Internet on teinud võimalikuks odava ja dokumenteeritava sideühenduse, mis võimaldab saavutada olulist kokkuhoidu firma püsikuludes.
Näiteks kesklinna kontori puhul läheb töötaja auto parkimiskoht firmale maksma ca. 600 krooni kuus.
Samas hinnas või isegi odavam on ADSL-i või kaabli interneti püsiühendus.
Ka Eestis on aeg küps uut tüüpi firmadeks, millel puudub peakorter?
Kommunikeerumine töötajate vahel tuleks korraldada üle interneti: email, chat, messenger, intranet.
Kuna üleminek pole kerge võiks korra nädalas või veelgi harvem näost näkku koosolekuks kokku saada, aga selliseks puhuks ei pea omama kontorit, abiks oleks ka mõne hotelli konverentsisaali rentimine.
Ega ma ei ole mõtetega ajast liiga ees?
Soovitan sel teemal pöörduda Äripäeva toimetusse! Mitte et ma nende toodangu fan oleksin, aga nad on vähemalt teinud endale suuremas koguses vastavasisulist enesereklaami. Päris huvitav oleks kolmanda osapoole arvamust lugeda nende vastava töökorralduse kohta!
Et töötajad on ebapiisavalt motiveeritud, et ADSL ei ole nende jaoks päris see, et laptopid, mida ÄP töötajatele jagab on absoluutse crap'i skaalal absoluutne crap ja suht võimatu midagi teha nende masinatega.
Mõte on hea, teostus - antud juhul - ei ole.
Kõrvalseisja mulje, kokkupandud üldmulje kommentaaride põhjal.
Mõte on hea, teostus - antud juhul - ei ole.
Kõrvalseisja mulje, kokkupandud üldmulje kommentaaride põhjal.
Graafik, kahjuks oled Sa tublisti ajast maas.
Tegemist üsna vana ja roostes ideega.
Internetist sõltumata avaldas esimese selleteemalise artikli Eesti ajakirjanduses Gustav Naan kusagil 70.-ndate lõpul.
Artikli mõte oli selles, et inimesed ei pruugi enam pendeldada kesklinnas koos tööd tegemas käia vaid kasutada töövahendina arvutit ning kommunikatsiooniks tehnilisi seadmeid. Säärast kodu nimetas ta elektonkotedzh'iks. Kodus töötamise võimalus pidi inimese elu tervikuna oluliselt muutma. Huvitav oleks seda artiklit uuesti lugeda.
Mis puudutab Su ettepaneku sisulist poolt, võib-olla sellest ka kunagi.
Tegemist üsna vana ja roostes ideega.
Internetist sõltumata avaldas esimese selleteemalise artikli Eesti ajakirjanduses Gustav Naan kusagil 70.-ndate lõpul.
Artikli mõte oli selles, et inimesed ei pruugi enam pendeldada kesklinnas koos tööd tegemas käia vaid kasutada töövahendina arvutit ning kommunikatsiooniks tehnilisi seadmeid. Säärast kodu nimetas ta elektonkotedzh'iks. Kodus töötamise võimalus pidi inimese elu tervikuna oluliselt muutma. Huvitav oleks seda artiklit uuesti lugeda.
Mis puudutab Su ettepaneku sisulist poolt, võib-olla sellest ka kunagi.
to: Pitsat
Vaevalt, et Graafik selle idee ise välja mõtles! Pigem on siiski tegu projelktiga nn. testversioonis - idee on vana, aga kas ta töötab ka? Mind isiklikult huvitab see palju rohkem.
ÄP puhul töötajate ebapiisav motiveeritus võib olla tingitud hoopis muudest asjaoludest, võib olla taotluslik (et nad oleksid näljased, kibestunud ja tigedad ning nende ainus rõõm oleks anda seetõttu kõigile mõnuga pasunasse) ja kindlasti pole ÄP tipptegijad ebapiisavalt motiveeritud. jne jne.
See, et pakutavate masinate tehn. teostus on kehvake, käib minu meelest nelja firma puhul viiest asja juurde. Idee pole veel seetõttu crap.
Ja miks ADSL pole päris see? Ehk saab Starman siin oma turuosa laiendada :-)?
