Arutaks nüüd veidi sellest, miks aktsionärid enam koondamistesse positiivselt ei suhtu vaid hoopis negatiivselt.
Minu meelest on tegu pendliga, mis on hakanud ühest servast kiiresti tasakaaluseisundi poole liikuma. 90-ndatel moodi läinud kuluarvestuslikud teooriad, ABC ja sellele järgnenud ABM unustavad ära põhilise - kliendi, kelle tarbeks teostatakse tootearendust.
Ühel hetkel saavutatakse superefektiivne organisatsioon, kel kulusid enam peaaegu polegi. Paraku tehakse kõik seelaadsed toimingud nn “vana rasva” arvelt, kasutades olemasolevat turupositsiooni ja tugevat brandi. Tulemuseks on mitte krahh, vaid vaikne hääbumine ja oma positsiooni loovutamine suurtele ja tugevatele ning väikestele, uutele ja innovatiivsetele.
Sellekohaseid näiteid võib tuua nii meilt kui mujalt, nii auto- kui telekomisektorist (ja mõistagi mujalt ka!!!)
Ootaks arvamusi!
sain ma õieti aru, et väidad nagu mingil ajal oleks nii olnud et aktsionäridele meeldivad väga koondamised ja et nüüd on selline seis et aktsionäridele ei meeldi koondamised. ei ole sellistest maitseelistustest kunagi kuulnud. millest selline arvamus, et sellised trendid ja üldised suhtumised konndamistesse üldse eksisteerivad?
Said küll.
Meenuta veidi aastaid 98, 99 ja 2000 kui M&A ja igasugused restruktureerimised ja efektiivistamised olid täiesti must. Ja tõesti, siis aktsiahinnad reageerisid selliste teadete peale positiivselt, sest kõik arvasid, et kõiges halvas on süüdi suured tööjõukulud. Paraku ei nähtud puude taga metsa.
Meenuta veidi aastaid 98, 99 ja 2000 kui M&A ja igasugused restruktureerimised ja efektiivistamised olid täiesti must. Ja tõesti, siis aktsiahinnad reageerisid selliste teadete peale positiivselt, sest kõik arvasid, et kõiges halvas on süüdi suured tööjõukulud. Paraku ei nähtud puude taga metsa.
minu meelest oli sellel ajal olukord ikka vastupidine. efektiivsuse numbrite peale ei vaadanud keegi, oluline oli müügi kasv ja turuosa kasvatamine. kasum polnud oluline ja leiutati isegi uusi aktsiate hindamise meetodeid, mis võtsid arvesse ainult müügitulemusi ja müügi kasvu numbreid ja nende baasilt näitasid kui hea on firma, millel pole mingisuguseid lootusi kunagi kasumisse jõuda, aga selle eest müük kasvab kiiresti. üks selline näitaja, mis minu meelest suhteliselt mõttetu on, aga mida ka täna tihti kasutatakse aktsia kõrge hinna õigustamiseks on P/S ehk price to sales ratio. M&A oli sel ajal ikka midagi oluliselt erinevat kui lihtsalt koondamisteade. M&A tekitas küll peaaegu alati eufooriat börsil, aga mitte koondatavate töötajate tõttu.
Lisaks manageridele on ka aktsionärid märganud, et AMazonis on üks hea raamat müüa.
http://www.amazon.com/exec/obidos/tg/detail/-/0767907698/qid=1045142296/sr=8-6/ref=sr_8_6/103-1197322-0143862?v=glance&s=books&n=507846
http://www.amazon.com/exec/obidos/tg/detail/-/0767907698/qid=1045142296/sr=8-6/ref=sr_8_6/103-1197322-0143862?v=glance&s=books&n=507846
Pendel, nii ja naa.
Kuid seda temaatikat tuleb vaadelda tunduvalt laiemalt, nii kohaliku kultuurikonteksti,firma suuruse kui tegevusvaldkonna ja veel mitmeski mõttes.
Jah, tõesti, see, millest sina räägid, toimis internetiäride (täna seminar!) puhul, kus .com lisamine firma nimele tõstis valuationi paugust kahekordseks. Kuid mitte sellest ei tahtnud ma täna hoopiski mitte rääkida.
