Red, ma arvan, et tulumaksu tagasisaamiseks on investeerimisinstrumentidel seadused igal pool ühesugused. Ma ei tunne fondide kohta kehtivaid seadusi, kuid rõhutan veel: tulumaksu saab tagasi ainult siis kui tähtaja saabumisel hakatakse maksma pensioni. Elukindlustuses ei ole mingit juttu 12 aastast, vaid on minimaalne tähtaeg vanusega 55 aastat (mõnel mehel on see alla 12 aasta). Üks variantidest oleks enne raha kontolt väljavõtmist vormistada ümber pensionikindlustuseks ja võtta kogu raha välja makstes 10% tulumaksu (enne on iga aasta 26% tulumaksu tagasi saadud).
Analoogselt saab hoiduda ka suurtest pärandusmaksetest.
MSM,
võta endale ette tulumaksuseaduse § 20 lõige 3.
Investeerimisriskiga elukindlustusleping võib sõlmida ka 18-aastane ja saab 12 aasta pärast kindlustusseltsi poolt tema raha paigutamisest saadud tulu koos kindlustusmaksetega maksuvabalt kätte.
Sina räägid järgmisest paragrahvist. See on ka õige, aga teine asi.
võta endale ette tulumaksuseaduse § 20 lõige 3.
Investeerimisriskiga elukindlustusleping võib sõlmida ka 18-aastane ja saab 12 aasta pärast kindlustusseltsi poolt tema raha paigutamisest saadud tulu koos kindlustusmaksetega maksuvabalt kätte.
Sina räägid järgmisest paragrahvist. See on ka õige, aga teine asi.
Red - just minu sõnad.
Üritaks korraks seda kindlustuse maksuefektiivsust kaardistada:
1. Investeerimisriskiga elukindlustusleping - TMS § 20 lõige 3. Maksuvaba on portfelli tootlus, kui realisatsioon jääb 12 aasta taha.
2. Tulumaksusoodustusega pensionikindlustusleping - Pensireformi 3. sammas - 15% maksustatavast tulust võib kanda pensionikindlustusse/fondi ning selle võib tuludest maha arvutada. Efektiivselt annab riik minu paigutusele pensionitootesse 26% raha juurde.
Kas on veel midagi?
Üritaks korraks seda kindlustuse maksuefektiivsust kaardistada:
1. Investeerimisriskiga elukindlustusleping - TMS § 20 lõige 3. Maksuvaba on portfelli tootlus, kui realisatsioon jääb 12 aasta taha.
2. Tulumaksusoodustusega pensionikindlustusleping - Pensireformi 3. sammas - 15% maksustatavast tulust võib kanda pensionikindlustusse/fondi ning selle võib tuludest maha arvutada. Efektiivselt annab riik minu paigutusele pensionitootesse 26% raha juurde.
Kas on veel midagi?
Küsimus.
Tähendab kasvukontolt saatud tulust tuleb siis maksta 26% tulumaksu?
Tähendab kasvukontolt saatud tulust tuleb siis maksta 26% tulumaksu?
Jah, realiseeritud tulust küll.
Nonii - tänasest ÄPst selgub, et ka pankade elukindlustusseltside fondiplaanid on tulumaksustatavad.
Kas keegi oskab selle kohta täpsemat infot anda? Kas on tõepoolest nii, et seltsid on müünud eksitavaid tooteid?
Kas keegi oskab selle kohta täpsemat infot anda? Kas on tõepoolest nii, et seltsid on müünud eksitavaid tooteid?
Velikij: Sinu ettepanek maamaksust on laekumiskindluse aspektist tervitatav, aga kui üürnik plekid Sa pursuile üüri koosseisus proportsionaalselt ka maamaksu oma korteri osas, nii et...enam ei taha vä ;-)
RM-i jäärapeast: minu kogemuste põhjal on neid seal rohkem kui üks, kumba Sa mõtled Füürerit või Vihmavarjumeest või kedagi kolmandat?
