Tehniline kommentaar.
Statistilises mõttes on eluea keskmise väärtuse põhjal pensionäride arvu hindamine jama, kuna slle põhjal ei saa järeldusi teha, kui paljud selle keskmise elueani jõuavad.
Tunduvalt mõistlikum oleks keskmise asemel kasutada mediaani (, mis ei ole kyll samuti täiuslik, kuid siiski parem näitaja).
Velikij,
Investeering pensionikindlustusse pole mahavisatud raha ka siis, kui sa 62 aastaselt sussid püsti viskad.
Rõõmu saavad tunda sinu pärijad.
Nii et kui sa endale pärija soetad, siis sa võid ikkagi end pensioniks rahuliku südamega kindlustada.
Investeering pensionikindlustusse pole mahavisatud raha ka siis, kui sa 62 aastaselt sussid püsti viskad.
Rõõmu saavad tunda sinu pärijad.
Nii et kui sa endale pärija soetad, siis sa võid ikkagi end pensioniks rahuliku südamega kindlustada.
Hmm, siis on mulle seda ikka hiiglama valesti turundatud, muud midagi.
Ma olen kogu aeg arvanud, et kui ma kogun raha ja viskan sussid püsti 62-selt, siis pärijad saavad MIDAGI ainult investeeringu puhul mingi investeerimisfondi laadsesse institutsiooni (nimetage seda kuidas iganes)
Aga pensionikindlustuse puhul on mulle seda turundatud sellisena, et korjad eluaeg ja kui pensionipõlveks ära sured - own business, siis sinu raha saavad endale kindlustuskompanii aktsionärid.
Bad marketing on asja nimi, very bad marketing!
Ma olen kogu aeg arvanud, et kui ma kogun raha ja viskan sussid püsti 62-selt, siis pärijad saavad MIDAGI ainult investeeringu puhul mingi investeerimisfondi laadsesse institutsiooni (nimetage seda kuidas iganes)
Aga pensionikindlustuse puhul on mulle seda turundatud sellisena, et korjad eluaeg ja kui pensionipõlveks ära sured - own business, siis sinu raha saavad endale kindlustuskompanii aktsionärid.
Bad marketing on asja nimi, very bad marketing!
Red,
..sooo...või et on kohe niisugune komme "Meil siin Eestis ja ka paljudes teistes riikides",et " talle,pensionärile hakatakse maksma raha ilma et ta midagi tegema peaks"...???... ja "et kui inimene haigeks jääb, siis plekitakse osa või kõik ravikulud kinni."...???...
...ja seda nimetad sa sotsiaalseks garantiiks?
No ma kahtlustasin,et sellist asja olemas ei ole...ja nagu välja tuli,polegi olemas.
Meil Eestis,erinevalt teil Eestist, saavad pensionärid ca 1000 EEK-i kuus ja selle eest pidid nad kogu eelneva elu tööd rabama....mitte "ilma et ta midagi tegema peaks."
Lisaks, ei garanteeri keegi selle 1000 EEK-i eest mitte keegi mitte kellelegi midagi sotsiaalset...rääkimata ära elamisest.
Kui inimene haigeks jääb,on erinevuseks teil-meil Eestis see,et ravikulud tuleb kõigil töötavatel inimestel, tööandja kaudu küll,kinni plekkida ise ravikindlustus maksu näol.Kusjuures haigeks jäädes keegi kuskil mingit ravi,rääkimata selle täielikust kinniplekkimisest,siiski ei garanteeri.
Millest aga arusaam,et surematuse geeni avastamine peaks juurde tekitama pensionäre,jääb mulle täiesti mõistetamatuks.
Surematus tähendab ju seda,et inimene ei vanane ega ei haigestu.Seega loob surematuse geeni avastamine tulevikus hulgaliselt juurde tervisest pakatavat tööjõulist elanik-konda,mitte pensionäre ning haigekassa aktiivseid liikmeid.
