Offf, volink reageerib küll. Ma kirjutasin talle, et mind kui meest diskimineerib töökuulutus, kus otsitakse lasteaeda hoidja-TÄDI. Volinik vastas, et see diskrimineerib tõesti mind ja lubas saata lasteaia juhatajale kirja.
kas meie volinik on välja töötanud universaalse diskriminandi ? ja kui ei ole siis kuna on plaanis ?
Lisaks sooviks teada kuna ilmuvad raamatud "10 parimat nippi diskrimineerimiseks." ja "Disrkrimineerimine koduste vahenditega, tee seda ise."
Lisaks sooviks teada kuna ilmuvad raamatud "10 parimat nippi diskrimineerimiseks." ja "Disrkrimineerimine koduste vahenditega, tee seda ise."
UG, WOW, ma saadan siis ka kirja, et tahan modellikonkursile. Aga kui nad kuradid võtavadki?
Offf
UG, WOW, ma saadan siis ka kirja, et tahan modellikonkursile. Aga kui nad kuradid võtavadki?
Siis pead minema! :)
Siis ma vist parem ei saada. Või saadan UG nime alt.
Ei, parem Karumõmmi nime alt. Las ilus poiss läheb eputab.
Offf
piripill
Aga sa võid ju teha näiteks võigaste paksude karvaste õlut kaanivate itimeeste teema ja tampida mind nagu torust tuleb. Seda võib muide ka "vasakpoolsete" teemas teha. Maailmas peab valitsema tasakaal.
Meil kutsutakse selliseid itimehi sussilohistajateks. Nii et siit ka piripillile väike pealkirja idee.
S.sussilohistajateks? Miks?
Eks ikka selle pärast, et nad susse lohistavad. Nad on ainsad, kes susse kannavad ning pealegi liiguvad nad koridoris alati väga aeglaselt ja mõttesse vajunult, sussid lohisemas.
...sandaalid võivad ka olla. Niidisokkidega.
Kurat, mina pole küll sihukesi näinud. Enamasti on sandaalidega ikka sellised kole pikad ja anorektilised taputeibad.
Paksud ja koledad eelistavad pigem tanksaapaid v. purjutamiskingi. Tõsi küll, ma suutsin kunagi ühe tööandja juures furoori tekitajda paljajalu ringi liikudes :)
Paksud ja koledad eelistavad pigem tanksaapaid v. purjutamiskingi. Tõsi küll, ma suutsin kunagi ühe tööandja juures furoori tekitajda paljajalu ringi liikudes :)
Offf,
kas sina oledki see tüüp, kes Marienthali serveris paljajalu ringi laseb ja palvetab raamaturiiuli juures?
kas sina oledki see tüüp, kes Marienthali serveris paljajalu ringi laseb ja palvetab raamaturiiuli juures?
priitp, nii hästi sul paraku pole läinud.
Nonii, paistab, et teema on aasta aega kusagil soikus seisnud ja tuleb aegade survel aegade hömarusest völja kaevata.
Iva siis selles, et viimasel ajal on meediat hakanud ummistama kaunid noorsandid ja daamed kes kurtvat selle üle, et neil olla kõrgharidus ja nad töötavad klienditeenindajana, või siis lausa magristrikraad aga vat kraadi eest mastassa vähe palka peopeale. Ning, et suisa mõned proled teenivat neist palju rohkem milletõttu nende kisa vähemalt taevani olla ära kosta kui isegi mitte brüsseli suursaadikuteni välja.
Eks usukda ole, et seda põhjustavad va pahatahtlikud vanemad kes siis noorsugu õpetavad igasugu valede elduste ja tõeksidamistega, kuidasmoodu siis ka nüüd õige oleks seda elu elada. Ja siis õnnetud noorsandid ja preilanad kuulavad kõrvad kikkis heietusi "Paber loeb kõik", "Kõrgharidus maksab" "Vaat mina kui kürgharitud, a see onu Heino va mats." ning lähva siis õkva ka kohe ülikooli kõrgharidust omandama.
