kes on suutnud mõne toote või teenuse genereerida, on kordades vähem - tikutulega tuleb otsida. Seda illustreerib Price`i seadus - suvalises valdkonnas tegutsevate loovinimeste koguhulgast annab ruutjuur kõige loovamaid poole selle valdkonna panusest. Näiteks kui tehnoloogia arendamisega tegeleb 10 000 kodanikku, siis 100 kõige loovamat annavad sama suure panuse kui ülejäänud 9 900!
Üks moment oleks nagu veel. Kui me räägime uutest leiutistest, siis enamasti on see mõni vilepill või saunaviht, aga mitte piimhappebakteri sarnane värk. Tippnovaatorid oskavad suunata oma loovuse hood ühte kohta, kitsamasse spetsialiteeti, aga need, kellel teadmistest vajaka, swingivad kastruli ja laualambi vahel. Kuigi tarvilik ja huvitav on ka uus vihmavari, kõva asi seegi.
Kliima rolli ei tohi alahinnata. Näiteks juudid on saanud 30 korda rohkem Nobeli preemiaid kui järgmine rahvus. Vihake või austage neid, kuid jätke see fakt meelde. Nende maast-madalast põhimõte "au haridusele" on kandnud vilja. Tundub julm kui juudiema ütleb viieaastasele poisipõnnile rannas: "Ära mängi temaga, sul pole temalt midagi õppida!" Poiss kuulab ja saab sellest investeeringust võib olla aru alles paarikümne aasta pärast. Niisiis, ekspordimängu küsimus: "Kas te teate mõnda juuti, kes oleks koristaja?" Oletame, et vastasime õigesti ja saime järgmise küsimuse juurde. Miks jaapni tüdruk tahab sünnipäevaks rääkivat robotkoera ja euroopa tüdruk sõbrannadega Mc`Donaldsisse sööma minna?
Kuna kliima parandamine pole aasta ega kahe küsimus, on otstarbekas süüdistada alltöövõtja oreoolis ainult iseend - Eesti rahvast - kes veab suhkrut, peab kahte lehma, rõõmustab kui sai liitri bensiini ilma aktsiisita sisse tuua ja on härga täis kui suudab vidinaid vahendada.
Mõni aeg tagasi sattusin vestlema ühe kreatiivsusspetsialistist Ph.D-ga. Ta ütles, et erinevates ühiskondlikes organisatsioonides on struktuurid ja firmakultuur juba niimoodi üles ehitatud, et loomispotentsiaali eiratakse ja õpetatakse abitult tegutsema. Üks idee ühe kuu jooksul ülemusele on OK, kuid kaks ideed päevas jooksutab bossi aju kokku - ta ei suuda ideid enam ohjes hoida. Ja nii pannaksegi uugama 90% riigi potentsiaalist. Seetõttu enamus ametiposte eeldabki labidamehe järjepidevust mitte loomist.
Loovusguru Hans Eysencki arvates tuleks eristada loovust kui isiksuseomadust ja loovust kui saavutust. Lihtsalt vabamõtlejaid ja intellektuaale on vähe, kuid neid, kes on suutnud mõne toote või teenuse genereerida, on kordades vähem - tikutulega tuleb otsida. Seda illustreerib Price`i seadus - suvalises valdkonnas tegutsevate loovinimeste koguhulgast annab ruutjuur kõige loovamaid poole selle valdkonna panusest. Näiteks kui tehnoloogia arendamisega tegeleb 10 000 kodanikku, siis 100 kõige loovamat annavad sama suure panuse kui ülejäänud 9 900!
Üks moment oleks nagu veel. Kui me räägime uutest leiutistest, siis enamasti on see mõni vilepill või saunaviht, aga mitte piimhappebakteri sarnane värk. Tippnovaatorid oskavad suunata oma loovuse hood ühte kohta, kitsamasse spetsialiteeti, aga need, kellel teadmistest vajaka, swingivad kastruli ja laualambi vahel. Kuigi tarvilik ja huvitav on ka uus vihmavari, kõva asi seegi.
ma arven et parempoolne poliitika, kus muudkui pyytakse igasugu maj. vahenditega ettev6tlust turgutada, ei kanna eestuis vilja. orjarahvas pole harjunud ettev6tlik olema. on erandeid.
seega, kylva vilja palju tahad liiva sisse, rukkip6ldu sa ikka ei saa..
seega, kylva vilja palju tahad liiva sisse, rukkip6ldu sa ikka ei saa..
oleks mul sitaks pappi, teeks sellise yhika, kus keldris on laboratori ja tyybid saavad tasuta elamist/suppi niikaua kuni teadust teevad. teaduse vilja voivad endale hoida, aga tulemusi/järeldusi peab andma pidevalt.
arvan et kuskil koolides on noori tatikaid ohtralt, lihtsalt pole kedagi kes neid kokku koondaks ja nö tehnilisi vahendeid annaks. kohtusin yhe välismaise suurfirma esindajaga, tema huvi on ka eestis ainult myya ettev6tetele, mitte aga eestist r&d arendada.
sisuliselt koik tahavad siin ainult myya ja raha ära v6tta, r&d ja raha tagasi kysida jääb meie hooleks.
kas sina juba toetad oma noorsugulasi nende arengus??
roboti lego oleks hea j6ulukink alustuseks :p
arvan et kuskil koolides on noori tatikaid ohtralt, lihtsalt pole kedagi kes neid kokku koondaks ja nö tehnilisi vahendeid annaks. kohtusin yhe välismaise suurfirma esindajaga, tema huvi on ka eestis ainult myya ettev6tetele, mitte aga eestist r&d arendada.
sisuliselt koik tahavad siin ainult myya ja raha ära v6tta, r&d ja raha tagasi kysida jääb meie hooleks.
kas sina juba toetad oma noorsugulasi nende arengus??
roboti lego oleks hea j6ulukink alustuseks :p
ise näen potentsiaali (orotgraafias ma potentsiaali ei näe) embedded electonicsu toodete arendamises. mitte devicede, vaid "how to apply" ehk kuidas valmis tehnoloogiatest consumer stuffi kokku panna.
olen seda ideed ka varem valja kainud, teatavasti eestis oli vist artec, docobo ja oskando kes asjaga tegelesid. aga ega nad pole ka huvitatud raha raiskamisest nö eluresearchi peale. kysivad raha. raha pole, r&d'd pole.
olen seda ideed ka varem valja kainud, teatavasti eestis oli vist artec, docobo ja oskando kes asjaga tegelesid. aga ega nad pole ka huvitatud raha raiskamisest nö eluresearchi peale. kysivad raha. raha pole, r&d'd pole.