Kultuurikontekst on samuti väga määrav - koondamised Jaapanis tähendavad midagi hoopis muud kui koondamised Ameerikas. Keiretsu jaoks (meenuta Nissanit) on see pea ainuvõimalik ravimeetod - aga kui Ericsson koondab töötajaid, siis on see märk sellest, et ollakse lihtsalt hädas. Väga hädas.
Ja ma ei räägi siin üldse suhtarvudest, millega firma aktsiahinda õigustada. See jäägu fundamentaalanalüüsi fännide pärusmaaks. Küll nad juba leiavad oma otsusele õigustuse. Seetõttu ei võta ka sõna teemal P/S ratio.
Ma vihjasin hoopis sisulisele küljele, sellele, mida näed ainult protsesse tundma õppides ja mis bilansis otseselt mitte kuidagi ei kajastu (kaudselt mõistagi kajastub kõik, kuid mitte tavapärastes suhtarvudes). Ma rääkisin sellest, et tihedas konkurentsivõitluses on vaja omada ressursse tootearenduseks ja vananeva tehnoloogia uuendamiseks. Ja sellest, et kui need ressursid vaikselt (üli)efektiivsuse nimel elimineerida, siis pole ühel hetkel enam jaksu konkurentidega sammu pidada.
Kuid seda temaatikat tuleb vaadelda tunduvalt laiemalt, nii kohaliku kultuurikonteksti,firma suuruse kui tegevusvaldkonna ja veel mitmeski mõttes.
Jah, tõesti, see, millest sina räägid, toimis internetiäride (täna seminar!) puhul, kus .com lisamine firma nimele tõstis valuationi paugust kahekordseks. Kuid mitte sellest ei tahtnud ma täna hoopiski mitte rääkida.
Kultuurikontekst on samuti väga määrav - koondamised Jaapanis tähendavad midagi hoopis muud kui koondamised Ameerikas. Keiretsu jaoks (meenuta Nissanit) on see pea ainuvõimalik ravimeetod - aga kui Ericsson koondab töötajaid, siis on see märk sellest, et ollakse lihtsalt hädas. Väga hädas.
Ja ma ei räägi siin üldse suhtarvudest, millega firma aktsiahinda õigustada. See jäägu fundamentaalanalüüsi fännide pärusmaaks. Küll nad juba leiavad oma otsusele õigustuse. Seetõttu ei võta ka sõna teemal P/S ratio.
Ma vihjasin hoopis sisulisele küljele, sellele, mida näed ainult protsesse tundma õppides ja mis bilansis otseselt mitte kuidagi ei kajastu (kaudselt mõistagi kajastub kõik, kuid mitte tavapärastes suhtarvudes). Ma rääkisin sellest, et tihedas konkurentsivõitluses on vaja omada ressursse tootearenduseks ja vananeva tehnoloogia uuendamiseks. Ja sellest, et kui need ressursid vaikselt (üli)efektiivsuse nimel elimineerida, siis pole ühel hetkel enam jaksu konkurentidega sammu pidada.
Velikij jutus on mõte sees, et 90-ndate lõpu koondamised ei teeninud alati firma huve. Mõni minu tuttav, kes sel ajal mobiiltelefoni ostis, saab Ericssoni nime kuuldes pahaseks.
Kuid praegused koondamised Ericssonis ja Nokias peaksid nende effektiivsust tõstma, kuna mobiilivõrkude ehitus väheneb sel aastal kuni 15%.
Mul on kahtlus, et nn "suured tegijaid" aktsiaturul, kes oskasid õigesti hinnata firmadest tulevat infot, lahkusid turult oktoobris. Sellest ka pidev negatiivne suhtumine kõikidesse uudistesse, kuna puuduvad turule suunaandjad.
Kuid praegused koondamised Ericssonis ja Nokias peaksid nende effektiivsust tõstma, kuna mobiilivõrkude ehitus väheneb sel aastal kuni 15%.
