Mind ei häiri, et vähevõimekad tibid virisevad avalikult oma näruse palga üle. Las virisevad.
Küll aga olen näinud, et sellised tegelased on peagi tööl Sotsiaalministeeriumis ja hakkavad enesekindlalt vorpima meile seaduseid ja siis on see asi mind tiba häirinud. Siis on päris keeruline suhtuda nendesse kiisudesse heldimusega ja võtta arvesse kõiki kireva maailmapildi fragmente, sest kiisud teevad mulle jaburaid ettekirjutusi ja määravad trahve. See on väga must-valge värk ja mulle armu ei anta.
Siin foorumis inisedes lihtsalt treenin kätt, et reaalses elus nende kirevate tibidega mõõgad ristates, oleks üllatus väiksem, profiili tuvastamine kiirem ja vastulöök tugevam. Seni olen maha jooksnud vähemalt ühe nende haiglase seadusloome üllitise ja kõrvaldanud kaitsmiselt ka ühe wanna-be magistritöö.
Tin
elukunstnik käid jälle tüli norimas jah :)
Üldiselt ei jäta tipi, vahel harva kui sooritus on extraordinary siis vaatan mis parajasti just väga mõnitamisena ei tundu, mingi 10-20 olenevalt arve suurusest, aga seda ikka vääääga harva.
Küsimusele, et kas inimene peaks suutma ära elada 350€ eest, siis vastus on ju siis peeab suutma kui paremini kusagilt ei teeni. Kuna ta ise on olnud nõus selle palgaga siis pole ju nagu midagi kommenteerida, tööturg on minuteada siiamaani vaba ja alati võib ju proovida eriala vahetada vms, ja kui tundub et palk on väike küsigu juurde või otsigu teine töö.
Aga elukunstnik, kuidas sina näiteks riiklikult või omavalitsuse tasandilt lahendaksid selle 350 eurose magistri probleemi ? ole hea paku välja lahendusi, valdavalt siinse enamiku maailmavaade soosib seda, et vaba maa, iga inimene teeb mis ise tahab, tahab õpib kirjandust tahab õpib filosoofiat aga nende valikutega käivad kaasas ka muud tegurid.
Ma ka vahel tunnen, et heameelega tegeleks sellega, et filosofeeriks pärvad läbi ja ei peaks mitte midagi tegema, kusjuures oleks nõus isegi mingi mõttetu tuhande eurise sissetulekuga. Mis veel parem, ei filosofeeriks vaid hoopis õpiksin ülikoolis.
Ja kusjuures hing ihkab vabadust ülikoolis õppimist ja filosofeerimist a näed laif is taff, pean oravaratast ringi ajama ja tööd tegema ning ei saa endale uusi tarkuseid ja haridusepabereid lubada.
1. Ma arvan, et kui tahad, siis suudaksid ülikoolis õppimist ka oma eluga kombineerida (ajapuudus on alati suhteline asi - sul on ju alati aega mingite asjade jaoks) ja see oleks väga hea mõte - ükskõik, mida su sõbrad sellest arvaksid, sinu poolt koju sõites oleks nad kadedad või siis on nad juba selle tee läbi käinud, mispuhul neil poleks midagi kobiseda või nad lihtsalt ei mäleta, mida nad ülikooli ajal tegid/ei teinud seal midagi vms, aga ülikool peab muidugi olema asjalik siis - kõik ülikoolid pole ju ülikoolid.
2. Nagu üritasin viidata, ma ei vaidle, et kui inimene teeb kirjanduse/filosoofia magistri ja seejärel avastab, et talle pole tööjõuturul rakendust ja õpitulemustega kraadiõppesse ei Eestisse ega välismaale ei saa - eks see ole ikka suuresti siis inimese enda valearvestus ja vähene usinus.