TMS § 20 lg 3 - tegemist on ilmselt sümbioosiga elukindlustajate mesimagusast jutust ja RM-i ametnike mõtlematusest. Kuni 01.01.2001 oli ju veel 12 aasta asemel ainult 5!!! Investorile tähendaks see oma tuleviku investeeringute tulumaksust vabastamist väikse viiteajaga + võimalust sissepandud raha kasutada elik tegelikult teenitud kasumi lukustamist teatud ajaks (5 või nyyd 12 aastat). Nii kaunist toodet kindlustajad muidugi ei paku ning miski ei sunni neid ka vaeva nägema investoritele (formaalselt küll kindlustusvõtjatele) paindlikumate võimaluste pakkumiseks (monoplistid siuksed ;-)). Põhjus miks ise pole sellist "kuldset" võimalust kasutanud on see, et kahjuks ei ole ma saanud veel teada, millised kulud selle tootega tegelikult kaasnevad ehk kui palju sealt pappi ära krabatakse enne kui midagi kuhugi fondi topitakse. Ehk keegi seletaks...
Robert: tänasest ÄP-st... esiteks on tegu pensionikindlustustoote ämbriga. minule tundub küll, et keegi "libajurist" on kindlustusseltse nõustanud või on nad oma unelmaid tõepähe võtnud. Kui öelda, et Siga on Kägu, siis lendama see teda ei pane. Loomulik ju, et tulumaks tagastatakse ainult pensionikindlustuse eest makstud preemiate osas, mitte muu kindlustuse eest makstud preemiate eest... Iseasi on muidugi, kuidas Maksuamet neid preemiaid lahkama hakkab (ÄP andmetel nad seda ei oska).
Scrooge: kuigi lobby tee on pikk ja närvesööv - võiks siiski proovida...
RM-i jäärapeast: minu kogemuste põhjal on neid seal rohkem kui üks, kumba Sa mõtled Füürerit või Vihmavarjumeest või kedagi kolmandat?
TMS § 20 lg 3 - tegemist on ilmselt sümbioosiga elukindlustajate mesimagusast jutust ja RM-i ametnike mõtlematusest. Kuni 01.01.2001 oli ju veel 12 aasta asemel ainult 5!!! Investorile tähendaks see oma tuleviku investeeringute tulumaksust vabastamist väikse viiteajaga + võimalust sissepandud raha kasutada elik tegelikult teenitud kasumi lukustamist teatud ajaks (5 või nyyd 12 aastat). Nii kaunist toodet kindlustajad muidugi ei paku ning miski ei sunni neid ka vaeva nägema investoritele (formaalselt küll kindlustusvõtjatele) paindlikumate võimaluste pakkumiseks (monoplistid siuksed ;-)). Põhjus miks ise pole sellist "kuldset" võimalust kasutanud on see, et kahjuks ei ole ma saanud veel teada, millised kulud selle tootega tegelikult kaasnevad ehk kui palju sealt pappi ära krabatakse enne kui midagi kuhugi fondi topitakse. Ehk keegi seletaks...
Robert: tänasest ÄP-st... esiteks on tegu pensionikindlustustoote ämbriga. minule tundub küll, et keegi "libajurist" on kindlustusseltse nõustanud või on nad oma unelmaid tõepähe võtnud. Kui öelda, et Siga on Kägu, siis lendama see teda ei pane. Loomulik ju, et tulumaks tagastatakse ainult pensionikindlustuse eest makstud preemiate osas, mitte muu kindlustuse eest makstud preemiate eest... Iseasi on muidugi, kuidas Maksuamet neid preemiaid lahkama hakkab (ÄP andmetel nad seda ei oska).
Scrooge: kuigi lobby tee on pikk ja närvesööv - võiks siiski proovida...
To: Gurmanka
RM-i jäärapea all mõtlen ennekõike Füürerit. Usun, et kui tema vaataks asja teise pilguga, siis nsaaksid asjad liikuma.
Maamaksust niipalju, et näen seal lihtsalt 2 eelist: a) lihtsus ja laekumiskindlus
b) pursui ju teab täpselt, kuipalju mis regioonis seda kogutakse ja võib oma kulud ette arvestada ja vastavalt sellele sinu käest pappi küsida. Lihtsus teeb asja odavamaks - ja ongi mu suhteline eelis käes!
RM-i jäärapea all mõtlen ennekõike Füürerit. Usun, et kui tema vaataks asja teise pilguga, siis nsaaksid asjad liikuma.