Mul on kahtlus, et nn "suured tegijaid" aktsiaturul, kes oskasid õigesti hinnata firmadest tulevat infot, lahkusid turult oktoobris. Sellest ka pidev negatiivne suhtumine kõikidesse uudistesse, kuna puuduvad turule suunaandjad.
loomulikult on koondamistel mingi mõju ettevõttele. nagu iga, ettevõtte jaoks oluline otsus, on ka koondamise otsus mõni kord õige ja mõni kord vale sõltuvalt situatsioonist jne.
mina olen lihtsalt veendunud selles, et aktsionärid on kogu aeg vaadelnud ja vaatlevad ka edaspidi koondamise/mittekoondamise otsust konkreetses situatsioonis. kunagi pole vaadeldud koondamist kui väärtust omaette ja seetõttu pole ka selles suhtes mingeid üldisi hoiakute muutusi toimunud (ka aastatel 98-2000)
arvan et keegi ei vaidle vastu väidetele et liigne töötajate koondamine mõjub ettevõttele negatiivselt ja et õigeaegne ja ettevõttele sobiv töötajate koondamine võib mõjuda hästi. seda üritavad aktsionärid iga koondamise otsuse puhul eraldi hinnata, mitte ei järgi mingeid meeldivustrende ajas.
mina olen lihtsalt veendunud selles, et aktsionärid on kogu aeg vaadelnud ja vaatlevad ka edaspidi koondamise/mittekoondamise otsust konkreetses situatsioonis. kunagi pole vaadeldud koondamist kui väärtust omaette ja seetõttu pole ka selles suhtes mingeid üldisi hoiakute muutusi toimunud (ka aastatel 98-2000)
arvan et keegi ei vaidle vastu väidetele et liigne töötajate koondamine mõjub ettevõttele negatiivselt ja et õigeaegne ja ettevõttele sobiv töötajate koondamine võib mõjuda hästi. seda üritavad aktsionärid iga koondamise otsuse puhul eraldi hinnata, mitte ei järgi mingeid meeldivustrende ajas.
Pendel.
Kuna minu teada aktsionärid sekkuvad firma juhtimisse ainult aktsionäride üldkoosolekutel, mis reeglina toimub 1 kord aastas, siis teen Sinu jutust järelduse, et aktsionärid reageerivad tõsise analüüsi läbi firmade tegevjuhtide tegevusele aktsiate müügi või ostuga. Siit tuleneb minu küsimus: kas Sinu arvates on praegused aktsiahindade ja aktsiaindeksite kõikumised tingitud aktsionäride pingelise firma tegevuse analüüsi tagajärjel toimuv aktsiate ümberhindamine?
Kuna minu teada aktsionärid sekkuvad firma juhtimisse ainult aktsionäride üldkoosolekutel, mis reeglina toimub 1 kord aastas, siis teen Sinu jutust järelduse, et aktsionärid reageerivad tõsise analüüsi läbi firmade tegevjuhtide tegevusele aktsiate müügi või ostuga. Siit tuleneb minu küsimus: kas Sinu arvates on praegused aktsiahindade ja aktsiaindeksite kõikumised tingitud aktsionäride pingelise firma tegevuse analüüsi tagajärjel toimuv aktsiate ümberhindamine?
raearu, ei ole.
raearu, kas sa tahtsid oma küsimusega midagi öelda või oli tegu inimliku uudishimuga?
Pendel. Üritasin märku anda, et kui püüad midagi veenvana tunduva sõnakonbinatsiooniga tõestada, võid üldises (täpsustamata) olukorras saavutada mitmesuguse (üheselt määratlemata) mõistmise. Minu küsimus oli tingitud lausest "seda üritavad aktsionärid iga koondamise otsuse puhul eraldi hinnata, mitte ei järgi mingeid meeldivustrende ajas"
Well.
Julgeksin siin kah natuke kobiseda trendide teemal.
90-date lõpul, oli suhteliselt "inn" kasutada igasugustes ärivestlustes sõnu "restruktureerimine" ja "firma optimeerimine". Mida selle all tegelikult mõeldi oli suhteliselt tobe struktuuri õhukeseks lõikamine eesmärgiga suurendada personali efektiivsust. Ideaali nähti selles kui kogu kamp on 110% busy kogu aeg. Või nagu Tom Demarco kirjutas: "kui juhil oleks laua all kang, millega ta saab juhtida survet töötajatele, oleks enamus juhte 90-datel lükanud pikemalt mõtlemata kangi põhja ja nihutanud eifi sinna peale, et see sealt ei liiguks".