3. Riigi ja KOV tasandil annaks ära teha madalapalgalisemate/alamakstud inimeste väärtustamisel, kuigi siin peab saavutama mingi lahenduse ühiskonnas laiemalt - lihtsalt seadusest ei piisa. Erinevaid asju võiks kaaluda - mõningaid mõtteid:
3.1. Alampalga tõstmine (ehk pigistaks 400 € välja?, mina ausalt öeldes seoks alampalga riigikogu palgaga)
3.2. Mingi mehhanismiga teenindajate palkade tõstmine (mingi spets alampalk, kuigi oluline oleks tulemustasu komponent) VÕI veel parem - teenindajatesse suhtumine USA mudeli järgi - http://www.newyorker.com/archive/2005/09/05/050905ta_talk_surowiecki
3.3. Teenijatele võiks ju olla mingi portaal (ma ei tea, kas juba on), kui nende järgi vajadus on - tagasisidedega. Selge ju, et tegelikult tõsine töötaja teeb ära väga mitme "töölkäija" töö.
3.4. Põhipoint on see, et kliendi-teenindaja suhe Eestis peaks muutuma. Klient tahab ju mõnusat teenindust, mitte et tal tuju ära rikutaks. Teenindaja ei peaks end tundma kui koer, vaid töötaja peaks tundma, et tema töökusest sõltub ka tema töötasu. Teisalt, kui inimest koheldakse kui koera, siis miks ta peaks vaeva nägema - nagunii saab vaid sõimata. Kõlab klišeelikult, aga tegelikult on vahe, kas sinuga ollakse viisakas või mitte. Ettevõtja peaks sellest väärtusest küll aru saama.
Tin
elukunstnik käid jälle tüli norimas jah :)
Üldiselt ei jäta tipi, vahel harva kui sooritus on extraordinary siis vaatan mis parajasti just väga mõnitamisena ei tundu, mingi 10-20 olenevalt arve suurusest, aga seda ikka vääääga harva.
Küsimusele, et kas inimene peaks suutma ära elada 350€ eest, siis vastus on ju siis peeab suutma kui paremini kusagilt ei teeni. Kuna ta ise on olnud nõus selle palgaga siis pole ju nagu midagi kommenteerida, tööturg on minuteada siiamaani vaba ja alati võib ju proovida eriala vahetada vms, ja kui tundub et palk on väike küsigu juurde või otsigu teine töö.
Aga elukunstnik, kuidas sina näiteks riiklikult või omavalitsuse tasandilt lahendaksid selle 350 eurose magistri probleemi ? ole hea paku välja lahendusi, valdavalt siinse enamiku maailmavaade soosib seda, et vaba maa, iga inimene teeb mis ise tahab, tahab õpib kirjandust tahab õpib filosoofiat aga nende valikutega käivad kaasas ka muud tegurid.
Ma ka vahel tunnen, et heameelega tegeleks sellega, et filosofeeriks pärvad läbi ja ei peaks mitte midagi tegema, kusjuures oleks nõus isegi mingi mõttetu tuhande eurise sissetulekuga. Mis veel parem, ei filosofeeriks vaid hoopis õpiksin ülikoolis.
Ja kusjuures hing ihkab vabadust ülikoolis õppimist ja filosofeerimist a näed laif is taff, pean oravaratast ringi ajama ja tööd tegema ning ei saa endale uusi tarkuseid ja haridusepabereid lubada.
1. Ma arvan, et kui tahad, siis suudaksid ülikoolis õppimist ka oma eluga kombineerida (ajapuudus on alati suhteline asi - sul on ju alati aega mingite asjade jaoks) ja see oleks väga hea mõte - ükskõik, mida su sõbrad sellest arvaksid, sinu poolt koju sõites oleks nad kadedad või siis on nad juba selle tee läbi käinud, mispuhul neil poleks midagi kobiseda või nad lihtsalt ei mäleta, mida nad ülikooli ajal tegid/ei teinud seal midagi vms, aga ülikool peab muidugi olema asjalik siis - kõik ülikoolid pole ju ülikoolid.
2. Nagu üritasin viidata, ma ei vaidle, et kui inimene teeb kirjanduse/filosoofia magistri ja seejärel avastab, et talle pole tööjõuturul rakendust ja õpitulemustega kraadiõppesse ei Eestisse ega välismaale ei saa - eks see ole ikka suuresti siis inimese enda valearvestus ja vähene usinus.
