momentum sa räägid natuke iseendale vastu.
Kuna meil on riik ja väiksed ettevõtted, siis meie pensionifondid ei saa neisse investeerida.
Unustad vist ära, et pensionifondide vahendid on ka väiksed.
Poolas on riik suur ja ettevõtted suured aga samas on ka ju pensionifondide rahad suured.
Edasi mõtleb igaüks ise.
Poola 85% (enne 90%) on overkill. 5-10% varadest oleks adekvaatsem. Kui lisada ka kohalikud võlakirjad, siis poleks 10% investeerimine eriline probleem. EE laenab vist stabiilselt? Kui oleks nõudlust, siis võiks ka ju riik võlakirju välja lasta. Isegi Tallink ehk.
Ma saan aru, et pensifondide raha Eesti turule toomine kolab koigi turuosaliste jaoks vaga seksika mottena, aga pensionifondide mote on minu teada ikkagi tagada inimestele pensioniraha sailimine ja kasvamine selleks ajaks kui nad pensioniikka jouavad, mitte Eesti borsiettevotete ja nende aktsionaride toetamine. Ma ei saa aru miks Eesti tulevaste pensionaride elujarg peaks soltuma Eesti majanduse kaekaigust. Eesmargiks peaks minu arvates olema ikkagi Eesti tulevaste pensionaride elukvaliteedi tostmine soltumata Eesti majanduse kaekaigust. Kui Eesti majandusel laheb hasti, fine, saavad pensionarid ka oma osa sellest, kui laheb halvasti, siis oleks minu arvates igati pohjendatud pensinifondi investeeringud mujale viia, mitte nouda mingi osa siia jatmist. Pensionifondi investeeringute ainus kriteerium peaks minu arvates olema riski-tootlikkuse suhe, mitte minga rahvuslik-patriootlik argument. See on natuke nagu Janno Reiljani jauramine krooni kattevara Eestisse toomisest. Milline oleks pensionifondide tootlikkus tana, kui mone aasta eest oleks tehtud massiivseid investeeringuid Eesti turule?
Kui Pensionifondid annavad Eesti ettevõtetele kapitali, siis toetab see ka majandust -> tugevam majandus, parem pension. Täiesti pragmaatiline, ei midagi patriootlikku.
Pensionifondide eesmark ei ole ju majandust toetada. Kui majanduse tugevus soltuks ainult pensionifondide toetusest siis jah, toetame majandust ja saame sellest ka ise kasu. Aga Eesti majanduse kaekaik soltub paraku ka sajast muust tegurist nii et selle pensionirahaga toetamine voib loppeda ka havinguga toetajale, mis ei ole minu arvates moistlik risk, arvestades pensinifondide eesmarke.
mykoloog on seekord õigel teel
ei maksa unustada, et arvestatava osa eestimaalaste jaoks on I + II sammas ainsad arvestatavad säästud/sissetulekud tulevikus ja I sammas ehk riigipension on Eesti majandusega tihedalt seotud
kui tõenäoliseks peate stsenaariumit, kus Eesti riigil napib raha riigipensioniks või siis riigipension praeguse arvutamise valemi* järgi kipub napiks jääma, kuid Eesti börsiettevõtete väärtus kasvab mühinal?
mina küll ei arva, et läbi II samba peaks kohustuslikus korras olulisel määral regiooniriski lisaks võtma
lisaks saab mahuprobleem takistuseks, on seda osaliselt juba praegu - isegi 5% pensionifondide rahast tähendaks siinset turukapitalisatsiooni arvestades olulisi osalusi ettevõtetes, samas kui börsi käibed tähendaksid nende osaluste puhul äärmiselt kehva likviidsust ... kindel on see, et riske võtmata raha ei teeni, aga riske peab saama juhtida
likviidsuse vajadus saab ehk paremini mõistetavaks kui vaadata käesoleva teema pealkirjas mainitud pensionifondide käekäiku aastatel 2007-2008 ... II samba käivitamisest 2002. aasta suvel kuni 2006. aasta lõpuni olid K3 ja LHV L 2 edukaimat pensionifondi ja tootluse vahe ei olnudki nii suur
* Pensionide indekseerimine 2002. aasta 1. aprillist seab riiklike pensionide suurendamise vastavusse elukallidusega ja sotsiaalmaksu laekumisega (palgafondi kasvuga). Teisisõnu - kord aastas korrutatakse pensionid läbi indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi (ehk elukalliduse) aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
ei maksa unustada, et arvestatava osa eestimaalaste jaoks on I + II sammas ainsad arvestatavad säästud/sissetulekud tulevikus ja I sammas ehk riigipension on Eesti majandusega tihedalt seotud
kui tõenäoliseks peate stsenaariumit, kus Eesti riigil napib raha riigipensioniks või siis riigipension praeguse arvutamise valemi* järgi kipub napiks jääma, kuid Eesti börsiettevõtete väärtus kasvab mühinal?