..sooo...või et on kohe niisugune komme "Meil siin Eestis ja ka paljudes teistes riikides",et " talle,pensionärile hakatakse maksma raha ilma et ta midagi tegema peaks"...???... ja "et kui inimene haigeks jääb, siis plekitakse osa või kõik ravikulud kinni."...???...
...ja seda nimetad sa sotsiaalseks garantiiks?
No ma kahtlustasin,et sellist asja olemas ei ole...ja nagu välja tuli,polegi olemas.
Meil Eestis,erinevalt teil Eestist, saavad pensionärid ca 1000 EEK-i kuus ja selle eest pidid nad kogu eelneva elu tööd rabama....mitte "ilma et ta midagi tegema peaks."
Lisaks, ei garanteeri keegi selle 1000 EEK-i eest mitte keegi mitte kellelegi midagi sotsiaalset...rääkimata ära elamisest.
Kui inimene haigeks jääb,on erinevuseks teil-meil Eestis see,et ravikulud tuleb kõigil töötavatel inimestel, tööandja kaudu küll,kinni plekkida ise ravikindlustus maksu näol.Kusjuures haigeks jäädes keegi kuskil mingit ravi,rääkimata selle täielikust kinniplekkimisest,siiski ei garanteeri.
Millest aga arusaam,et surematuse geeni avastamine peaks juurde tekitama pensionäre,jääb mulle täiesti mõistetamatuks.
Surematus tähendab ju seda,et inimene ei vanane ega ei haigestu.Seega loob surematuse geeni avastamine tulevikus hulgaliselt juurde tervisest pakatavat tööjõulist elanik-konda,mitte pensionäre ning haigekassa aktiivseid liikmeid.
to teremere: maakera suuudab teoreetiliselt ära elatada 12Mrd inimest, niiet 75 triljonit jääb tulematta 8)
to Red: kui tõuseb keskmine eluiga, siis tõstetakse ka loomulikult pensioniiga 8)
to Red: kui tõuseb keskmine eluiga, siis tõstetakse ka loomulikult pensioniiga 8)
Ma olen pessimist edasi.
Ma usun seda teoreemi, et tarkuse(mõistuse) hulk maailmas on jääv suurus, sõltumata inimeste arvust.
Kui siin maa elanike arv võtab nõuks kahekordistuda, siis teadagi mis juhtub keskmise IQ-ga.
Iva on siis selles, et me satume ilmatuma suure karja keskele. Kuna tööd ja raha ja süüa ja armastust kõigile ei jätku, siis saab kõige levinumaks ametiks kaabakas-varas-röövel-jõhkard.
Teaduslikult on kindlaks tehtud, et kui inimene viibib suurlinnas (loe: suure rahvamassi seas), siis tema vastutustunne väheneb (ta on enda arvates anonüümne seal), ja sellest tulenevalt hakkab ta end seal väga vabalt tundma. Reeglid kaotavad tähtsuse.
Ilmselt ei hakka ma põhimõtteliselt ühegi geenifirma investoriks. Need tüübid tegelevad asjaga valest otsast: tegeleda tuleb põhjusega, mitte tagajärjega. Tagajärje likvideerimine ei kaota probleemi, põhjuse kaotamine likvideerib probleemi.
Ma usun seda teoreemi, et tarkuse(mõistuse) hulk maailmas on jääv suurus, sõltumata inimeste arvust.
Kui siin maa elanike arv võtab nõuks kahekordistuda, siis teadagi mis juhtub keskmise IQ-ga.
Iva on siis selles, et me satume ilmatuma suure karja keskele. Kuna tööd ja raha ja süüa ja armastust kõigile ei jätku, siis saab kõige levinumaks ametiks kaabakas-varas-röövel-jõhkard.
Teaduslikult on kindlaks tehtud, et kui inimene viibib suurlinnas (loe: suure rahvamassi seas), siis tema vastutustunne väheneb (ta on enda arvates anonüümne seal), ja sellest tulenevalt hakkab ta end seal väga vabalt tundma. Reeglid kaotavad tähtsuse.