3. Riigi ja KOV tasandil annaks ära teha madalapalgalisemate/alamakstud inimeste väärtustamisel, kuigi siin peab saavutama mingi lahenduse ühiskonnas laiemalt - lihtsalt seadusest ei piisa. Erinevaid asju võiks kaaluda - mõningaid mõtteid:
3.1. Alampalga tõstmine (ehk pigistaks 400 € välja?, mina ausalt öeldes seoks alampalga riigikogu palgaga)
3.2. Mingi mehhanismiga teenindajate palkade tõstmine (mingi spets alampalk, kuigi oluline oleks tulemustasu komponent) VÕI veel parem - teenindajatesse suhtumine USA mudeli järgi - http://www.newyorker.com/archive/2005/09/05/050905ta_talk_surowiecki
3.3. Teenijatele võiks ju olla mingi portaal (ma ei tea, kas juba on), kui nende järgi vajadus on - tagasisidedega. Selge ju, et tegelikult tõsine töötaja teeb ära väga mitme "töölkäija" töö.
3.4. Põhipoint on see, et kliendi-teenindaja suhe Eestis peaks muutuma. Klient tahab ju mõnusat teenindust, mitte et tal tuju ära rikutaks. Teenindaja ei peaks end tundma kui koer, vaid töötaja peaks tundma, et tema töökusest sõltub ka tema töötasu. Teisalt, kui inimest koheldakse kui koera, siis miks ta peaks vaeva nägema - nagunii saab vaid sõimata. Kõlab klišeelikult, aga tegelikult on vahe, kas sinuga ollakse viisakas või mitte. Ettevõtja peaks sellest väärtusest küll aru saama.
troim
Mind ei häiri, et vähevõimekad tibid virisevad avalikult oma näruse palga üle. Las virisevad.
Küll aga olen näinud, et sellised tegelased on peagi tööl Sotsiaalministeeriumis ja hakkavad enesekindlalt vorpima meile seaduseid ja siis on see asi mind tiba häirinud. Siis on päris keeruline suhtuda nendesse kiisudesse heldimusega ja võtta arvesse kõiki kireva maailmapildi fragmente, sest kiisud teevad mulle jaburaid ettekirjutusi ja määravad trahve. See on väga must-valge värk ja mulle armu ei anta.
Siin foorumis inisedes lihtsalt treenin kätt, et reaalses elus nende kirevate tibidega mõõgad ristates, oleks üllatus väiksem, profiili tuvastamine kiirem ja vastulöök tugevam. Seni olen maha jooksnud vähemalt ühe nende haiglase seadusloome üllitise ja kõrvaldanud kaitsmiselt ka ühe wanna-be magistritöö.
That may be, aga ma loodan, et oma mõõka teritades pead meeles, et ristisõjal on oht lõppeda kogemata kuskil väga lambis kohas - nt 13. sajandi alguses üks seltskond ristisõdijaid vallutas kristliku Konstantinoopoli - OK, raha sai otsa, sihikuks oli neil tollane muslimite Jeruusalemm, aga linn on linn, või midagi, vist?..
Minu isik ei puutu üldselt asjasse. Selles "koduteeninduse" sektoris töötavad üldselt vene(umb)keelsed naisterahvad. Palgad on minu teada tasemel ~25 EUR "koristamiskord".
Sellegipoolest eelistatakse pigem seksiteenindaja v. bruksimüüja "auväärset" elukutset. Miks. Ei tea.
Sellegipoolest eelistatakse pigem seksiteenindaja v. bruksimüüja "auväärset" elukutset. Miks. Ei tea.
Off, aga Austraalias sobib küll.
3.2. Mingi mehhanismiga teenindajate palkade tõstmine (mingi spets alampalk...
Milline kehaosa nüüd sellise idee peale tuli? Mille poolest sokikuduja infoleti töötajast kehvem on?