Selliste restruktureerimisvõtetega eemaldati tegelikult ettevõttest kogu muutumisvõime ning optimeeriti ta tagutsema ühe turusituatsiooni jaoks ühel ajahetkel. Tulemusena lõigati ära sisuliselt firma võimalus tulevikus oma positsiooni hoida või parandada, kuna tulevik on pidevalt muutuv määramatus.
Täna siis ongi investori asi hinnata, kas antud puhul on koondamise põhjus see, et ettevõtte struktuur on tõesti üle paisutatud või on tegemist sellise 90-date stiilis "moeka efektiivsusega". Lihtsaim meetod seda kindlaks teha on uurida järele, millise konsultantsioonifirma teeneid ettevõte kasutab ning kontrollida konsultand track-recordit.
Teine meetod on kindalks teha, kas koondamist põhjustab turu permanentne langus (näiteks filmikaamerate asendumine digikaameratega) või on tegemist regressiioonile optimeerimisega. Viimane on sõgedaim tegevus, mida üks ettevõte teha võib.
Julgeksin siin kah natuke kobiseda trendide teemal.
90-date lõpul, oli suhteliselt "inn" kasutada igasugustes ärivestlustes sõnu "restruktureerimine" ja "firma optimeerimine". Mida selle all tegelikult mõeldi oli suhteliselt tobe struktuuri õhukeseks lõikamine eesmärgiga suurendada personali efektiivsust. Ideaali nähti selles kui kogu kamp on 110% busy kogu aeg. Või nagu Tom Demarco kirjutas: "kui juhil oleks laua all kang, millega ta saab juhtida survet töötajatele, oleks enamus juhte 90-datel lükanud pikemalt mõtlemata kangi põhja ja nihutanud eifi sinna peale, et see sealt ei liiguks".
Selliste restruktureerimisvõtetega eemaldati tegelikult ettevõttest kogu muutumisvõime ning optimeeriti ta tagutsema ühe turusituatsiooni jaoks ühel ajahetkel. Tulemusena lõigati ära sisuliselt firma võimalus tulevikus oma positsiooni hoida või parandada, kuna tulevik on pidevalt muutuv määramatus.
Täna siis ongi investori asi hinnata, kas antud puhul on koondamise põhjus see, et ettevõtte struktuur on tõesti üle paisutatud või on tegemist sellise 90-date stiilis "moeka efektiivsusega". Lihtsaim meetod seda kindlaks teha on uurida järele, millise konsultantsioonifirma teeneid ettevõte kasutab ning kontrollida konsultand track-recordit.
Teine meetod on kindalks teha, kas koondamist põhjustab turu permanentne langus (näiteks filmikaamerate asendumine digikaameratega) või on tegemist regressiioonile optimeerimisega. Viimane on sõgedaim tegevus, mida üks ettevõte teha võib.
Üsna selge jutt. Lisaks veel, et tegevjuhtide palgatingimused 90-datel soodustasid lühinägelikku
personali optimeerimist.
personali optimeerimist.
huvitav kas nendel meestel, kes kirjutavad raamatuid ja heietavad teemal "liigne koondamine on paha", on ka mingeid konkreetseid näiteid/tõendeid selle kohta et 90-ndate lõpus selline eriline, pahaloomuline ja massiline koondamine toimus. omale tundub miskipärast, et see teema on tüüpiline marginaalse tähtsusega probleem, mille sulesepad on pastakast välja imenud ja võimendanud, et saaks kilode kaupa selleteemalisi raamatuid kirjutada ja konsultatsiooniteenust müüa.
Pendel. Need koondamised polnud massilised nagu see palgatööliste puhul, vaid need toimusid põhiliselt keskastme juhtkonna ja spetsialistide arvu vähendamise läbi, kes Eesti mõistes on ülikõrgelt palgatud. Minu praegused teadmised piirduvad pideval uudiste jälgimisel ning kirjanduses toodud näidet pole (võib olla polem ka raamatutes, et kohtuvaidlusi vältida), aga minu "kõhutunne" ütleb, et Ericssonis on 90-ndatel personalipoliitikas tõsine viga tehtud, eriti mobiiltelefonide arenduses.
Eks mul ole raske midagi iPilotile juurde lisada, sa suutis minu mõtte lihtsalt veidi arusaadavamas keeles välja öelda.
