Märsilohistajate sektor Eestis

Nojahh... kui inimene on IDIOOT ja võtab tööle tüübi ainult selle pärast, et oli mingi "tuttava-teema", siis sorrivaan... on ta selle ikalduse küll ära teeninud. Aga mis ma raulir-dega vaidlen.
Tin, su tõlgendus on huvitav:
1. Sa väidad, et meil on erinevad maailmavaated, ja siis väidad, et minu oma on mõttetu (ma tahtvat lihtsalt ennast tähtsana tunda) ja RobinHoodlik.
2. Mina ei jaga midagi klassidesse, ma lihtsalt tegelen üldistamisega lähtuvalt numbrilistest andmetest. Kui üks teenib 300 €, teine 3000 ja kolmas 30 000 €, siis ma ütlen, et need kolm sissetulekut pakuvat erinevat elukvaliteeti. Sa pole nõus?
3. Tippimise kultuurile on ju alternatiiv olemas - kõrgemad alampalgad vms. Osad riigid seda teed ju läinud on. Ja tippi antaksegi hea töö eest - see on minu teada suht tipi definitsioon. Niisama tehakse kingitusi või antakse kerjustele.
4.
Tin
Sinu maailmavaade aga arvab seda, et inimesi peab alati toetama ning kõike peaks reguleerima, isegi siis kui see ei tule neile endile pikas perspektiivis kasuks. Ehk siis mitte soodustama iseseisvat arengut vaid reguleeritud ja kontrollitud teekonda kus pidevalt on mõni heasüdamlik täidke kes tahab alati täpselt teada mida sa teed, sest ta muretseb sinu tuleviku pärast.

Sul on õigus, et siin väljendub ilmselt meie maailmavaate erinevus, aga sa tajud minu maailma vaadet valesti.
Ma ei arva, et KÕIKI PEAB ALATI toetama.
Ma arvan täpselt samamoodi, et peaks soodustama iseseisvat arengut ja töö tegemist. Lihtsalt, Eestis on ka iseseisva arengu võimalused väga erinevad. Ühel juhul maksab issi kooli/ülikooli, korteri, maja, auto, toidu, peod kinni, issi sõber võtab kuhugi laua taha istuma tööle. Teisel juhul näiteks on sul võib-olla 0 toetust, töötad noorest peale, ja kuna oled õnnetu juhuse läbi sündinud maale, võib-olla su ema suri sünnitusel, isa joob. Põhimõtteliselt on sul õigus, et jah, elu on karm. Aga ma arvan, et siin näiteks on koht, kus on mõistlik riiklik toetus ja tugi - nii tore tädi kui ka reaalne papp - sotsiaalne toetus ühiskonnalt. Ühesõnaga, minu loogika lähtub sellest, et kuigi võib-olla nii tundub, siis tegelikult ei ole inimesed isegi sündides sugugi mitte võrdses seisus, kuid inimestel peaks olema võimalus vabalt enda anded välja arendada - selles punktis ongi probleem, et kui seda võimalust pole. Kui too kurva elusaatusega inimene ei viitsigi midagi teha, vaatamata adekvaatsele toele, siis pole midagi teha... eks siis ise teab. Ja siis saab öelda, et näe, ise ei tahtnud.

Aga kuigi mulle ei meeldi su suhtumine teistesse liiklejatesse autoteel, siis su viimane postitus on igatahes selles stiilis, mida ma siia foorumisse otsima tulin. See probleem, et ma suga nõus pole, laheneb valimistel (vähemalt ideaalses demokraatias).
elukunstnik ma ei ütle et mõttetu, keegi peab ka tegelema vaesemate ja nõrgemate abistamisega, probleem on aga selles oreoolis ja aupaistes mida antud seltsimehed endale kaela riputada tahavad.

Ühes asjas olen nõus, miinimumpalka peaks tõstma ja tulumaksuvaba miinimumi samuti, aga selles, et maksimumi kärpida ma nõus ei ole, kui keegi suudab paremini siis las minna.

Nüüd tagasi selle õnnetu TIP-i juurde.

Tänu sellele, et inimesed annavad kõrtsis tippi tekib turumoonutus,kus siis noortele teenindajatele tekitatakse palgamoonutus, ehk siis kui nad peaksidki töötama ainult ettenähtud palga eest ja tippi ei antaks siis nad ei oleks nõus seda tegema ja ettevõtja va õnnetu loom peab tõstma pärispalka, mis omakorda toob raha sotsiaalmaksu ja tulumaksu näol riigile.