Mis puudutab toitlustusasutuste teenindajaid, siis ma ei usu, et nende elu nii kehv on. Minu tutvusringkond jätab tippi, kui teenindus vähegi viisakas on. Isegi lihtsalt "päevapraad+õlle" puhul. Tüüpiliselt arvele kaardimakse+senditasku sisu topsi. Suurema seltskonna/arve puhul 5-10% lisaks jätta on tavaline.
Huvitaval kombel unustatakse ära, et ka tööTURG on TURG...
Karum6mm
Huvitaval kombel unustatakse ära, et ka tööTURG on TURG...
Ei ole. Kui inimene teeb tööd, siis on tal ka õigus inimväärsele palgale.
puhkjapojad1Karum6mm
Huvitaval kombel unustatakse ära, et ka tööTURG on TURG...
Ei ole. Kui inimene teeb tööd, siis on tal ka õigus inimväärsele palgale.
Krt, selle ":)" unustasin, pärast hakatakse veel idioodiks pidama.
Olukorrast tööturul.
Agnes: "Mis meist saab?"
Gabriel: "Ei tea."
Eemalt hiilib kamp ehitajaid.
Ehitaja 1: "Jõudu, humanitaarid!"
Ehitajad [Naeravad.]
Ehitaja 2: "Ma söön oma mütsi ära, kui üks neist pole filoloog!
Ehitajad [Ilge naer.]
Ehitaja 3: "Ei tea, kumb?"
Ehitajad [Ilge naer.]
Agnes: "Mis meist saab?"
Gabriel: "Ei tea."
Eemalt hiilib kamp ehitajaid.
Ehitaja 1: "Jõudu, humanitaarid!"
Ehitajad [Naeravad.]
Ehitaja 2: "Ma söön oma mütsi ära, kui üks neist pole filoloog!
Ehitajad [Ilge naer.]
Ehitaja 3: "Ei tea, kumb?"
Ehitajad [Ilge naer.]
Samast ooperist:
Prostituudi laul
Muusika:U. Naissoo
Sõnad:P.-E. Rummo
Üks mees nägi unes taevalikku õiglust,
Mis ühendab kõik, kes tema eest võitlevad,
Üks mees nägi unes taevalikku õiglust
Ja sellest päevast peale hakkas seda kuulutama.
Kuid ah -
Lõpuks on kõik ainult üksainus enesemüümine,
Turul me oleme vennad ja õed.
Päevhaaval, tundhaaval,
Tükkhaaval, jupphaaval
Üksteisele müüme
Omad usud ja tõed...
Prostituudi laul
Muusika:U. Naissoo
Sõnad:P.-E. Rummo
Üks mees nägi unes taevalikku õiglust,
Mis ühendab kõik, kes tema eest võitlevad,
Üks mees nägi unes taevalikku õiglust
Ja sellest päevast peale hakkas seda kuulutama.
Kuid ah -
Lõpuks on kõik ainult üksainus enesemüümine,
Turul me oleme vennad ja õed.
Päevhaaval, tundhaaval,
Tükkhaaval, jupphaaval
Üksteisele müüme
Omad usud ja tõed...
elukunstnik1
3.1. Alampalga tõstmine (ehk pigistaks 400 € välja?, mina ausalt öeldes seoks alampalga riigikogu palgaga)
Ainus reaalne võimalus alampalka tõsta, ilma, et tekiks olukord, kus alampalgast väiksemat töötasu makstaks mustalt, oleks töötu abirahade (või ükskõik milliste seotud kompensatsioonide) tõstmine vähemalt 60% alampalgast. See on viis, millega kaotati vaesus Lääne-Euroopa riikides. Deklaratiivselt võib alampalka tõsta ka 1000 euroni, kuid see suurendaks lihtsalt riigist möödaminevate töösuhete arvu (peale selle efekti, et osad töökohad jäätaks lihtsalt korrektsetes firmades loomata).
