In the second quarter of this year, 65 percent of U.S. stock funds beat the index, which gained 7 percent – versus 10 percent for the typical fund.
Kristjan,
palun põhjalikumalt, et saaks diskussioon tekkida
palun põhjalikumalt, et saaks diskussioon tekkida
Kristjan vihjab vist sellele, stockpicking rules vs index fondid. et asi liigub normaalsuse suunas.
Kurat, ma ei leia enam seda linki üles. Aga tõepoolest viitasin sellele, mida Sven ütles: reklaamida indeksitesse investeerimist ühe (võimalik et suhteliselt lühikese perioodi jooksul tekkinud ja kaduva) ebanormaalsusega (?) on kahtlane äri, mis võib osutuda järgnevatel perioodidel tõeks/pooltõeks/valeks.
Kas mõnel mehel on plaanis selles foorumis tõestada, et loodusseadused enam ei kehti?
Kiirkommentaar:
(Pikemaks pean vist taas fakte koguma hakkama:-)
See pole just pommuudis.
Ka 2000 aastal lõid aktiivselt juhitud fondid oluliselt indekseid, juhuks kui unustasin varem ütelda.
Üks kvartal ja üks aasta ei muuda aga tingimata pikaajalist trendi. Pikaajaline uurimus, millele viitasin, näitas, et vahe indeksite kasuks kasvab just aja kasvades. Iga üksikaasta numbrid polegi aktiivsetele fondidele nii pahad.
Oluline on võrdlustel ka täpsem analüütika, milliseid fonde milliste indeksite vastu võrreldakse.
(Pikemaks pean vist taas fakte koguma hakkama:-)
See pole just pommuudis.
Ka 2000 aastal lõid aktiivselt juhitud fondid oluliselt indekseid, juhuks kui unustasin varem ütelda.
Üks kvartal ja üks aasta ei muuda aga tingimata pikaajalist trendi. Pikaajaline uurimus, millele viitasin, näitas, et vahe indeksite kasuks kasvab just aja kasvades. Iga üksikaasta numbrid polegi aktiivsetele fondidele nii pahad.
Oluline on võrdlustel ka täpsem analüütika, milliseid fonde milliste indeksite vastu võrreldakse.
BTW, 10 aastat ei ole teab mis PIKAAJALINE UURIMUS.
heisenberg, loodusseadused? et darwinism - suurem ja tugevam jääb ellu? gravitatsioon on ka muidu üks loodusseadus minu mäletamist mööda. Et mis üles läheb, peab ikka alla ka tulema.
Palun mitte sõna-sõnalt tõlgendada. Ma pole aktsiainvesteeringute vastu, pigem väga vastupidi. Aga vahepeal satutakse liigsuurde vaimustusse sellest mida lähitulevikus kuskilt tulemas pole (MEGAkasvu nimelt). Või näeb keegi kuskil midagi väga toredat saabumas? CSCO hakkab ületama omaenda ämber-EPSe, et 0.03ste kvartalite asemel hakkavad tulema 0.08sed? See oleks küll megasaavutus.
Palun mitte sõna-sõnalt tõlgendada. Ma pole aktsiainvesteeringute vastu, pigem väga vastupidi. Aga vahepeal satutakse liigsuurde vaimustusse sellest mida lähitulevikus kuskilt tulemas pole (MEGAkasvu nimelt). Või näeb keegi kuskil midagi väga toredat saabumas? CSCO hakkab ületama omaenda ämber-EPSe, et 0.03ste kvartalite asemel hakkavad tulema 0.08sed? See oleks küll megasaavutus.
kristjan, 10 aastane uurimus pole "teab mis PIKAAJALINE UURIMUS", kuid 1. kvartal on piisav järelduste tegemiseks??? See peab olema nali.
Ja Matrox, minu arvates on teema fondid vs. indeks, mitte US aktsiad vs. midagimuud.
Ja Matrox, minu arvates on teema fondid vs. indeks, mitte US aktsiad vs. midagimuud.
timmo, ok õigus. kaudselt oma arust sai ka teemast räägitud. CSCO oli ja on ka täna üks USA suuremaid ettevõtteid ja seetõttu üks indeksiinvestorite lemmikuid. Mida ma öelda tahtsin, on see et näiteks CSCO (ja enamike juhtivate Nasdaq 100 ettevõtete) majandustulemused on piisavalt nutused ja lühitulevik piisavalt segane et vältida investeeringuid sinna.