Vaevalt, et Graafik selle idee ise välja mõtles! Pigem on siiski tegu projelktiga nn. testversioonis - idee on vana, aga kas ta töötab ka? Mind isiklikult huvitab see palju rohkem.
ÄP puhul töötajate ebapiisav motiveeritus võib olla tingitud hoopis muudest asjaoludest, võib olla taotluslik (et nad oleksid näljased, kibestunud ja tigedad ning nende ainus rõõm oleks anda seetõttu kõigile mõnuga pasunasse) ja kindlasti pole ÄP tipptegijad ebapiisavalt motiveeritud. jne jne.
See, et pakutavate masinate tehn. teostus on kehvake, käib minu meelest nelja firma puhul viiest asja juurde. Idee pole veel seetõttu crap.
Ja miks ADSL pole päris see? Ehk saab Starman siin oma turuosa laiendada :-)?
pitsat,
oled kuulnud sellist loosungit:
IDEE MAKSAB
aga mina ütlen, et idee ILMA TEOSTUSETA ei maksa punast krossigi
ja veel...
Naani ajal poleks ideel olnud majanduslikku loogikat, sest kodune töökoht oleks maksnud tol ajal tunduvalt rohkem kui töökoht kontoris
oled kuulnud sellist loosungit:
IDEE MAKSAB
aga mina ütlen, et idee ILMA TEOSTUSETA ei maksa punast krossigi
ja veel...
Naani ajal poleks ideel olnud majanduslikku loogikat, sest kodune töökoht oleks maksnud tol ajal tunduvalt rohkem kui töökoht kontoris
Graafik, Sa küsisid, ega Sa ei ole mõtetega ajast liiga ees ja said vastuse. Sina ei ole, aga nagu aru said, Naan oli.
Käibetõdede väljahõikamine kombel: "mina ütlen"?
Käibetõdede väljahõikamine kombel: "mina ütlen"?
Graafik, kuna juttu tegid:
Naan oli tänases mõistes visionäär, mõtles ja kirjutas ühiskonnas toimuvatest protsessidest üldises plaanis, filosofeeris neil teemadel. Sellest tulenevalt ei tegelenud ta kontoritöökoha kuluarvutustega hetkehindaes. Arvan veel kord, et tema artiklid väärivad uuesti läbi lugemist.
Naan oli tänases mõistes visionäär, mõtles ja kirjutas ühiskonnas toimuvatest protsessidest üldises plaanis, filosofeeris neil teemadel. Sellest tulenevalt ei tegelenud ta kontoritöökoha kuluarvutustega hetkehindaes. Arvan veel kord, et tema artiklid väärivad uuesti läbi lugemist.
teemast mööda natuke, aga hakkab juba närvidele käima, kuidas mõned lihtsalt yksteist sõimavad üritamatagi aru saada millest jutt käib...
vaata pitsat, ega kõik siin ei ürita öelda "mina ütlen" või "mina olen kõige targem", saan aru, et sina seda üritad. kui sa oled siin varem lugenud, siis graafik on just selline vend, kes võtab teema yles, et sellel arutleda saaks.
see on ju niigi selge, et tehnoloogiliselt kodustöötamine ammu võimalik (ehk sinu jutt on "käibetõdede väljahõikamine"), küsimus on, kas ühiskond, ärimaailm selleks valmis on.
PS: naani näide iseenesest oli huvitav.
vaata pitsat, ega kõik siin ei ürita öelda "mina ütlen" või "mina olen kõige targem", saan aru, et sina seda üritad. kui sa oled siin varem lugenud, siis graafik on just selline vend, kes võtab teema yles, et sellel arutleda saaks.
see on ju niigi selge, et tehnoloogiliselt kodustöötamine ammu võimalik (ehk sinu jutt on "käibetõdede väljahõikamine"), küsimus on, kas ühiskond, ärimaailm selleks valmis on.
PS: naani näide iseenesest oli huvitav.
Sõimamist omaks ei võta, kuid möönan põhjendamatult terava stiili kasutamist.
Sellega seoses vabandan ja enam ei tee.