mina küll ei arva, et läbi II samba peaks kohustuslikus korras olulisel määral regiooniriski lisaks võtma
lisaks saab mahuprobleem takistuseks, on seda osaliselt juba praegu - isegi 5% pensionifondide rahast tähendaks siinset turukapitalisatsiooni arvestades olulisi osalusi ettevõtetes, samas kui börsi käibed tähendaksid nende osaluste puhul äärmiselt kehva likviidsust ... kindel on see, et riske võtmata raha ei teeni, aga riske peab saama juhtida
likviidsuse vajadus saab ehk paremini mõistetavaks kui vaadata käesoleva teema pealkirjas mainitud pensionifondide käekäiku aastatel 2007-2008 ... II samba käivitamisest 2002. aasta suvel kuni 2006. aasta lõpuni olid K3 ja LHV L 2 edukaimat pensionifondi ja tootluse vahe ei olnudki nii suur
* Pensionide indekseerimine 2002. aasta 1. aprillist seab riiklike pensionide suurendamise vastavusse elukallidusega ja sotsiaalmaksu laekumisega (palgafondi kasvuga). Teisisõnu - kord aastas korrutatakse pensionid läbi indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi (ehk elukalliduse) aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
Pensionifondide klientide maisest varast ning tulevastest kassavoogudest on rõhuv enamus nagunii seotud kohaliku majandusega ja seepärst ei pruugi olla vale põhimõte, et vähemasti pensionisäästude käekäik ei korreleeru täielikult juba niigi üüratu kohaliku exposurega.
Ei räägi endale vastu. Eesti riik on väike ja seetõttu ka firmad on suhteliselt väikesed. Nende hulk on füüsiliselt väiksem.
1) Poolas on rohkem firmasid mis on laienenud rahvusvaheliselt, st liikunud naaberriikidesse, Saksamaale, üle CEE. Eestis paratamatult selliste ettevõtete arv on väiksem. Mis tähendab et ettevõtete Mcap saab olla Poolas suurem.
2) GILD 100, ÄP 500 TOP asjaolu Poolas ei ole nii räige kui Eestis. Poolas ei ole nii suur osa ettevõtetest kas juba börsil või börsile minekule vastu. Vastupidi - Poola kannibaliseerib teisi CEE börse, sest muude riikide ettevõtted noteerivad end Warssawis. Kogu riigi pensionikogujate raha suhtena kogu börsi mcap´i on Poolas ikkagi väiksem kui Eestis (või vähemalt oli, kui Poola allokatsioonikohustus algas).
Eestis ammendaks allokatsioonikohustuse demand end kiiresti. Eestis ei ole väärtpaberite supply tekkimas isegi siis kui allokatsioonikohus oleks olemas.
1) Poolas on rohkem firmasid mis on laienenud rahvusvaheliselt, st liikunud naaberriikidesse, Saksamaale, üle CEE. Eestis paratamatult selliste ettevõtete arv on väiksem. Mis tähendab et ettevõtete Mcap saab olla Poolas suurem.
2) GILD 100, ÄP 500 TOP asjaolu Poolas ei ole nii räige kui Eestis. Poolas ei ole nii suur osa ettevõtetest kas juba börsil või börsile minekule vastu. Vastupidi - Poola kannibaliseerib teisi CEE börse, sest muude riikide ettevõtted noteerivad end Warssawis. Kogu riigi pensionikogujate raha suhtena kogu börsi mcap´i on Poolas ikkagi väiksem kui Eestis (või vähemalt oli, kui Poola allokatsioonikohustus algas).
Eestis ammendaks allokatsioonikohustuse demand end kiiresti. Eestis ei ole väärtpaberite supply tekkimas isegi siis kui allokatsioonikohus oleks olemas.
Sai Rahakompassil huvi pärast Swedi inimestega räägitud ning tutvustasin kohe alguses, et olen väikeinvestor ja ei mõista, miks neil nii kehv pensionifondide süsteem on. Peale kahe mõistliku vastuse, et nende fondid on Eesti suurimad ning raha paigutamine mõjutab turgu enam, kui LHVl ning neil ongi huvi väiksem risk võtta ja nö konservatiivsed olla (kuigi selles võib nende tegevuse põhjal juba kahelda), siis hakati mulle jurama, et tähtis pole mitte % tõus, vaid fondiosakute maksumus ning kuna neil on palju väikeseid osakesi, mitte üks suur, siis tegelikult on kasum parem.