Loomulikult olla esmased valikud ikka kas siis advokaadipreilaks või siis kaupmehehärraks (majandusteaduskond) õppima a kus sa sellega, seal ju tahetakse faktiteadust, või mis veel hullem IT teaduskond, seal nõutasse üldse väga detailset täpset teadmist kuda üks bitt või bait ka suure kasti sees ringi jooksvat. Noo aga eks see kirjandusteadus ja keelteteadus ja mis veel uskumise õpetus ole ju ka kõrgharidus ja kõrgharidus pidavat massma, ja vaat hoopis kergem ja lihtsam ja seal saab ju igassugust kokku kirjutadas, es pää kohe midagi pähe tuupima ja täpselt meelti jätma, saa palju lissamini kätte ää ja asi ants.
Ets kooliaegu veel hea ja uhke olla ka, ikkagist haritud inimene mitte mingi vurle kes ei tea isegi kes Juhan Viiding või püha Peetrus on. Pärast kooli lõpetamist aga tulesta välla, et keegi es taha raha massta selle täädmise eest et kes tuu Viiding um või sääs kuda Petlemmas kunagista ammu elu oli. Ikka tullase ütlema, et ole hää tüdrik vii kohvi lauda sest härrad ootvat juba ja nad väga tähtsat olevat. Ja et tuu härra üldse olivat üks tehase direktor kus tüüliset kruvivat mingeid kaste kokkum, ning tema siis kantseldavat neid tüülisi kes tee lihtsait asju suure raha iist.
Sellepääle tüdrikul ka kade miil hakamas, ta tahas ka lihtsaid asju teha ja suurt raha saada aga näät, es uhkus luba minna tihasesse tüüli, kus siis ikke magristriprowwadel kõlba mingite lihtsate vurledega ühest sama tüüd teda.
Paraku aga es neet nuurikud ja noorsandid õkva taipa, et papir ütsi es loe misket ikke need täädmiset loevat täädmiset millega saaks ükva midagista parembi teha või siis iseseisvas elus päälehakkamisvõimet peetass väga vooruslikuss.
Ja siis neet nuurikut õkva kirjutavat ajalehti, et neile ülekohut tehasse, et nemat nagu harrritud prowwad ja herrad ja mead peatsid kuuluma nüüt härraste klassi ja kõik peassivad kui mitte möödaminnes kübarit kergitamma siis vöhemasti aupaklikku tere ikke suunurkant poetama. Ja ültsi peaks riik neile kohe tegema sellise õkva suure sotsiaalabi korran töö kohat mis siis ka hästi tasuvalta massan, a neet tüükohat es tohi olla kuidagista siotud õkva nimedega sotsabi või õkva vallasabi, nemat tahtvat ikka toonitama oma uhket tääduskraadi mis siis annaks lausa mõningaid privvilege kasvõi näites tasuta tallinnast tartusse bussiga sõita sobivat.
Aga selle pääle et nüit võtta kätte ja mõni inimesse ameet õkva selgess õppida ei selle pääle nemat es tuli, ikka õkva viini parlamendisaadikutele kaebama ja kurtma oma raske elu üle.
Iva siis selles, et viimasel ajal on meediat hakanud ummistama kaunid noorsandid ja daamed kes kurtvat selle üle, et neil olla kõrgharidus ja nad töötavad klienditeenindajana, või siis lausa magristrikraad aga vat kraadi eest mastassa vähe palka peopeale. Ning, et suisa mõned proled teenivat neist palju rohkem milletõttu nende kisa vähemalt taevani olla ära kosta kui isegi mitte brüsseli suursaadikuteni välja.