Sellega seoses vabandan ja enam ei tee.
to Graafik: idee ilma teostuseta ei maksa midagi jah. aga lugedes seda foorumit, siis Sina paistadki esmaselt olema see ideede generaator kes ainult jutustab. see polnud oelalt oeldud, tahtsin vaid anda moista, et neid inimesi on paraku ka vaja ning nende osatahtsus pole sugugi vaike.
Olin ise ka omal ajal Naani fänn, aga see oli üpris ammu. Põhiliselt kirjutas ta tol ajal Horisondis.
Noris tüli mitu korda rohkem kui mina:)
Näiteks tema tees, selle kohta et eestlased on väljasurev rahvus
ja
kui Rein Järlik Gustav Naani tümaks tegi oli temast natuke kahju ka
Noris tüli mitu korda rohkem kui mina:)
Näiteks tema tees, selle kohta et eestlased on väljasurev rahvus
ja
kui Rein Järlik Gustav Naani tümaks tegi oli temast natuke kahju ka
Kisub teemast kõrvale jah, kuid mis teha, kui Graafik niivõrd huvitavalt teema püsti pani.
Loodan ja arvan, et foorum on ka erinevate seisukohtade ja arvamiste väljaütlemise ning kui vaja, siis ka vaidlemise koht(Mötlik, miks jah, märkasin alles nüüd Su vahepealset pealkirja ).
Graafik, rõõm näha, et oleme ühesuguse lugemusega.
Seetõttu pean vajalikuks märkida, et Naan'i artiklitele viidete tegemine ei tähenda, et jagaksin klõiki tema seisukohti, muu hulgas näiteks stalinismi optimaalsust omal ajal.
Loodan ja arvan, et foorum on ka erinevate seisukohtade ja arvamiste väljaütlemise ning kui vaja, siis ka vaidlemise koht(Mötlik, miks jah, märkasin alles nüüd Su vahepealset pealkirja ).
Graafik, rõõm näha, et oleme ühesuguse lugemusega.
Seetõttu pean vajalikuks märkida, et Naan'i artiklitele viidete tegemine ei tähenda, et jagaksin klõiki tema seisukohti, muu hulgas näiteks stalinismi optimaalsust omal ajal.
Mina mäletan sellist lugu- Naanilt küsiti: "Miks te arvate, et eestlane on mingi eriline siga?", Naan vastas: "Eestlane ei ole mingi eriline siga, ta on kõige tavalisem standartne siga"
Naani ideest niipalju, et samast asjast on juttu teinud ka Toffler, kuid ilmekamaltki! Artikkel avaldatud 80ndatel ajalehes Sirp & Vasar.
Kodune töö on ikka veel kallis?
590 kroonine hind on ju vaid ühanduse maksumus.
Isiklikult arvan, et kogu tehniline lahendus peaks mahtuma alla 1000 krooni per töötaja!
Motivatsiooniga on sedap, et koduseks töötamiseks peaks töötaja ise mööbli ja muu vajaliku ostma. Eriti kui firmal kontorit üldse ei eksisteeri näiteks Maksuamet võib kulutusi näha erisoodustusena!
Kodune töö on ikka veel kallis?
590 kroonine hind on ju vaid ühanduse maksumus.
Isiklikult arvan, et kogu tehniline lahendus peaks mahtuma alla 1000 krooni per töötaja!
Motivatsiooniga on sedap, et koduseks töötamiseks peaks töötaja ise mööbli ja muu vajaliku ostma. Eriti kui firmal kontorit üldse ei eksisteeri näiteks Maksuamet võib kulutusi näha erisoodustusena!
Tõnis
Taagepera täiendus sellele Naani väitele oli midagi sellist: "eks igaüks ole just selline, nagu ta ennast peeglist näeb..."
Taagepera täiendus sellele Naani väitele oli midagi sellist: "eks igaüks ole just selline, nagu ta ennast peeglist näeb..."
On siis suurem osa ruumist miskip2rast kodanik Naani peale raisatud .. Sellist systeemi olen ise nii poole aasta jagu juurutanud ja saanud p2ris palju kogemusi. Mis sellise "kylastusliku" t88reshiimi juures kriitiliseks osutub on info vaba liikumine. Kui ohvises saab kollegile yle ruumi h6igata, siis selles systeemis tuleb k6ik yles kirjutada ja siis 6igesse kohta saata. See muudab kasutatava tarkvara kriitilise t2htsusega teemaks ning suurendab oluliselt sellise virtuaalse t88koha hinda. Aga mugav on kyll omas tugitolis t88tada!
kommunikatsiooni üleskirjutamisel on ka omad plussid - vähem võimalusi ülesannete kaksipidi mõistmisel.