Ilmselt ei hakka ma põhimõtteliselt ühegi geenifirma investoriks. Need tüübid tegelevad asjaga valest otsast: tegeleda tuleb põhjusega, mitte tagajärjega. Tagajärje likvideerimine ei kaota probleemi, põhjuse kaotamine likvideerib probleemi.
Vaatasin, et Greenspan on veidi samadel radadel kobanud, nagu meie siin eespool - praegune (olematu?) USA aktsiate riskipreemia. Rain, sinu vastused minu kolmele küsimusele on täpsemalt ikkagi millised?
...The dimensions of any expansion of course will be significantly affected by technological trends, wholly independent of people's evaluation of risk. And variations in technology and risk will appropriately affect asset prices to allocate capital efficiently in a market system. But, on occasion, asset prices can vary by more than can be attributed to underlying fundamentals. As risk premiums fall in an expansion, asset values and capital investment tend to be boosted, the economy experiences additional impetus, remembrances of recession fade, and risk premiums fall still further -- sometimes to levels below any credible justification.
There is, of course, a downside limit -- somewhat above zero -- where declines in risk premiums end. At that point, confidence ceases to expand, inducing at least a momentary period of stability. Economic stability, not at all a bad state, is, nonetheless, less ebullient than the one that had existed as risk premiums were falling. Asset prices lose their upside potential and come under downward pressure as investors reevaluate risk and revise expectations for outsized gains.
Monetary policy, as we currently practice it, endeavors to lean against the propensities for economic overshooting, from whatever source, by changing interest rates. But we are unlikely ever to be entirely successful. For example, it is not possible to foresee how far risk premiums will fall or when that decline will stop and reverse. Risk premiums cannot move ever lower, and the end of the decline will adversely alter psychology. A bursting speculative bubble has historically too often been the end result of this process.
Terve Greenspan'i kõne leiad muidugi siit
...The dimensions of any expansion of course will be significantly affected by technological trends, wholly independent of people's evaluation of risk. And variations in technology and risk will appropriately affect asset prices to allocate capital efficiently in a market system. But, on occasion, asset prices can vary by more than can be attributed to underlying fundamentals. As risk premiums fall in an expansion, asset values and capital investment tend to be boosted, the economy experiences additional impetus, remembrances of recession fade, and risk premiums fall still further -- sometimes to levels below any credible justification.
There is, of course, a downside limit -- somewhat above zero -- where declines in risk premiums end. At that point, confidence ceases to expand, inducing at least a momentary period of stability. Economic stability, not at all a bad state, is, nonetheless, less ebullient than the one that had existed as risk premiums were falling. Asset prices lose their upside potential and come under downward pressure as investors reevaluate risk and revise expectations for outsized gains.
Monetary policy, as we currently practice it, endeavors to lean against the propensities for economic overshooting, from whatever source, by changing interest rates. But we are unlikely ever to be entirely successful. For example, it is not possible to foresee how far risk premiums will fall or when that decline will stop and reverse. Risk premiums cannot move ever lower, and the end of the decline will adversely alter psychology. A bursting speculative bubble has historically too often been the end result of this process.
Terve Greenspan'i kõne leiad muidugi siit
iseenesest kõlab see nii justnagu Mr G arvates poleks veel õiget pauku käinudki. Mis iseenesest polegi ju vale.
matrox, kust Sa tead seda? Ei usu!!!
Tõesta oma väidet palun!
:-)
Tõesta oma väidet palun!