Kui Ericsson koondab töötajaid lihtsalt seetõttu, et võrguseadmete turg on küllastumise piiril, siis tähendab see lihtsalt, et mahud vähenevad ja kasv aeglustub. Kasumi kasvu mõistagi loota ka ei ole.
Kui aga Ericssoni klient optimeerib kogu oma tegevuse ühe standardse tooteportfelli ja olemasoleva kliendimahu peale, siis ei maksa tal imestada, miks varsti pole neid olemasolevaid töötajaidki vaja!
Kui Ericsson koondab töötajaid lihtsalt seetõttu, et võrguseadmete turg on küllastumise piiril, siis tähendab see lihtsalt, et mahud vähenevad ja kasv aeglustub. Kasumi kasvu mõistagi loota ka ei ole.
Kui aga Ericssoni klient optimeerib kogu oma tegevuse ühe standardse tooteportfelli ja olemasoleva kliendimahu peale, siis ei maksa tal imestada, miks varsti pole neid olemasolevaid töötajaidki vaja!
To: Pendel
Ei oska seda küsimust väga sügavalt kommenteerida, kuna pole ise konagi Tom Demarcoga kohtunud ega ühtegi Fortune500 firmat konsulteerinud. Selle mehe muutis ENNE raamatu lugemist minu jaoks usaldusväärseks teadmine, et ta on konsulteerinud pikaajaliselt tipptasandil selliseid tehnoloogiafirmasid nagu HP, Microsoft, Apple jpm. Ja pärast raamatu lugemist selle selgus ja ülim loogilisus. Raamatut julgen soojalt soovitada.
Tänan hr. raearut kümnesse läinud täpsustuse eest.
Mis puutub Ericssoni, siis nende mahv läheb põhiliselt karmi müügitöö peale. Ja see on tõesti võimas. Jahisõidud, suusatamised, konverentsid, õhtusöögid - hull papp pannakse selle peale. Ainult, et tänases majanduskliimas see enam ei toimi, sest sihukese poputamise alusel telekomivarustust ostnev juhtkond saab kiirelt kinga.
Ei oska seda küsimust väga sügavalt kommenteerida, kuna pole ise konagi Tom Demarcoga kohtunud ega ühtegi Fortune500 firmat konsulteerinud. Selle mehe muutis ENNE raamatu lugemist minu jaoks usaldusväärseks teadmine, et ta on konsulteerinud pikaajaliselt tipptasandil selliseid tehnoloogiafirmasid nagu HP, Microsoft, Apple jpm. Ja pärast raamatu lugemist selle selgus ja ülim loogilisus. Raamatut julgen soojalt soovitada.
Tänan hr. raearut kümnesse läinud täpsustuse eest.
Mis puutub Ericssoni, siis nende mahv läheb põhiliselt karmi müügitöö peale. Ja see on tõesti võimas. Jahisõidud, suusatamised, konverentsid, õhtusöögid - hull papp pannakse selle peale. Ainult, et tänases majanduskliimas see enam ei toimi, sest sihukese poputamise alusel telekomivarustust ostnev juhtkond saab kiirelt kinga.
To:iPilot
Kelle käest saab Ericssoni ostev juhtkond kiirelt kinga???
Vt.EMT - ainuomanik on nüüd ju Telia-Sonera ühiskompott ja loomulikult TULEB Ericssoni osta...
Kelle käest saab Ericssoni ostev juhtkond kiirelt kinga???
Vt.EMT - ainuomanik on nüüd ju Telia-Sonera ühiskompott ja loomulikult TULEB Ericssoni osta...
Ja kui vaadata Eestis levinud võrguseadmeid, siis pole sugugi nii, et emt kasutab ainult Ericcsoni ja RLE ainult nokkijat. On ikka nii seda kui teist, nii et anna siis kõigile kinga?
Seega, iPilot, ses osas on elu keerulisem kui pealtnäha paistab (kardan, et tihtipeale keerulisem kui asjaosalisedki ise sellest aru saavad :)
Seega, iPilot, ses osas on elu keerulisem kui pealtnäha paistab (kardan, et tihtipeale keerulisem kui asjaosalisedki ise sellest aru saavad :)