Eks usukda ole, et seda põhjustavad va pahatahtlikud vanemad kes siis noorsugu õpetavad igasugu valede elduste ja tõeksidamistega, kuidasmoodu siis ka nüüd õige oleks seda elu elada. Ja siis õnnetud noorsandid ja preilanad kuulavad kõrvad kikkis heietusi "Paber loeb kõik", "Kõrgharidus maksab" "Vaat mina kui kürgharitud, a see onu Heino va mats." ning lähva siis õkva ka kohe ülikooli kõrgharidust omandama.
Loomulikult olla esmased valikud ikka kas siis advokaadipreilaks või siis kaupmehehärraks (majandusteaduskond) õppima a kus sa sellega, seal ju tahetakse faktiteadust, või mis veel hullem IT teaduskond, seal nõutasse üldse väga detailset täpset teadmist kuda üks bitt või bait ka suure kasti sees ringi jooksvat. Noo aga eks see kirjandusteadus ja keelteteadus ja mis veel uskumise õpetus ole ju ka kõrgharidus ja kõrgharidus pidavat massma, ja vaat hoopis kergem ja lihtsam ja seal saab ju igassugust kokku kirjutadas, es pää kohe midagi pähe tuupima ja täpselt meelti jätma, saa palju lissamini kätte ää ja asi ants.
Ets kooliaegu veel hea ja uhke olla ka, ikkagist haritud inimene mitte mingi vurle kes ei tea isegi kes Juhan Viiding või püha Peetrus on. Pärast kooli lõpetamist aga tulesta välla, et keegi es taha raha massta selle täädmise eest et kes tuu Viiding um või sääs kuda Petlemmas kunagista ammu elu oli. Ikka tullase ütlema, et ole hää tüdrik vii kohvi lauda sest härrad ootvat juba ja nad väga tähtsat olevat. Ja et tuu härra üldse olivat üks tehase direktor kus tüüliset kruvivat mingeid kaste kokkum, ning tema siis kantseldavat neid tüülisi kes tee lihtsait asju suure raha iist.
Sellepääle tüdrikul ka kade miil hakamas, ta tahas ka lihtsaid asju teha ja suurt raha saada aga näät, es uhkus luba minna tihasesse tüüli, kus siis ikke magristriprowwadel kõlba mingite lihtsate vurledega ühest sama tüüd teda.
Paraku aga es neet nuurikud ja noorsandid õkva taipa, et papir ütsi es loe misket ikke need täädmiset loevat täädmiset millega saaks ükva midagista parembi teha või siis iseseisvas elus päälehakkamisvõimet peetass väga vooruslikuss.
Ja siis neet nuurikut õkva kirjutavat ajalehti, et neile ülekohut tehasse, et nemat nagu harrritud prowwad ja herrad ja mead peatsid kuuluma nüüt härraste klassi ja kõik peassivad kui mitte möödaminnes kübarit kergitamma siis vöhemasti aupaklikku tere ikke suunurkant poetama. Ja ültsi peaks riik neile kohe tegema sellise õkva suure sotsiaalabi korran töö kohat mis siis ka hästi tasuvalta massan, a neet tüükohat es tohi olla kuidagista siotud õkva nimedega sotsabi või õkva vallasabi, nemat tahtvat ikka toonitama oma uhket tääduskraadi mis siis annaks lausa mõningaid privvilege kasvõi näites tasuta tallinnast tartusse bussiga sõita sobivat.
Aga selle pääle et nüit võtta kätte ja mõni inimesse ameet õkva selgess õppida ei selle pääle nemat es tuli, ikka õkva viini parlamendisaadikutele kaebama ja kurtma oma raske elu üle.
Tin, vaadates su värdkeele (võro, setu kiil) oskust, kumma juured sul omma? Mõlempi? Päälinnas vaivalt sedä õppi (esegi punasse Raua-Reinu man).
Tin
Nonii, paistab, et teema on aasta aega kusagil soikus seisnud ja tuleb aegade survel aegade hömarusest völja kaevata.
