Mida arvavad Tegijad kasvukontost?

Noh, mis arvate Kasvukontost? Kas naljakas ei tundu, et mõned inimesed üritavad 500 krooniga kuus börsil tegijat mängida?
Kasum näikse ju nullilähedane olevat.

Kasvukonto on eelkoige alternatiiv kindlustusseltise poolt pakutavale Fondiplaanile. Tegemist on tänuväärse tootega ning väikeinvestorile parim voimalus distsiplineeritult investeerida. Kasvukonto häda seisneb selles, et erinevalt kindlustusseltsidest ei kaasne selle tootega tulumaksuefekti. Seetottu eelistaksin ise Hansa- ja Ühispangale kuuluvate kindlustusseltside poolt eelmisel aastal välja töötatud ning turule toodud sarnaseid tooteid. Sry LHV, olete tublid, aga teist mitte olenevatel pohjustel on parem pakkumine juba olemas.
Kasvukontole on plaanis lisada ka "tulumaksu efekti" võimalus s.t. investeerimisel pikemaks ajaks kui 12 aastat on võimalik saada tulumaksuvabastus.

Rookie, portfelli ostmisel tuleb tasuda teenustasu 29 eek, mis üsnagi pisike summa. Seetõttu pole ka kasum nullilähedane ja ei saa nõustuda ka atlantisega, et parem pakkumine juba olemas on. Lisaks veel selle aasta lõpuni ei võta ei kasvukontolt ka seda 29 eek teenustasu.
Lisaksin veel seda, et kuna nii Hansapanga kui Ühispanga poolt pakutavate nn."fondiplaanide" koosseisus on võimalik osta nii eesti kui välisfonde, ning teatavasti fondihaldurid arvestavad oma tulud maha juba enne NAV'i arvutamist, siis meie poolt pakutav toode on läbipaistvama struktuuriga ka kulude suhtes. Sest on ju meie poolt pakutavad portfelli koosseisus olevad instrumendid kaubeldavad ning noteeritud välisbörssidel ning nende hinnamuutused oluliselt paremini jälgitavad ning kontrollitavad.
Kasvukonto on eelkoige alternatiiv kindlustusseltise poolt pakutavale Fondiplaanile.

Ma ei tea, mulle tundub, et Kasvukonto on pigem alternatiiv tavalistele aktsiaostudele. Minu arvates on enamuse inimeste probleem mitte niivõrd soovis säästa ja koguda raha vaid selle protsessi executioni keerukuses. Samuti on võimatu väikeste summadega osta hajutatud portfelli. Seega on Kasvukonto mugav ja praktiline võimalus endale vaikselt aga kindlalt soetada aktsiaportfell.

Fondiplaani tulumaks - mitu protsenti fondiplaani sõlminutest teab, kui palju nad peavad makse maksma, kui nad näiteks kolme aasta pärast oma raha soovivad kätte saada? Kui tihti muutuvad vastavad maksuseadused? Kas mitte käesoleva aasta 1. jaanuarist ei hakanud kehtima 12.a. piirang fondiosakuite realisatsioonile?
Kulud? Nagu pillep mainis on kindlustustoote kaudu investeerides summaarne kulu kole suur. Aktsiafondide kaudu investeerija maksab ca 2,5% aastas erinevaid haldustasusid. Lahe, mis?

Igal juhul - Kindlustustoodetel on oma kindlad eelised ja turuosa. Ma arvan, et ka Kasvukontol ja temalaadsetel programmidel on omad eelised ja tulevane turuosa.
Hansa Fondiplaani haldustasu ei ületa minuarust 1,5% aastas. Osaline realiseerimine on lubatud ka enne 12 a möödumist, samas peetakse tulumaks kinni alles siis, kui väljamaksed ületavad investeeritud summat. Portfellis muudatuste (fondide vahetus jms.) tegemine enne 12 a möödumist on tulumaksuvaba.
Kindlustusseltside fondiplaanidele (hansa, ühis) lisanduvad veel kaudsed kulud - fondide haldustasud. Aktsiafondide puhul on standard - 1,5%p.a. Kokku kulu seega 3% p.a.
Mulle jääb zuc segaseks kuidas te selle tulumaksuefekti plaanite lisada? Lobby et muuta seadusi, koostöö elukindlustusseltsiga või hoopiski selle asutamine?
Kahjuks see juba nii on, et osa leidlikkust tuleb kulutada mõttetutest seadustest möödalaveerimiseks.
Nii nagu pangad saavad pakkida indeksi(vms.) seotut võlakirju(intress tulumaksuvaba), saavad kindlustusfirmad pakkida sinu investeeringu ümber elukindlustustooteks.
Detailidest ei saa veel hetkel rääkida, kuid tundub, et võimalik.
Ausam, otsesem, aga kahjuks aeganõudvam on lobitöö saavutamaks elukindlustusele sarnast maksuvabastust pikaajalistele aktsia- ja fondiinvesteeringutele.

Ideoloogiliselt ei tohikse selles midagi valesti olla. Praegune investeeringutulude maksustamine on pehmelt öeldes kummaline.
Elades rantjee elu (deposiidid või dividendid) võid teenida palju tahes, isiklikult sentigi tulumaksu maksmata.
Riskides rohkem ja taotledes kapitalikasvu maksad aga täie rauaga. Kus on siin mingi mõte?
Scrooge!