Naani teema lõpetuseks: Väljaspool kontorit / kodukontoris / mobiilselt töötamise idee põhistas futuroloogilises kirjanduses Alvin Toffler oma raamatus "Kolmas Laine" kui olulise tulevikutrendi. (kust Naan selle maha rääkis, mida vist ka ise tunnistas)
Lastehaigus selles vallas on üle elatud, paljud off-office projektid lõpetatud aga nt paljud kindlustusfirmad USA-s nii töötavadki. (Eestis ka esimesed massrakendusega kandidaadid kindlustusfirmade hulgas.)
Siinjuures pole peamine probleem tehnoloogia kasutamine või kaugohjeks vajalik tarkvaralahendus vaid peaasjalikult organisatsioonipsühholoogiline / juhtimislik - kuidas sellist remootset organisatsiooni siiski efektiivselt hallata.
Eestis (ja ilmselt oli ka nii mujal) on hakanud hakkavad esimestena mobiilkontori poole liikuma muidu liikuvate elualade inimesed (ajakirjanikud, kindlustusagendid või siis vastupidi üksitöötavate elualade ametnikud). Tean ka sellist lahendust Eestis kus lisaks remootsusele on kõik töötajad OÜ-d või FIE-d - ei mingit töölepinguõigusest tulenevat diskrimineerimist tööandjale. Kui ma ei eksi siis USA-s oli trendi toetajaks ka mingi tax benefit.
Info liigutamiseks parim ilmselt on veebipõhine grupitöötarkvara, milliseid 4-5 tükki juba päris hästi (tasuta) toimivad. Ainult et siinpool välisühenduse pudelikaela võiks neid hostida. + sms, e-mail ja potl (plain old telephone lines)
Aga kui nüüd värske pilguga asja peale vaadata, siis on Graafik viidanud valdkonnale, kus kõik eeldused on olemas keegi pole viitsinud/osanud liigutada. Üllatav.
Lastehaigus selles vallas on üle elatud, paljud off-office projektid lõpetatud aga nt paljud kindlustusfirmad USA-s nii töötavadki. (Eestis ka esimesed massrakendusega kandidaadid kindlustusfirmade hulgas.)
Siinjuures pole peamine probleem tehnoloogia kasutamine või kaugohjeks vajalik tarkvaralahendus vaid peaasjalikult organisatsioonipsühholoogiline / juhtimislik - kuidas sellist remootset organisatsiooni siiski efektiivselt hallata.
Eestis (ja ilmselt oli ka nii mujal) on hakanud hakkavad esimestena mobiilkontori poole liikuma muidu liikuvate elualade inimesed (ajakirjanikud, kindlustusagendid või siis vastupidi üksitöötavate elualade ametnikud). Tean ka sellist lahendust Eestis kus lisaks remootsusele on kõik töötajad OÜ-d või FIE-d - ei mingit töölepinguõigusest tulenevat diskrimineerimist tööandjale. Kui ma ei eksi siis USA-s oli trendi toetajaks ka mingi tax benefit.
Info liigutamiseks parim ilmselt on veebipõhine grupitöötarkvara, milliseid 4-5 tükki juba päris hästi (tasuta) toimivad. Ainult et siinpool välisühenduse pudelikaela võiks neid hostida. + sms, e-mail ja potl (plain old telephone lines)
Aga kui nüüd värske pilguga asja peale vaadata, siis on Graafik viidanud valdkonnale, kus kõik eeldused on olemas keegi pole viitsinud/osanud liigutada. Üllatav.
to: hotjug
Ainult 1 küsimus - oskan selleks eesti keelt liiga halvasti, et teada, mida tähendab maakeeles sõna "remootsus". Ehk selgitad (tõlgid vms)?
Ainult 1 küsimus - oskan selleks eesti keelt liiga halvasti, et teada, mida tähendab maakeeles sõna "remootsus". Ehk selgitad (tõlgid vms)?