Ma saan aru, kui antud isikud ei ole matemaatikas kõige tugevamad ja aktsiaturgudel toimuvat ei mõista (kuigi nad töötavad pangas, aga klienditeenindaja ei pruugi kõige targem olla), aga et seda sama jura aetakse absoluutselt igal pool, siis probleem seisneb kusagil kõrgemal. Järelikult on antud strateegia mõeldud Swedi juhtide poolt, kes peaksid süsteemi ka mõistma. Selline "aja võimalikult palju *****, et inimesed LHVsse ei läheks, kuna meie tootlus on 0" võib ajutiselt kasulik olla, kuid pikas perspektiivis saavad sellest ka keskmised eestlased aru ning nii ei näe ma mingit võimalust, miks inimesed peaksid Swedi ja ka SEBsse jääma (seal toimub sisuliselt sama). Kas see fondiosakute teema ei tundu süüdimatu?
Isiklikult pooldan, kui riik teeks konkreetsemad ettekirjutused, kuidas pensionifondide raha kasutada.
Ma saan aru, kui antud isikud ei ole matemaatikas kõige tugevamad ja aktsiaturgudel toimuvat ei mõista (kuigi nad töötavad pangas, aga klienditeenindaja ei pruugi kõige targem olla), aga et seda sama jura aetakse absoluutselt igal pool, siis probleem seisneb kusagil kõrgemal. Järelikult on antud strateegia mõeldud Swedi juhtide poolt, kes peaksid süsteemi ka mõistma. Selline "aja võimalikult palju *****, et inimesed LHVsse ei läheks, kuna meie tootlus on 0" võib ajutiselt kasulik olla, kuid pikas perspektiivis saavad sellest ka keskmised eestlased aru ning nii ei näe ma mingit võimalust, miks inimesed peaksid Swedi ja ka SEBsse jääma (seal toimub sisuliselt sama). Kas see fondiosakute teema ei tundu süüdimatu?
Isiklikult pooldan, kui riik teeks konkreetsemad ettekirjutused, kuidas pensionifondide raha kasutada.
Riik riigis...
Mind ka püüti Swedis tõmmata nende fonde ostma põhjendusega et neil on odavam.
Mina: Tere! Soovin teha seda ....
Teller: Oi, aga te olete LHV pensionifondi juures.
M: Jah, mulle meeldib LHV rohkem. Aga ma sooviks nüüd ....
T: (hästi dramaatilise häälega) Oi-oi-oi-oi-oi ärge LHV pensionifondi osakuid küll ostke! Need on nii kallid! Tulge meie juurde! Meil on väga head! Palju odavamad!
M: eeee, WTF!! &"?!! Mis mõttes odavam nagu?
T: Aga näete kui kallid on LHV osakud! (keeras ekraani, eemaldas filtri ja näitas, et maksavad 18 EUR per osak) Ja vaadake kui odavad on meie omad (mingi suhteliselt uus fond, maksis ca 11 EUR per osak).
M. %%%!¤¤"//()!_brain_freeze )!)"&¤!/! WTF?!?!?!
Ehk odavus põhines lihtsalt nominaalsel odavusel. Kui kunagi pensionifondide süsteem algas ja kõik osakud algasid kauplemist võrdselt €10 pealt ja LHV on nüüd tõusnud €18 peale, teine fond aga vegeteerib usagil €13 peal, siis ma ei tohi osta LHV fondi kuna see on "kallim". Teller ei saanud aru, et see on tootluse indeks ja kõrgem hind on just parem.
Üldiselt ükski minu argument ei läinud läbi. Küll olevat ikka Swedis parem juhtimine sest meie fonde juhitakse Rootsis tarkade fondijuhtide poolt ja parem aktsiavalik Baltikumi me ignoreerime, teate ju mis siin juhtus jms. Vestlus lõppes minu kiitmisega, et küll oli ikka huvitav vestlus et sai rääkida inimesega kes midagi investeerimisest teadis, ses tavaliselt kõigest nendest olulistest asjadest ei saagi rääkida.
Üldiselt palju edu LHVle klientide võitmisel. Kohati tundub et see on mission impossible, sest iga kord kui sa lähened füüsilises pangas füüsiliselt tellerile pangaleti ääres soovitab ta kohe et liituge-meie-pensionifondiga-meil-on-odavad-hinnad-ja-investeerimisproffid-rootsist!
Mina: Tere! Soovin teha seda ....
Teller: Oi, aga te olete LHV pensionifondi juures.
M: Jah, mulle meeldib LHV rohkem. Aga ma sooviks nüüd ....
T: (hästi dramaatilise häälega) Oi-oi-oi-oi-oi ärge LHV pensionifondi osakuid küll ostke! Need on nii kallid! Tulge meie juurde! Meil on väga head! Palju odavamad!
M: eeee, WTF!! &"?!! Mis mõttes odavam nagu?