Iva siis selles, et viimasel ajal on meediat hakanud ummistama kaunid noorsandid ja daamed kes kurtvat selle üle, et neil olla kõrgharidus ja nad töötavad klienditeenindajana, või siis lausa magristrikraad aga vat kraadi eest mastassa vähe palka peopeale. Ning, et suisa mõned proled teenivat neist palju rohkem milletõttu nende kisa vähemalt taevani olla ära kosta kui isegi mitte brüsseli suursaadikuteni välja.
Eks usukda ole, et seda põhjustavad va pahatahtlikud vanemad kes siis noorsugu õpetavad igasugu valede elduste ja tõeksidamistega, kuidasmoodu siis ka nüüd õige oleks seda elu elada. Ja siis õnnetud noorsandid ja preilanad kuulavad kõrvad kikkis heietusi "Paber loeb kõik", "Kõrgharidus maksab" "Vaat mina kui kürgharitud, a see onu Heino va mats." ning lähva siis õkva ka kohe ülikooli kõrgharidust omandama.
Loomulikult olla esmased valikud ikka kas siis advokaadipreilaks või siis kaupmehehärraks (majandusteaduskond) õppima a kus sa sellega, seal ju tahetakse faktiteadust, või mis veel hullem IT teaduskond, seal nõutasse üldse väga detailset täpset teadmist kuda üks bitt või bait ka suure kasti sees ringi jooksvat. Noo aga eks see kirjandusteadus ja keelteteadus ja mis veel uskumise õpetus ole ju ka kõrgharidus ja kõrgharidus pidavat massma, ja vaat hoopis kergem ja lihtsam ja seal saab ju igassugust kokku kirjutadas, es pää kohe midagi pähe tuupima ja täpselt meelti jätma, saa palju lissamini kätte ää ja asi ants.
Ets kooliaegu veel hea ja uhke olla ka, ikkagist haritud inimene mitte mingi vurle kes ei tea isegi kes Juhan Viiding või püha Peetrus on. Pärast kooli lõpetamist aga tulesta välla, et keegi es taha raha massta selle täädmise eest et kes tuu Viiding um või sääs kuda Petlemmas kunagista ammu elu oli. Ikka tullase ütlema, et ole hää tüdrik vii kohvi lauda sest härrad ootvat juba ja nad väga tähtsat olevat. Ja et tuu härra üldse olivat üks tehase direktor kus tüüliset kruvivat mingeid kaste kokkum, ning tema siis kantseldavat neid tüülisi kes tee lihtsait asju suure raha iist.
Sellepääle tüdrikul ka kade miil hakamas, ta tahas ka lihtsaid asju teha ja suurt raha saada aga näät, es uhkus luba minna tihasesse tüüli, kus siis ikke magristriprowwadel kõlba mingite lihtsate vurledega ühest sama tüüd teda.
Paraku aga es neet nuurikud ja noorsandid õkva taipa, et papir ütsi es loe misket ikke need täädmiset loevat täädmiset millega saaks ükva midagista parembi teha või siis iseseisvas elus päälehakkamisvõimet peetass väga vooruslikuss.
Ja siis neet nuurikut õkva kirjutavat ajalehti, et neile ülekohut tehasse, et nemat nagu harrritud prowwad ja herrad ja mead peatsid kuuluma nüüt härraste klassi ja kõik peassivad kui mitte möödaminnes kübarit kergitamma siis vöhemasti aupaklikku tere ikke suunurkant poetama. Ja ültsi peaks riik neile kohe tegema sellise õkva suure sotsiaalabi korran töö kohat mis siis ka hästi tasuvalta massan, a neet tüükohat es tohi olla kuidagista siotud õkva nimedega sotsabi või õkva vallasabi, nemat tahtvat ikka toonitama oma uhket tääduskraadi mis siis annaks lausa mõningaid privvilege kasvõi näites tasuta tallinnast tartusse bussiga sõita sobivat.