Mis viitab sellele, et võibolla pole indeksid lähemate kvartalite jooksul see koht, kuhu investeerida ja targem oleks otsida võimalusi väljaspool indekseid. On see seletus nüüd küllalt rahuldav?
Mis viitab sellele, et võibolla pole indeksid lähemate kvartalite jooksul see koht, kuhu investeerida ja targem oleks otsida võimalusi väljaspool indekseid. On see seletus nüüd küllalt rahuldav?
matrox, nõus et indeksid ei pruugi see aasta toota, kuid pikas perspektiivis saab näiteks Kasvukontoga jälle meeldivalt põhjast indekseid.
Kuid ei vaidle, pigem vaidleks Kristjaniga.
Kuid ei vaidle, pigem vaidleks Kristjaniga.
matrox:
Kui ei meeldi suured aktsiad, siis on ju indekseid ka väikestele aktsiatele ja väiksematele sektoritele.
Indekseerimine iseenesest tähendab ju püüdlust väljendada mingi kogumi keskmist muutust ühe numbriga.
Näiteks Russell 2000 saadakse minu mälu järgi just nii, et lahutatakse Russell 3000-st 1000 suurema turukapitalisatsiooniga aktsiat.
kristjan: Nõus, 10 aastat pole loomulikult mingi tõestus, aga ikkagi parem data kui 1 või 5 aastat.
Võimalik, et on valmis kujul olemas veelgi paremat(pikaajalisemat) datat, pole seda teemat liiga põhjalikult uurinud.
Kui ei meeldi suured aktsiad, siis on ju indekseid ka väikestele aktsiatele ja väiksematele sektoritele.
Indekseerimine iseenesest tähendab ju püüdlust väljendada mingi kogumi keskmist muutust ühe numbriga.
Näiteks Russell 2000 saadakse minu mälu järgi just nii, et lahutatakse Russell 3000-st 1000 suurema turukapitalisatsiooniga aktsiat.
kristjan: Nõus, 10 aastat pole loomulikult mingi tõestus, aga ikkagi parem data kui 1 või 5 aastat.
Võimalik, et on valmis kujul olemas veelgi paremat(pikaajalisemat) datat, pole seda teemat liiga põhjalikult uurinud.
Minu jaoks on teema kuidagi kunstlikult ülesvõetud.
Kõik me ju teame, mis on fondi ja indeksi vahe.
Indeks:
-on odavam hallata,
-ei sisalda halduririski
-on investoreile kergemini jälgitav, järelikult ka müüdav
Loomulikult on alati olemas unelmafonde, aga tavaliselt ei asu meie raha selles fondis:-)
Loomulikult on olemas superfondihaldurid ja nendest kirjutatakse raamatuid, kuid 10 kordi rohkem on selliseid tavalisi tüüpe.
Kristjan, sa oled ju reaalainetes kõva, järelikult tead, et aeg silub kõik tulemused, s.t. ükski fond ei suuda indeksiga konkureerida pikka aega
ja kui suudab on võrdlemiseks valitud vale indeks
Kõik me ju teame, mis on fondi ja indeksi vahe.
Indeks:
-on odavam hallata,
-ei sisalda halduririski
-on investoreile kergemini jälgitav, järelikult ka müüdav
Loomulikult on alati olemas unelmafonde, aga tavaliselt ei asu meie raha selles fondis:-)
Loomulikult on olemas superfondihaldurid ja nendest kirjutatakse raamatuid, kuid 10 kordi rohkem on selliseid tavalisi tüüpe.
Kristjan, sa oled ju reaalainetes kõva, järelikult tead, et aeg silub kõik tulemused, s.t. ükski fond ei suuda indeksiga konkureerida pikka aega
ja kui suudab on võrdlemiseks valitud vale indeks
Aga ikkagi, indeksi viga on see sagedasti, et paari hea asjaga saad sa kaasa igasugust saasta, ükskõik kui hea see indeks ka ei oleks.
Saast on muidugi ka väga suhteline mõiste.
Saast on muidugi ka väga suhteline mõiste.
Ehh Graafik,ei saa ma mitte su tööd sulle raskemaks tegemata jäetud...:-)
Kristjan on reaalainetes kõva,järelikult teab...
Selleks,et teada,"et aeg silub kõik tulemused, s.t. ükski fond ei suuda indeksiga konkureerida pikka aega "...sellel ei ole ju reaalainetega mitte midagi pistmist.
AEG kuulub ka humanitaar-ainete hulka,nimetatakse ajalooks.