Teine aspekt on see, et kuna Tip moodustab nagu selle osa mis muudab täiesti mõttetu palga enamvähem talutavaks, siis noortel klienditeenindajatel ongi see oht et nad jäävadki mugavuslõksu kus nad rühivad päevad läbi tööd teha neil ei ole aega paremat tööd otsida ja siis elavadki vaevuvaevu hakkamasaamise piiripeal.

Osad inimesed sünnivad printsidena osad kerjustena, life is unfair, you have to deal with it.
Rage
p.s. ma täna ikkagi raadiost kuulsin uudist, et statistika näitab siiski nii, et sotsiaalal ülikooli lõpetanute seas oli rohkem juhtival ametikohal töötavaid inimesi kui reaalainete alal.. protsendid olid vist kuskile 13% vs 5% ja palkade vahe pidi ka olema pigem sotside poolele...


Selle jutu aluseks on see postimehe artikkel:
http://www.tarbija24.ee/1110860/pehmed-erialad-on-eestis-tasuvad
Sisuliselt on asi selles, et ükski uuring, mis Eesti tehtud ei kinnita reaalainete suuremat tasuvust või paremaid töökoha leidmise võimalusi.

Huvitav on siinjuures see et seesama uuring ja artikkel tegelikult just seda kinnitab hoolimata asjaolust et pealkiri väidab vastupidist....
Vaadake täpsemalt numbreid. Tuleb välja et reaalteaduste bakalauruse värske omanik teenib ka selle uuringu järgi rohkem kui sotsiaalteaduste baka. Ainult sotsiaalteaduste magistrid/doktorid saavad rohkem aga põhimassi lõpetajatest moodustavad ikkagi ju bakalaureused. Lisaks, nagu juba mujal välja toodud, selles uuringus on "pehmete/kõvade" erialade piir tõmmatud nii et "pehmete" hulka jääb ka majandus ja see ei ole ju üllatus et majanduse lõpetanud inimesed üldjuhul päris hästi teenivad.
Nii et ma ei tea mille alusel see pealkiri ja need järeldused, ma soovitaks artikli autoril ka korra seda uuringut vaadata millest ta kirjutab, uuring on pigem kinnitanud levinud arusaama.
Märsid võtavad õppust
"Kartau kinnitas ajakirjale Naised, et jutud on tõesed. "Ma ei leia, et selles midagi nii erilist oleks. Ju igaüks oleks valmis proovima erinevaid töid, et leib lauale saada." Ta lisas, et näeb ennast siiski kunstnikuna ja on selle nimel ka palju aastaid töid teinud. Enne taksojuhiametit oli Kartau Pärnu linnagaleriis kuraator."

Väga positiivne. Miks ei võiks kunstnikud, luuletajad ja muud loominguinimesed teha ka veidi reaalset tööd ja vabal ajal tegeleda loominguga? Ka mulle käib närvidele suhtumine, et kui ma olen (mingi paberiga) loominguinimene, peab sellele kohe järgnema kindel alaga seotud töökoht. Eriti käib aga närvi sellest seisukohast tulenev suhtumine, et need, kes ei tööta sellistel (maksumaksja poolt rahastatavatel) ametikohtadel, pole need päris õiged kunstnikud, muusikud, luuletajad...
Kusjuures kunstnikkond on avaldanud üldsusele survet, et riik hakkaks kõiki paberitega kuntsnikke piisava summaga ülal pidama, et nad ei peaks tegelema töödega, mis pole nende "eriala". Vist olid kirjanikud ka seal pundis.
meil on niigi juba "riigitellimusel korrapäraselt ladustatud ehitusmaterjalide hunnikule peab kleepima vähemalt X summa eest kodumaist kunsti". Ikka vähe?
ttrust
Kusjuures kunstnikkond on avaldanud üldsusele survet, et riik hakkaks kõiki paberitega kuntsnikke piisava summaga ülal pidama, et nad ei peaks tegelema töödega, mis pole nende "eriala". Vist olid kirjanikud ka seal pundis.


Sellise nendepoolse avalduse peale vastaks lakooniliselt et nende oma viga, kui niisugune pehmo eriala valiti, mis tegelikkuses ära ei toida. Kedagi ei hoita siin vägisi kinni. Nii et hakaku astuma. Sinna, kus neid nende endi arust rohkem väärtustatakse.

P.S. Eelnev jutt ei käinud muidugimõista nende suunas, kes olenemata raskustest suudavad enda valitud erialal ilma virisemata toime tulla. Vahet pole, on ta siis kirjanik, kunstnik või keegi kolmas.
Tööturu analüüs ja ellujäämine masutingimustes. Ma üldiselt arvan, Karum6mm, et sa oma arvamusartiklis oled liiga mõjutatud viimase nädala väljaütlemistega. See selleks.

http://www.postimees.ee/1117560/masuaegne-toopuudus-ei-pannud-noori-oppima
winger, ma olen peamiselt mõjutet küsimustest, mis mulle esitati. Ma üldiselt ei saa aru, miks mina pean olema (pidevalt) see, kes ütleb välja, et elu on karm ja karmimaks läheb?