Tuletame kõigile meelde, milles seisneb Eesti maksupoliitika üldine põhimõte! Selleks on tarbimise, mitte teenimise ega säästmise maksustamine.

Praegune 26% teenitud väärtpaberituludelt on oma olemuselt tõesti suhteliselt naeruväärne ja soodustab suuremate summade puhul offshore'de kasutamist, kuid sõltub siiani paraku ühe Rahandusministeeriumi jäärapäise ametniku suvast.

Nii et sul on tuline õigus, Scrooge! Investeeringutulude maksustamine kehtival kujul on tõepoolest kummaline. Aga maksuseadusandluse arukaks muutmine pole sugugi nii lihtne, kui tervele mõistusele paistab. Selleks tuleb kusagilt siiski leida teatav hulk tulusid riigieelarvesse.

Üksikisiku sotsiaalsest vaatenurgast kõige õiglasem oleks näiteks maamaksu tõstmine (sest oma majas elamine on luksuskaup, mida tuleks vastavalt maksustada kõrgemate aktsiisidega). Kuid need protsessid on rasked ja aeganõudvad ning seetõttu pole ilmselt ka positiivset nihet niipea loota. Kahjuks.
Tulumaksuseadusega on jah selline lugu, et see räägib ainult "investeerimisriskiga elukindlustuslepingutest" ning mingeid piiranguid subjektide osas ei ole seatud.
St. kindlustusfirma ei pruugi olla sugugi kodumaine.
Rääkigu maksuamet mis tahab.
Ja tähelepanu tasub pöörata veel sellele, et maksuvabade väljamaksete nautimiseks peab olema möödunud 12 aastat kindlustuslepingu sõlmimisest.
Seega tasuks kaaluda nt. sellist toodet, kus inimene saab valida ise täiesti lõdvalt investeerimise mahud igaaastaselt, määravaks on see, et inimene sõlmiks lepingu võimalikult kiirelt, ja esimestel aastatel võivad paigutatavad summad jääda üsna minimaalseks. Aastate möödudes jõuab 12-aastane tähtaeg järjest lähemale, ning näiteks investeeringute mahu räige suurendamisega alates 5 või 4 aastat enne 12aastase lepinguperioodi möödumist saab ka 5 või 4 aasta pärast juba investeeringu maksuvabalt kätte.

Ja veel üks oluline asi. Kui leping juba sõlmitud, siis piiraku või muutku valitsus tulumaksuseadust palju tahab, see soodustus jääb lepingu sõlminud isikule kehtima kuni selle konkreetse lepingu lõppemiseni.
Velikij.

Kas maamaks on tõesti ÕIGLANE maks? Kui ma olen millegi ostmiseks juba raha kulutanud siis milleks peaks ma hiljem selle eest veel midagi maksma? Omas majas elamine võib tõesti eestlase pilgu läbi tunduda luksus kuid normaalses ühiskonnas see nii ei peaks olema.
Mis puutub tarbimise maksustamisse siis ainuke võimalus seda teha on käibemaksu tõstmise abil.
Jurmala,

Ega ma ei rääkinudki normaalsest (rikkast heaolu-)ühiskonnast vaid Eestist. Need on veel pikka aega kaks täiesti ise asja. USA-s ilmselt tunduks Eesti tingimustes mõistlik ettepanek lihtsalt tobe.

Päevselge, et tarbimise maksustamine toimub põhiliselt käibemaksu abil. see on praegu olulisim maks ja jääb selleks ilmselt ka tulevikus. Usun, et ses osas on kõik ühte meelt.

Mina vihjasin aktsiisidele, kui teisele tarbimist suunavale maksule, mille sihtgrupp on luksus- või eritähendusega kaupade tarbijad. Käibemaks on meil niigi kõrge ja vaevalt tema tõstmine kusagil heakskiitu leiaks. Käibemaks on kehtestatud ka esmatarbekaupadele ning ta on aktsepteeritaval tasemel ka EL jaoks.

Luksuskaupade maksustamiseks on aga ruumi veel küll ning seda ma just silmas pidasingi kõrgema maamaksu näol. Ka korterelamus elav inimene peaks seda mõistagi maksma täpselt sama tariifi alusel, kuid siis maksab igaüks võrdeliselt selle kohta, kui palju ta kulutab mitte juurdetoodetavat väärtust - maad.
Tänud Red, seda pidi ma ise polnud mõelnudki.
Tõepoolest, miks mitte avada "kindlustus" kohe, ka siis kui Sa tegelikult seda veel ei soovi.

Huvitav, kes see Rahandusministeeriumi esindav jäärapea on?
Selge, klaar ja raskelt (kui üldse) vaieldav.
Heinos, misasi sul selge on? Seleta totudele ka ära!
Velikij, kas tahad jäärapea nime teada ?
Tulumaksu saab tagasi siis, kui lepingus on öeldud, et inimene hakkab sellest pärast pensioni saama. Kui võtab tähtaja saabumisel korraga välja, siis maksab 10% tulumaksu.
Nii on pensionikindlustuses tulumaksu tagastamisega pensionikindlustused.
MSM, sa räägid natuke teisest asjast.
Siin on meestel idee rakendada investeerimisriskiga elukindlustuslepingu maksusoodustust, mitte pensionikindlustust.
Heinos, tahan jah jäärapea nime teada! Soovitavalt võiksid selle siinsamas foorumis ära mainida, et ka scrooge elu tiba lihtsamaks teha. Aga kui ei, siis mõistagi võib ka privas.