Ja ajalugu räägib meile seda,et viimase 10 aasta jooksul,mida siin aktsiaturu statistiliseks keskmiseks pakutakse,on toimunud bullituru periood Usas,suurim-võimsaim kogu maailma aktsiaturgude ajaloo jooksul.Pulliturud aga kipuvad vahelduma karuturgudega,mida tõepoolest kinnitavad üheaegselt nii ajalugu kui ka 'reaal-ained'.
Ja seda aega,mis kord kõik tulemused silub ...seda aega on meile kõigile antud erinevalt.Et see silumise aeg siis asjaosaliste elu-ajaga ikka kokku juhtuma peaks...nii et siin peaks tegemist olema filosoofiaga vist?
Reaalainete hulka kuulub aktsiaturul investeerides enamasti vaid ostu ning müügitehingu vahe väljaarvutamine...,mida nimetatakse siinpool ka kasumi-kahjumi realiseerimiseks.
:-)
Kristjan on reaalainetes kõva,järelikult teab...
Selleks,et teada,"et aeg silub kõik tulemused, s.t. ükski fond ei suuda indeksiga konkureerida pikka aega "...sellel ei ole ju reaalainetega mitte midagi pistmist.
AEG kuulub ka humanitaar-ainete hulka,nimetatakse ajalooks.
Ja ajalugu räägib meile seda,et viimase 10 aasta jooksul,mida siin aktsiaturu statistiliseks keskmiseks pakutakse,on toimunud bullituru periood Usas,suurim-võimsaim kogu maailma aktsiaturgude ajaloo jooksul.Pulliturud aga kipuvad vahelduma karuturgudega,mida tõepoolest kinnitavad üheaegselt nii ajalugu kui ka 'reaal-ained'.
Ja seda aega,mis kord kõik tulemused silub ...seda aega on meile kõigile antud erinevalt.Et see silumise aeg siis asjaosaliste elu-ajaga ikka kokku juhtuma peaks...nii et siin peaks tegemist olema filosoofiaga vist?
Reaalainete hulka kuulub aktsiaturul investeerides enamasti vaid ostu ning müügitehingu vahe väljaarvutamine...,mida nimetatakse siinpool ka kasumi-kahjumi realiseerimiseks.
:-)
timmo kirjutas: kristjan, 10 aastane uurimus pole "teab mis PIKAAJALINE UURIMUS", kuid 1. kvartal on piisav järelduste tegemiseks??? See peab olema nali.
kristjan kirjutas: ...viitasin sellele, mida Sven ütles: reklaamida indeksitesse investeerimist ühe (võimalik et suhteliselt lühikese perioodi jooksul tekkinud ja kaduva) ebanormaalsusega (?) on kahtlane äri, mis võib osutuda järgnevatel perioodidel tõeks/pooltõeks/valeks.
Minu tekstis ei ole muuseas ühtegi JÄRELDUST, on vaid minu (ja väga paljude investorite) jaoks huvitava võimaliku probleemi tõstatamine.
On rida ebaharilikke nähtusi, mis iseloomustavad just viimast 10 aastat (või osa sellest). Mõned neist on sellised, mis mind panevad kahtlema indeksitesse investeerimise kontseptsioonis lähema 10 aasta jooksul:
(Merril Lynch, Bob Farrel)
1. Internetimaania (suurim ühe sektori maania ajaloos);
2. Uue majandusega seotud tehnoloogia maania (üleomatud, ülehinnatud, “priced to perfection”); 3. Investorite huvipuudus vana majanduse suhtes (kestnud 4-5 aastat);
4. Indeksites suure osakaaluga ettevõtete buum; 5. Väike-, ja keskmisega suurusega ettevõtete aktsiate allajäämine;
6. Pikim ajavahemik ajaloos, kus aktiivne portfellihaldus genereeris indeksitest madalamaid tulusid; (Jah, tõepoolest Graafik - see, mida sina pead loodusseaduseks, ei ole seda paljude teiste jaoks teps mitte)
7. Suurim tuludeta ettevõtete hinnatõus ajaloos;
8. Ajalooliselt pikim üle keskmiste tootlustega ajaperiood (1982-99).
Sellele järgneva 10 aasta jooksul võib tõenäoline olla babyboomerite vähesem investeerimine ja osalt vaikne jõudmine oma positsioonide vähendamiseni (nn Securities Market Meltdown hüpotees, jah ma tean, et sellele on ka vastulauseid), mis ka edasise investeerimise USA suurematesse indeksitesse teab mis kidlaks variandiks ei pruugi kujundada.