Maamaksust niipalju, et näen seal lihtsalt 2 eelist: a) lihtsus ja laekumiskindlus
b) pursui ju teab täpselt, kuipalju mis regioonis seda kogutakse ja võib oma kulud ette arvestada ja vastavalt sellele sinu käest pappi küsida. Lihtsus teeb asja odavamaks - ja ongi mu suhteline eelis käes!
to: Gurmanka
tere-tere, näedsa keda siin kohata võib!
väike (provokatsiooniline) näide: sa võtad pangast eluasemelaenu ja maksad selle eest pangale intressi, mis sinu maksustatavat tulu vähendab. pank kingib sulle kui heale kliendile ilusa savist hoiupõrsa.
küsimus: kas sa pead nüüd hoiupõrsa hinna maksuvabastust pakkuvast intressist maha arvestama?
tere-tere, näedsa keda siin kohata võib!
väike (provokatsiooniline) näide: sa võtad pangast eluasemelaenu ja maksad selle eest pangale intressi, mis sinu maksustatavat tulu vähendab. pank kingib sulle kui heale kliendile ilusa savist hoiupõrsa.
küsimus: kas sa pead nüüd hoiupõrsa hinna maksuvabastust pakkuvast intressist maha arvestama?
to isotamm:
pank peab selle savist hoiupõrsa pealt ise tulumaksu maksma.
pank peab selle savist hoiupõrsa pealt ise tulumaksu maksma.
to: bomull
nimetame need põrsad äripartnerite kultuuriliseks teenindamisega seotud kuluks.
igal juhul ei muuda see asja põrsa saaja seisukohalt. aga kas mu paralleel on väga vale (kuigi suti utreeritud)?
nimetame need põrsad äripartnerite kultuuriliseks teenindamisega seotud kuluks.
igal juhul ei muuda see asja põrsa saaja seisukohalt. aga kas mu paralleel on väga vale (kuigi suti utreeritud)?
to: isotamm
Põrsa saaja seisukohalt ju just muudab niipalju, et sellelt põrsalt on tulumaks ära makstud (pg 48 lg.1) siis saab riik oma tulumaksu ju kätte ja pole vaja mingeid ümberarvutusi teha.
Sa võid ju asju ümber nimetada aga kui äripartnerite kultuuriline teenindamine muutub veidikenegi mahukamaks pead sa sellelt ikkagi tulumaksu ära maksma.
Ma ei tea kas ma olen teemast üldse õigesti aru saanud ja ma pole ka aktuaar, et hinnata kas surmajuhtumi kindlustuse väärtus on võrreldav hoiupõrsa maksumusega.
savipõrsast...
bomull: TMS § 49 lg 1, mitte 48 lg 1 - kui ei ole panga töötaja
isotamm: no utreerisid tiba yle jah. savipõrsas on ju puhtalt kingitus. kindlustusandja aga minu arusaamise kohaselt kindlustust kinkida ei tohiks. või siis peaks sellelt tulumaksu maksma kui kingituselt.
bomull: TMS § 49 lg 1, mitte 48 lg 1 - kui ei ole panga töötaja
isotamm: no utreerisid tiba yle jah. savipõrsas on ju puhtalt kingitus. kindlustusandja aga minu arusaamise kohaselt kindlustust kinkida ei tohiks. või siis peaks sellelt tulumaksu maksma kui kingituselt.
to: gurmanka
laiemalt võttes sinuga nõus.
aga ikkagi, mis see kindlustusvõtja asi on? praegusel juhul ütleb maksuamet, et kinkida ei tohi.
laiemalt võttes sinuga nõus.
aga ikkagi, mis see kindlustusvõtja asi on? praegusel juhul ütleb maksuamet, et kinkida ei tohi.
isotamm: eluasemelaenu puhul Sa ju ei ytle lepingus, et saad ka tasuta savipõrsa. minu arust ytleb maksuamet lihtsalt seda, et "savipõrsad" ei ole pensionikindlustus, mille eest tasutud preemia võib maksustatavast tulust maha arvata. seda isegi siis kui "savipõrsas" antakse üle lepingu alusel, mille nimi on pensionikindlustus.
oleks mulle siuke kindlustus müüdud, siis prooviks hanitada kindlustusseltsi, et temalt tulumaksu osaga võrdne papp kätte saada.
oleks mulle siuke kindlustus müüdud, siis prooviks hanitada kindlustusseltsi, et temalt tulumaksu osaga võrdne papp kätte saada.
gurmanka, need tulumaksutagastamisega pansionikindlustuse lepingud, kus on kaetud ka surmarisk, ei ole kõigil kindlustusseltsidel ühesugused ja kõik kindlustusseltsid ei ole praegu hammaste vahel. Mõni selts arvab, et tema kliendid võiksid olla rahulikud.