:-)
Velikij, sina elad raudselt üle keskmise eluea. Kui sa oled imikute, väikelaste, noorukite, jne suremuse statistikast väljas, siis sinuvanuste keskmine eluiga aina tõuseb. Mida vanemaks elad, seda kõrgem on sinuvanuste keskmine eluiga. Aga elukindlustust on sulle vist tõesti valesti seletatud. Põhimõte üks - mida vähem maksad, seda "kehvema" asja saad. Maksad rohkem, tunnevad ka pärijad sinu surmast rõõmu :-)
to MSM:
Ei oska kohe seisu- ega istekohta võtta. Good marketing igatahes, loogika on üks argument, millega on võimalik alati panna inimesi ostma kaupa, mille vajalikkusest nad muidu aru ei saa.
Tegelikult pakub asi mulle siirast huvi.
Ei oska kohe seisu- ega istekohta võtta. Good marketing igatahes, loogika on üks argument, millega on võimalik alati panna inimesi ostma kaupa, mille vajalikkusest nad muidu aru ei saa.
Tegelikult pakub asi mulle siirast huvi.
Kristjan, täna oli võimalik lugeda lugu, kus võrreldi parimate investeerimispankade soovituste järgi käitumist indeksisse investeerimisega:
Tehti eksperiment mille käigus osteti aktsiat, kui seda investeerimispank apgreidis ja müüdi kui ip seda daungreidis. Kokkuvõttes andis parima investeerimispanga reitingute järgi investeerimine kümme korda nõrgema tulemuse kui indeksisse investeerimine
Vaata lugu http://biz.yahoo.com/smart/010605/20010605commsens.html
või saiti www.investars.com
Sinu loo moraal võiks siis olla midagi sellist: parimate (mis võrdub selles teksitis tegelikult SUURIMATE) investeerimispankade soovitusi ei ole (enam?) mõtet järgida. See, mis need firmad on suureks teinud, pole mitte nende soovitused vaid teadmine, kuidas oma teadmisi ära kasutada e. oskus osta siis, kui pessimim on valdav (downgrade!) ja müüa siis, kui optimism (strong buy!) on haripunktis?
Lisan ühe lingi uurimusele analüütikute upgrade/downgrade mõju all investeerimise kohta, Nimesid ma ei nimeta, Fit, küll sa ise tead :-) After accounting for transactions
costs, these active trading strategies do not reliably beat a market index. Restricting these trading strategies to the smallest firms ~whose ab-normal gross returns are shown to be the highest! does not alter this conclusion;
transactions costs remain very large, and abnormal net returns are not significantly greater than zero.
costs, these active trading strategies do not reliably beat a market index. Restricting these trading strategies to the smallest firms ~whose ab-normal gross returns are shown to be the highest! does not alter this conclusion;
transactions costs remain very large, and abnormal net returns are not significantly greater than zero.
Kristjan,
Kas ma saan õigesti aru?
Suurimad investeerimispangad on sinu arvates loonud reintingusüsteemi selleks, et positsioonide võtmisel-likvideerimisel oleks suurem likviidsus.
Massiinvestor ostab, kui investeerimispangad müüvad. Ja vastupidi.
Kas ma saan õigesti aru?
Suurimad investeerimispangad on sinu arvates loonud reintingusüsteemi selleks, et positsioonide võtmisel-likvideerimisel oleks suurem likviidsus.
Massiinvestor ostab, kui investeerimispangad müüvad. Ja vastupidi.
Ei, ma ei arva, et suuremad investeerimispangad SELLEKS on reitingusüsteemi loonud. Kust sa seda võtad?
Olen siin natuke studeerinud seda börsivärki,
ja enne kui studeerisin juba imestasin miks börsil koik nii lollid on (ma ise siis veel ei tegelenud). nyyd yha enam tekib mul selline m6ttekäik:
alkemistid, kes pyyavad pidevalt leida mingit kindlat valemit kuidas rikkaks saada, ja syvenevad niivaga tagajargede uurimisele, faktidele ja matemaatikale, et unustavad ara greatest gift of all: aju.