Lõpetuseks: on vaid üks 100% kindel viis investeerides tootlusega indeksile alla jääda - investeerides indeksisse. Investeerimisega seonduvad alati kulud, mille võrra investori tootlus alati indeksile alla jääb.
kristjan kirjutas: ...viitasin sellele, mida Sven ütles: reklaamida indeksitesse investeerimist ühe (võimalik et suhteliselt lühikese perioodi jooksul tekkinud ja kaduva) ebanormaalsusega (?) on kahtlane äri, mis võib osutuda järgnevatel perioodidel tõeks/pooltõeks/valeks.
Minu tekstis ei ole muuseas ühtegi JÄRELDUST, on vaid minu (ja väga paljude investorite) jaoks huvitava võimaliku probleemi tõstatamine.
On rida ebaharilikke nähtusi, mis iseloomustavad just viimast 10 aastat (või osa sellest). Mõned neist on sellised, mis mind panevad kahtlema indeksitesse investeerimise kontseptsioonis lähema 10 aasta jooksul:
(Merril Lynch, Bob Farrel)
1. Internetimaania (suurim ühe sektori maania ajaloos);
2. Uue majandusega seotud tehnoloogia maania (üleomatud, ülehinnatud, “priced to perfection”); 3. Investorite huvipuudus vana majanduse suhtes (kestnud 4-5 aastat);
4. Indeksites suure osakaaluga ettevõtete buum; 5. Väike-, ja keskmisega suurusega ettevõtete aktsiate allajäämine;
6. Pikim ajavahemik ajaloos, kus aktiivne portfellihaldus genereeris indeksitest madalamaid tulusid; (Jah, tõepoolest Graafik - see, mida sina pead loodusseaduseks, ei ole seda paljude teiste jaoks teps mitte)
7. Suurim tuludeta ettevõtete hinnatõus ajaloos;
8. Ajalooliselt pikim üle keskmiste tootlustega ajaperiood (1982-99).
Sellele järgneva 10 aasta jooksul võib tõenäoline olla babyboomerite vähesem investeerimine ja osalt vaikne jõudmine oma positsioonide vähendamiseni (nn Securities Market Meltdown hüpotees, jah ma tean, et sellele on ka vastulauseid), mis ka edasise investeerimise USA suurematesse indeksitesse teab mis kidlaks variandiks ei pruugi kujundada.
Lõpetuseks: on vaid üks 100% kindel viis investeerides tootlusega indeksile alla jääda - investeerides indeksisse. Investeerimisega seonduvad alati kulud, mille võrra investori tootlus alati indeksile alla jääb.
Rain: tõepoolest on sedasorti probleemid erinevate produktide poolt vähemträkitavate "väikeste indeksite" komponentide puhul väiksemad. Meenutan, et kasvukonto valikud on:
IEV- järgib indeksit S&P 350 (350 suurimat Euroopa firmat)
IVV- järgib S&P 500 indeksit (500 olulisemat USD firmat)
QQQ- järgib nasdaq 100 indeksit (100 suurimat Nasdaq'i aktsiat)
IEV- järgib indeksit S&P 350 (350 suurimat Euroopa firmat)
IVV- järgib S&P 500 indeksit (500 olulisemat USD firmat)
QQQ- järgib nasdaq 100 indeksit (100 suurimat Nasdaq'i aktsiat)
Statistikaga võib ju mitmet moodi ümber käia. Põhimõtteliselt võib ju ka 10 aasta jooksul igas kvaralis 65% fonde outperformida indeksit, kuid samal ajal kokkuvõttes võivad kõik 100% fonde underperformida indeksit.
Erinevus tuleks lihtsalt sellest, et erinevad fondid outperformivad indeksit erinevatel aegadel.
Seetõttu 1 kvartal tõesti ei näita meile eriti palju.
Ülaltoodud jutt on lihtsalt illustratsiooniks, mitte sekkumiseks vaidlusesse aktsiad vs. indeksid :)
Erinevus tuleks lihtsalt sellest, et erinevad fondid outperformivad indeksit erinevatel aegadel.
Seetõttu 1 kvartal tõesti ei näita meile eriti palju.
Ülaltoodud jutt on lihtsalt illustratsiooniks, mitte sekkumiseks vaidlusesse aktsiad vs. indeksid :)
Teremere,
Need reaalainetega seotud mõtteavaldused tulid Sul küll väga kehvasti välja.
Kas saaksid täpsustada?
Need reaalainetega seotud mõtteavaldused tulid Sul küll väga kehvasti välja.
Kas saaksid täpsustada?
teremere,
kas TA polegi siis matemaatikaga seotud???
kas TA polegi siis matemaatikaga seotud???