T: Aga näete kui kallid on LHV osakud! (keeras ekraani, eemaldas filtri ja näitas, et maksavad 18 EUR per osak) Ja vaadake kui odavad on meie omad (mingi suhteliselt uus fond, maksis ca 11 EUR per osak).
M. %%%!¤¤"//()!_brain_freeze )!)"&¤!/! WTF?!?!?!
Ehk odavus põhines lihtsalt nominaalsel odavusel. Kui kunagi pensionifondide süsteem algas ja kõik osakud algasid kauplemist võrdselt €10 pealt ja LHV on nüüd tõusnud €18 peale, teine fond aga vegeteerib usagil €13 peal, siis ma ei tohi osta LHV fondi kuna see on "kallim". Teller ei saanud aru, et see on tootluse indeks ja kõrgem hind on just parem.
Üldiselt ükski minu argument ei läinud läbi. Küll olevat ikka Swedis parem juhtimine sest meie fonde juhitakse Rootsis tarkade fondijuhtide poolt ja parem aktsiavalik Baltikumi me ignoreerime, teate ju mis siin juhtus jms. Vestlus lõppes minu kiitmisega, et küll oli ikka huvitav vestlus et sai rääkida inimesega kes midagi investeerimisest teadis, ses tavaliselt kõigest nendest olulistest asjadest ei saagi rääkida.
Üldiselt palju edu LHVle klientide võitmisel. Kohati tundub et see on mission impossible, sest iga kord kui sa lähened füüsilises pangas füüsiliselt tellerile pangaleti ääres soovitab ta kohe et liituge-meie-pensionifondiga-meil-on-odavad-hinnad-ja-investeerimisproffid-rootsist!
Mina ütlesin hansapanga pensionitädile, kes üritas argumendi "kas te tahaksite tulumaksu tagasi saada" abil mind Teise Sambaga liituma panna, et me veel näeme päeva, kus minu fondi osakute väärtus on väiksem kui minu nimel fondi sisse pandud raha. Tädi minu ütlusega tol ajal ei nõustunud.
Ära sa märgi, Swedi K1 toetab ka Baltikumi ja Eesti majandust. Mh. BIGi võlakirjad, Eesti Energia võlakirjad, Leedu riigivõlakirjad.
2% raha ja 98% võlakirjad ja deposiidid.
2% raha ja 98% võlakirjad ja deposiidid.
to: momentum 29/10/10 16:46 --- Huvitav, kas selliste otseste kliendipetmistega -- osaku nominaalhindade võrdlus -- annaks tarbijakaitsesse pöörduda? Või mõni ajakirjanik võiks teha loo teemal, et selline telleri poolne väide on pangakliente meelega eksitav?
Kas Sportlandi võlakirju on ka kusagil fondis näha?
Teller ütles otse! "Oioioioi, ärge LHV omasid küll ostke! Te ostate nii kõrgelt! Need on nii kallid! Aga näe! Vaadake kui odavad meie omad on! See on palju mõttekam, onju!"
LHV uurige jah seda. Ja tehke Facebookis kampaania mis keelab toote1 konsulatsiooni ajal/järel sundida inimesi ostma ka oma panga pensinonifonde või sunnib toote1 (kodulaen) eeltingimusena vahetama pensionifondi.
LHV uurige jah seda. Ja tehke Facebookis kampaania mis keelab toote1 konsulatsiooni ajal/järel sundida inimesi ostma ka oma panga pensinonifonde või sunnib toote1 (kodulaen) eeltingimusena vahetama pensionifondi.
Ei, küll aga on GILD Arbitrage osakuid ja GILDi EEREITi.
"Üldiselt palju edu LHVle klientide võitmisel. Kohati tundub et see on mission impossible, sest iga kord kui sa lähened füüsilises pangas füüsiliselt tellerile pangaleti ääres soovitab ta kohe et liituge-meie-pensionifondiga-meil-on-odavad-hinnad-ja-investeerimisproffid-rootsist!"
Mis sa arvad, miks LHV finantsalase kirjanduse raamatukogu tegi? :D
Mis sa arvad, miks LHV finantsalase kirjanduse raamatukogu tegi? :D
Majandusteadlane Andres Arrak sõnas pensionifondi vahetus kommenteerides, et kõige rohkem on põhjust muretseda neil, kelle pension kasvab Swedbankis. Enda pensioni kogub Arrak LHVsse ning lähiajal ei ole tal kavas seda ka muuta.
http://www.e24.ee/?id=334173
http://www.e24.ee/?id=334173
mulle aeti ka seebis seda osaku hinna juttu. proovisin tellerile oma seiskohti põhjendada kuid tulutult. kliendi jaoks kellel puudub sisuline arusaam on selline info eksitav, lausa valelik. valede argumentidega ei tohi inimesi meelitada. selline asi vääriks täitsa suure kella külge riputamist.