mitte ainult aju kui loogilise m6tlemise och "talupojam6istiuse" kasutamist turul
(millega saaks vältida näiteks netscape ipo lollusi jms) kuni selleni välja et "usalda oma sisetunnet"
ma p6him6tteliselt teoritseerin, aga kui investeerimisreeglid on nii lihtsad (nagu naiteks stockcharts.com'is pakutud) aga ikka kaotatakse raha, tekib kysimus:
kas raha kaotatakse sest
a)jälgitakse aabitsat6desid
b)ei jälgita aabitsat6desid
minu sisetunne on enamvahem selline: kui on ikka suur ja sheff firma, siis otsi kuni tekib hetkeline n6rkus, kui enam palju ei koigu, siis osta. NIIKUINII t6useb. näiteks sunw. beosiga jalle lugu et ta on niikau apaigal olnud, et varem voi hiljem kellegil närv katkeb ja ta hakkab ostma (sest inimesed on ahned ja vaatavad et oho niiodavalt niinjammat)
mis te arvate?
ja enne kui studeerisin juba imestasin miks börsil koik nii lollid on (ma ise siis veel ei tegelenud). nyyd yha enam tekib mul selline m6ttekäik:
alkemistid, kes pyyavad pidevalt leida mingit kindlat valemit kuidas rikkaks saada, ja syvenevad niivaga tagajargede uurimisele, faktidele ja matemaatikale, et unustavad ara greatest gift of all: aju.
mitte ainult aju kui loogilise m6tlemise och "talupojam6istiuse" kasutamist turul
(millega saaks vältida näiteks netscape ipo lollusi jms) kuni selleni välja et "usalda oma sisetunnet"
ma p6him6tteliselt teoritseerin, aga kui investeerimisreeglid on nii lihtsad (nagu naiteks stockcharts.com'is pakutud) aga ikka kaotatakse raha, tekib kysimus:
kas raha kaotatakse sest
a)jälgitakse aabitsat6desid
b)ei jälgita aabitsat6desid
minu sisetunne on enamvahem selline: kui on ikka suur ja sheff firma, siis otsi kuni tekib hetkeline n6rkus, kui enam palju ei koigu, siis osta. NIIKUINII t6useb. näiteks sunw. beosiga jalle lugu et ta on niikau apaigal olnud, et varem voi hiljem kellegil närv katkeb ja ta hakkab ostma (sest inimesed on ahned ja vaatavad et oho niiodavalt niinjammat)
mis te arvate?
to rig
ei ole veel eriti suurt kogemust, aga olen nõus sinu aju ja kõhutundega, eriti just tegijate firmade kohta.
aabitsa tõde, et osta odavalt ja müüa kallilt- see ikka pole päris käpas vist.
ei ole veel eriti suurt kogemust, aga olen nõus sinu aju ja kõhutundega, eriti just tegijate firmade kohta.
aabitsa tõde, et osta odavalt ja müüa kallilt- see ikka pole päris käpas vist.
Sisetundega on turul võib-olla midagi teha pärast 10-aastast kogemust. ja siis pole see enam niivõrd sisetunne, vaid varem ettetulnud olukorra liikumiste, sündmuste jne taipamine, sest oled varem samas olukorras olnud.
Suur ja sheff firma ning "niikuinii" tõuseb???
Kas nagu Lucent? Yahoo? Xerox? Novell?
Suur ja sheff firma ning "niikuinii" tõuseb???
Kas nagu Lucent? Yahoo? Xerox? Novell?
Ettevaatust nende suurte ja sheffidega, liiga lihtsalt need asjad ka vist ei käi.Turg on oma olemuselt ikka efektiivne.Lootus enamus turul osalejaid üle mängida on väike.Vähemalt suurte firmade puhul, seal on sama momenti passimas oi kui paljud. Osta odavalt ja myy kallilt on jah aabitsatõde, paremini passiks hoopis osta väikesed asjad odavalt ja myy, kui nad suureks on saanud.Siis võid vanaks saades jala yle põlve ubida ja elu lõpuni kullas elada.