Majandusharidus jagunes vanasti vähemalt ettevõttemajanduseks ja rahvamajanduseks, täna on neil suundadel moodsamad nimed vist, äkki mikro- ja makromajandus. TÜ ja TTÜ toodavad eelkõige makrotegelasi ning pangandus-rahandustöötajaid. Ettevõttemajanduse pool oli seal vanasti nõrk. Erakoolidel jälle oli ettevõttemajandus tugevam, ärijuhtimine ja turundus, makro seal jälle alla igasuguse arvestuse. Kassikoolides pole ka makro järele erilist nõudlust, kuna oma hariduse eest maksjad tahavad ju ikka ärimeheks saada mitte analüütikuks. Erakoolide probleem on ka veel see, et sinna sissesaamiseks pole erilist konkurentsi, kui pappi välja käid, õpi mida tahad ja paberi saad ikka. Tulemuseks juristipaberitega kutsekooli poisid, ministeeriumiametnikud, kes selgelt ei sobi oma tööle. Riiklikele kohtadele saab rohkem valida, kuna nõudlejaid on rohkem kui kohtasid.
p.s. ma täna ikkagi raadiost kuulsin uudist, et statistika näitab siiski nii, et sotsiaalal ülikooli lõpetanute seas oli rohkem juhtival ametikohal töötavaid inimesi kui reaalainete alal.. protsendid olid vist kuskile 13% vs 5% ja palkade vahe pidi ka olema pigem sotside poolele...
pole eriline üllatus. majandusteadus on sotsiaalteadus, eks selle suuna paber on paljudel juhtidel taskus
2korda23.2. Mingi mehhanismiga teenindajate palkade tõstmine (mingi spets alampalk...
Milline kehaosa nüüd sellise idee peale tuli? Mille poolest sokikuduja infoleti töötajast kehvem on?
Mis puudutab toitlustusasutuste teenindajaid, siis ma ei usu, et nende elu nii kehv on. Minu tutvusringkond jätab tippi, kui teenindus vähegi viisakas on. Isegi lihtsalt "päevapraad+õlle" puhul. Tüüpiliselt arvele kaardimakse+senditasku sisu topsi. Suurema seltskonna/arve puhul 5-10% lisaks jätta on tavaline.
No, selle ebaloogilisuse lahendab alampalga liigutamine - kõigile ühtemoodi - sokikudujatele ja infolettidele.
Tipid - siis on ju väga tore.
elukunstnik1 hmm huvitav on see, et sellesama TIP-i teemas tuleb välja meie maailmavaadete erinevus. Ehk siis enamik siinseid foorumlasi arvab, et igaüks peaks suutma iseenda eest seista ja suutma leida endale pleiss maailmas kus ta suudab kõige rohkem ühiskonnale panustada ja endale elatist teenida. Ja selleks peaks olema võimalikult vähe takistusi, obstruktsioone ja pigem soodustada inimeste iseseisvat arengut.
Sinu maailmavaade aga arvab seda, et inimesi peab alati toetama ning kõike peaks reguleerima, isegi siis kui see ei tule neile endile pikas perspektiivis kasuks. Ehk siis mitte soodustama iseseisvat arengut vaid reguleeritud ja kontrollitud teekonda kus pidevalt on mõni heasüdamlik täidke kes tahab alati täpselt teada mida sa teed, sest ta muretseb sinu tuleviku pärast.
Selle sama Tipi filosoofia on see, et sina annad tüdrukule Tip-i sellepärast, et ta teenib niivõrd vähe ning et tema töö moodustaks mingisuguselgi tasemel aktsepteeritava sissetuleku. Seda aga kasutab ära rõõmus pubi omanik ning ütlebki tüdrukuid tööle võttes, et näed siin on sul siis miinimumpalk, aga näed samapalju teenid tipiga juurde, ja tüdrukud ongi nõus miinimumpalgaga.
Mina aga ei anna TIP-i sellepärast, et ma ei taha tüdrukut alandada, vaid võtan teda kui võrdset, et tema teeb oma tööd mina teen oma tööd ning mind ei huvita palju ta teenib, ja mingil põhjusel ta teeb seda tööd. Ma ei taha ennast tunda temast paremana et oh tubli tüdruk võta nüüd näe siin on sulle kümnekas. Kui keegi mulle niimodi tippi pakuks ma isenesest solvuks, ja ma olen ka klienditeenindajana töödanud, ei meeldi mulle selline asi.