Töötu noor: 4000 eurot võiks kätte saada

See 4K kätte on siis Lääne-Euroopa mõistes ca 8K bruto ehk ca 100K aastapalk, ehk umbes top 2% palgasaajaist.
Mu etteheide oli selles, et selle välja ütlemisega külvati õnnistatud väetisega üle kõik, samas kui pehmete alade mag/baka omajad tegid kurtjatele ise jõuliselt selgeks, et elada on võimalik. Tööturu hetkenõudlus ei määra hariduse teel midagi, sest persoon peab järgmist 50 aastat peale selle tehnilist vormistamist seda realiseerima. On palju neid, kes on õppinud ala mida sooviti, saanud koha mida sooviti ning elavad rahuldavalt / õnnelikult ega kurda. Neil kel veri juba neerus, need lasevad leheveergudel kurtes oma probleemi ravida. Aga see ei tähenda, et kõigil on veri uriinis. See, millal mürsikust saab küps indiviid täiskasvanute maailmas on täielikult selle persooni teha. Ka lapsepõlvest alates tuumafüüsikuks soovinud ja õppinud persoon, kes ei taha muutuda teoreetiliseks füüsikuks, ei oma muid väljavaateid kui muutuda tuumaajaama operaatoriks või otsida endale uut rakendust nagu ka 12. sajandi inglise keele filoloog. Mõlema jaoks on maailm valla (omandatud oskuste tõttu).

Oman pikaajalist ametialast tutvust isikuga, kes on suurepärane matemaatik. Liidu ajal projekteeris allveelaevadele kajalokaatoreid. Aga näe, nüüd progeb veebi. Raisatud anne, raisku läinud inimene, aga tuleb toime ja ei kurda.
ttrust
Kusjuures kunstnikkond on avaldanud üldsusele survet, et riik hakkaks kõiki paberitega kuntsnikke piisava summaga ülal pidama, et nad ei peaks tegelema töödega, mis pole nende "eriala". Vist olid kirjanikud ka seal pundis.

Juba aastal 2006 nõudis Kivisildnik seda, kusjuures tema argumentidel on jumet - KIVISILDNIK: Tühi kruus ehk kirjanike tööst ja tasust.
Kivisildniku jutt oli tõesti lahe. Ta tegelikult vastas oma küsimusele seal ise. Aga ta vist ise aru ei saanud, et vastas.

Vastus on: Kui tahad palgaline kirjanik olla, siis otsi suvaline töökoht riigiametis.

(Näib, et märsilohistaja õilis hing ei luba tal süsteemi nõrkusi nõnda enda kasuks pöörata ja seetõttu pigem võitleb süsteemi vastu.)
Üks eesti kirjanik ( vist oli Kivirähk) ütles, et kui iga kirjanik kirjutaks ühe lehekülje päevas, siis avaldaks ta iga aasta ühe 365 lehelise raamatu. Aga kus need raamatud siis on küsis ta sellepeale? Et mis palgaline kirjanik on inimene kes lehtegi päevas ei suuda kirjutada?
Selle kirjanikepalga jutu juures vaadatakse mööda ühest küsimusest: kellele jääks sellisel juhul teoste varaline autoriõigus? Palgaliste ajakirjanike lugude varaline autoriõigus kuulub palga maksjale (ajalehele), mitte ajakirjanikule. Järelikult ka palgalise kirjaniku teoste varaline autoriõigus peaks siis kuuluma riigile. See sobib hästi kokku Langi ideega, et kinnimakstud teosed peaksid olema vabalt e-raamatutena saadaval (toetan igati).
Tüüp pingutab küll, et märsilohistajate sektorist kolida elukuntsnike sektorisse, aga siiamaani tulemusteta.
Meelis Kaldalu: Evelin Ilvese kätlemata jätja nõuab narkosaart
ttrust
Tüüp pingutab küll, et märsilohistajate sektorist kolida elukuntsnike sektorisse, aga siiamaani tulemusteta.
Meelis Kaldalu: Evelin Ilvese kätlemata jätja nõuab narkosaart


täitsa pakub huvi loo backround, miks säärane kloun vastuvõtule kutsuti.
timukraatia on selle nimi. Ettevõtjaid ei kutsuta küll aga kloune ja muid põrssaid.