Aga selle pääle et nüit võtta kätte ja mõni inimesse ameet õkva selgess õppida ei selle pääle nemat es tuli, ikka õkva viini parlamendisaadikutele kaebama ja kurtma oma raske elu üle.
Kirjutada sa oskad üllatavalt hästi. Paraku lähenemine on sul täpselt see, mida ma ootasin ja ka üritasin vältida, tuues oma postituses teise näite ja viite kommentaarilehe asjalikkusele. Need asjad kas lasid mööda või sai loomingulise eneseväljenduse tung lihtsalt võitu.
Aga et sulle panoraamvaated asjadele vist ei meeldi, siis küsiks nii - kuidas Eestis väljas süües keskmiselt jootraha annad? 0/1/5/10% või rohkem? Või on meil sotsiaalne turvalisus nii suur, et see on ebavajalik?
Ja siiski natuke ka panoraamisemalt - kas täistööajaga töötajale 320 € bruto on OK su arvates?
Teatan alandlikult, et jätan soovitud efekti korral oma tagasihoidlikust itimehepalgast 10% jootraha.
Aga murelikuks teeb mind hoopis see, et Eestis on pea võimatu leida passijat kes paar korda nädalas koristaks-triigiks-peseks. Kõik on kas "liiga head" selle töö jaoks v. siis liiga hõivatud. Passijate telefoninumbreid vahetatakse tuttavate kaudu ja need on üsnagi väärt valuuta. Kusjuures, paneme tähele et kui McDonaldsis veel kuidagi kõlbab töötada, siis kellegi TEENIJAKS (oluliselt parema palgapakkumise eest) minna... absoluutselt mõeldamatu. No way!
Aga murelikuks teeb mind hoopis see, et Eestis on pea võimatu leida passijat kes paar korda nädalas koristaks-triigiks-peseks. Kõik on kas "liiga head" selle töö jaoks v. siis liiga hõivatud. Passijate telefoninumbreid vahetatakse tuttavate kaudu ja need on üsnagi väärt valuuta. Kusjuures, paneme tähele et kui McDonaldsis veel kuidagi kõlbab töötada, siis kellegi TEENIJAKS (oluliselt parema palgapakkumise eest) minna... absoluutselt mõeldamatu. No way!
No ja
Tegelt küll ei ole kummagi a no on olnud läbikäimist erinevate inimestega.
estudioso
Tin, vaadates su värdkeele (võro, setu kiil) oskust, kumma juured sul omma? Mõlempi? Päälinnas vaivalt sedä õppi (esegi punasse Raua-Reinu man).
Tegelt küll ei ole kummagi a no on olnud läbikäimist erinevate inimestega.
elukunstnik käid jälle tüli norimas jah :)
Üldiselt ei jäta tipi, vahel harva kui sooritus on extraordinary siis vaatan mis parajasti just väga mõnitamisena ei tundu, mingi 10-20 olenevalt arve suurusest, aga seda ikka vääääga harva.
Küsimusele, et kas inimene peaks suutma ära elada 350€ eest, siis vastus on ju siis peeab suutma kui paremini kusagilt ei teeni. Kuna ta ise on olnud nõus selle palgaga siis pole ju nagu midagi kommenteerida, tööturg on minuteada siiamaani vaba ja alati võib ju proovida eriala vahetada vms, ja kui tundub et palk on väike küsigu juurde või otsigu teine töö.
Aga elukunstnik, kuidas sina näiteks riiklikult või omavalitsuse tasandilt lahendaksid selle 350 eurose magistri probleemi ? ole hea paku välja lahendusi, valdavalt siinse enamiku maailmavaade soosib seda, et vaba maa, iga inimene teeb mis ise tahab, tahab õpib kirjandust tahab õpib filosoofiat aga nende valikutega käivad kaasas ka muud tegurid.