Eks näe kas neil on õigus.
Eks näe kas neil on õigus.
arvaks siis asjast kah: sorry, kui pilti kohe ette ei saand, aga tundub, et asi on hetkel tiba toores...
1) üldises hinnakirjas kasvukontoga seonduvat eraldi pole
2) pole selge, kas ja millal saaks ma oma sisuliselt käsundit muuta, s.o. hetkest x ostma teistsugust portfelli
3) kas tulevikus tulev teenukas on iga paberi/indeksi kohta eraldi või konkreetsete proportsioonidega portsu kohta
4) otsekorralduse puhul ju summat ei määrata, klient võib määrata küll maksimumlimiidi, ning tasumine toimub vastavalt arvetele. mis summa eest LHV mulle siis iga kuu kama ostab?
5) kas raha väljavõtmine on sama, mis investeerimiskonto puhul ehk siis ma annan suvalisel ajal kõigepealt müügikorralduse ja siis raha väljavõtu?
võibla on mu küsimustele vastused olemas, aga ehk saaks neid siis paremini esitada.
1) üldises hinnakirjas kasvukontoga seonduvat eraldi pole
2) pole selge, kas ja millal saaks ma oma sisuliselt käsundit muuta, s.o. hetkest x ostma teistsugust portfelli
3) kas tulevikus tulev teenukas on iga paberi/indeksi kohta eraldi või konkreetsete proportsioonidega portsu kohta
4) otsekorralduse puhul ju summat ei määrata, klient võib määrata küll maksimumlimiidi, ning tasumine toimub vastavalt arvetele. mis summa eest LHV mulle siis iga kuu kama ostab?
5) kas raha väljavõtmine on sama, mis investeerimiskonto puhul ehk siis ma annan suvalisel ajal kõigepealt müügikorralduse ja siis raha väljavõtu?
võibla on mu küsimustele vastused olemas, aga ehk saaks neid siis paremini esitada.
Gurmanka,
1) Kasvukonto hinnakiri on toodud nii ABI all kui kasvukonto lehel.
2) Portfelli koostist saad muuta igal ajahetkel.
3) Tulevikus on 29.- eek tehingutasu kogu portfelli peale s.t. ostest portfelli 5 instrumenti maksab ühe instrumendi ost portfelli 5,8 krooni. Arvan, et odav.
4) Ostmine toimub igakuiselt kliendi otsekorraldusega kehtestatud limiidi ulatuses.
5) Täpselt nii.
Loodetavasti oli abi.
1) Kasvukonto hinnakiri on toodud nii ABI all kui kasvukonto lehel.
2) Portfelli koostist saad muuta igal ajahetkel.
3) Tulevikus on 29.- eek tehingutasu kogu portfelli peale s.t. ostest portfelli 5 instrumenti maksab ühe instrumendi ost portfelli 5,8 krooni. Arvan, et odav.
4) Ostmine toimub igakuiselt kliendi otsekorraldusega kehtestatud limiidi ulatuses.
5) Täpselt nii.
Loodetavasti oli abi.
Kristjan, kui mul on portfellis näiteks 5 instrumenti, kas siis võib mõni kuu maksta (500 krooni) ainult valitud 4 instrumendi eest?
MSM,
See peaks olema võimalik järgmisel moel,
enne järgmist osamakset muuda DIRECT SELECT-ist instrumentide osakaalud nii, et nelja instrumendi osatähtsus suureneb portfellis ja see 5. instrument, selle osakaalu vähendad.
Kristjanil on paaripäevane puhkus ja ei pruugi saada arvuti ligi.
See peaks olema võimalik järgmisel moel,
enne järgmist osamakset muuda DIRECT SELECT-ist instrumentide osakaalud nii, et nelja instrumendi osatähtsus suureneb portfellis ja see 5. instrument, selle osakaalu vähendad.
Kristjanil on paaripäevane puhkus ja ei pruugi saada arvuti ligi.