Meie maailmavaatega inimeste jaoks on kõik võrdsed, võta ja hakka aga pihta kaeva ennast raamatutesse hangi teadmisi ja siis kasuta neid reaalelus, küll raha ka tuleb, kellegile ei tohiks eeliseid tuua, ning vastumeelne on kohelda kedagi kui sotsiaalselt alamat klassi.
Sinu maailmavaatega inimesed aga tahavad kõiki klassidesse jagada, et näe need on rikkurid näe need on vaesed. Ning siis ennast tähtsana tunda, et näe me aitame vaeseid, oleme robin hoodid röövime rikastelt ja aitame vaeseid.
Sinu ja minu vahe on see, et sina tunned huvi palju ma teenin ja mis klassi kuulun, mind aga sinu puhul sellised asjad ei huvita.
Sinu maailmavaade aga arvab seda, et inimesi peab alati toetama ning kõike peaks reguleerima, isegi siis kui see ei tule neile endile pikas perspektiivis kasuks. Ehk siis mitte soodustama iseseisvat arengut vaid reguleeritud ja kontrollitud teekonda kus pidevalt on mõni heasüdamlik täidke kes tahab alati täpselt teada mida sa teed, sest ta muretseb sinu tuleviku pärast.
Selle sama Tipi filosoofia on see, et sina annad tüdrukule Tip-i sellepärast, et ta teenib niivõrd vähe ning et tema töö moodustaks mingisuguselgi tasemel aktsepteeritava sissetuleku. Seda aga kasutab ära rõõmus pubi omanik ning ütlebki tüdrukuid tööle võttes, et näed siin on sul siis miinimumpalk, aga näed samapalju teenid tipiga juurde, ja tüdrukud ongi nõus miinimumpalgaga.
Mina aga ei anna TIP-i sellepärast, et ma ei taha tüdrukut alandada, vaid võtan teda kui võrdset, et tema teeb oma tööd mina teen oma tööd ning mind ei huvita palju ta teenib, ja mingil põhjusel ta teeb seda tööd. Ma ei taha ennast tunda temast paremana et oh tubli tüdruk võta nüüd näe siin on sulle kümnekas. Kui keegi mulle niimodi tippi pakuks ma isenesest solvuks, ja ma olen ka klienditeenindajana töödanud, ei meeldi mulle selline asi.
Meie maailmavaatega inimeste jaoks on kõik võrdsed, võta ja hakka aga pihta kaeva ennast raamatutesse hangi teadmisi ja siis kasuta neid reaalelus, küll raha ka tuleb, kellegile ei tohiks eeliseid tuua, ning vastumeelne on kohelda kedagi kui sotsiaalselt alamat klassi.
Sinu maailmavaatega inimesed aga tahavad kõiki klassidesse jagada, et näe need on rikkurid näe need on vaesed. Ning siis ennast tähtsana tunda, et näe me aitame vaeseid, oleme robin hoodid röövime rikastelt ja aitame vaeseid.
Sinu ja minu vahe on see, et sina tunned huvi palju ma teenin ja mis klassi kuulun, mind aga sinu puhul sellised asjad ei huvita.
Offf
Ja veel üks tibinas... sellel siin on siis "onupojapoliitika" hambus. Kui see ullike vaid teaks KUI kulukas ja KUI faking PIINARIKAS on avalik konkurss...
Tegelikult peaks need kaks posti vist märsikate alla kolima?
Kui sa vaid teaks, kui faking 20x kulukam ja piinarikkam võib olla onupojapoliitika abil alustatud töösuhte lõpetamine...
Mitte et ma ei nõustuks sinuga, aga korralikult läbiviidud konkurss on mõnikord odavam ja paremaid tulemusi andev, kui vaid tutvusringkonnas ringi vaatamine. 100 CV sorteerimine a 2 minutit ja 5 intervjuud a 30 min pole ju ülemäära kulukas. Vähemalt saad sa inimese, kes juba oskab midagi, on piisavalt iseseisev, et iseseisvalt kandideerida ning kelle katseajal lahtilaskmine ei mõju su sotsiaalsetele suhetele kahjulikult.