Ma ka vahel tunnen, et heameelega tegeleks sellega, et filosofeeriks pärvad läbi ja ei peaks mitte midagi tegema, kusjuures oleks nõus isegi mingi mõttetu tuhande eurise sissetulekuga. Mis veel parem, ei filosofeeriks vaid hoopis õpiksin ülikoolis.
Ja kusjuures hing ihkab vabadust ülikoolis õppimist ja filosofeerimist a näed laif is taff, pean oravaratast ringi ajama ja tööd tegema ning ei saa endale uusi tarkuseid ja haridusepabereid lubada.
Üldiselt ei jäta tipi, vahel harva kui sooritus on extraordinary siis vaatan mis parajasti just väga mõnitamisena ei tundu, mingi 10-20 olenevalt arve suurusest, aga seda ikka vääääga harva.
Küsimusele, et kas inimene peaks suutma ära elada 350€ eest, siis vastus on ju siis peeab suutma kui paremini kusagilt ei teeni. Kuna ta ise on olnud nõus selle palgaga siis pole ju nagu midagi kommenteerida, tööturg on minuteada siiamaani vaba ja alati võib ju proovida eriala vahetada vms, ja kui tundub et palk on väike küsigu juurde või otsigu teine töö.
Aga elukunstnik, kuidas sina näiteks riiklikult või omavalitsuse tasandilt lahendaksid selle 350 eurose magistri probleemi ? ole hea paku välja lahendusi, valdavalt siinse enamiku maailmavaade soosib seda, et vaba maa, iga inimene teeb mis ise tahab, tahab õpib kirjandust tahab õpib filosoofiat aga nende valikutega käivad kaasas ka muud tegurid.
Ma ka vahel tunnen, et heameelega tegeleks sellega, et filosofeeriks pärvad läbi ja ei peaks mitte midagi tegema, kusjuures oleks nõus isegi mingi mõttetu tuhande eurise sissetulekuga. Mis veel parem, ei filosofeeriks vaid hoopis õpiksin ülikoolis.
Ja kusjuures hing ihkab vabadust ülikoolis õppimist ja filosofeerimist a näed laif is taff, pean oravaratast ringi ajama ja tööd tegema ning ei saa endale uusi tarkuseid ja haridusepabereid lubada.
Offf
Teatan alandlikult, et jätan soovitud efekti korral oma tagasihoidlikust itimehepalgast 10% jootraha.
Aga murelikuks teeb mind hoopis see, et Eestis on pea võimatu leida passijat kes paar korda nädalas koristaks-triigiks-peseks. Kõik on kas "liiga head" selle töö jaoks v. siis liiga hõivatud. Passijate telefoninumbreid vahetatakse tuttavate kaudu ja need on üsnagi väärt valuuta. Kusjuures, paneme tähele et kui McDonaldsis veel kuidagi kõlbab töötada, siis kellegi TEENIJAKS (oluliselt parema palgapakkumise eest) minna... absoluutselt mõeldamatu. No way!
1. Ja kui kõik sinusugused eestlased sinu eeskuju järgiksid (sest paraku me ei ela ju Norras), siis võib-olla polekski nii, et lokaalis tekib tunne, nagu sa oleks eile teenindaja koera alla ajanud. Lääne inimene võib klienditeenindajale jätta - kui ta on saanud väga hea asja - ka 20-30%, üksikjuhtudel 100% + tule mulle külla. Eestis saadakse vist pigem vist möliseda, sina oled haruldus, ilmselt välismaale kunagi sattunud.
2. Teenijatega on, ma arvan, natuke sama värk - kui palk on hea, siis miks ei peaks inimene tööle tahtma. Järelikult tunneb ta ennast inimesemana tehes väiksema palga eest rohkem tööd. Võib-olla, kui sa reklaamiksid, et sa tegelikult ei pea teenijaid alamaks inimklassiks, vaid väärtustad korralikku tööd - äkki selline asi aitaks?