eks kõik sellised eksperimendid ole natuke kallutatud ja alati saab väita, et kuskilt saab midagi soodsamalt… aga nüüd meenutaks siiski keskmist palka Eesti ja Soomes. Käin ise ka iga aasta naise sugulastel Poromaal külas ja tõesti on tekkinud üllatusmomente, et oh kui odav…Maasdami juust ei ole mingi eriline näitaja, Põhjamaades pigem mingi suvaline mass (NB! mitte nii halb mass kui nn Eesti juust või ka see sommide Oltermann).
Ei ütlegi et ta midagi erilist on, keskmine juustutarbija ei teagi mis kurat see maasdam on: vot Atleet , Hiirte juust ja Eesti juust, Vene juust, võibolla isegi Hollandi juust, vot need on juustud 
mida Eesti tarbija ostab ja teab.
Maasdam, Emmental jne. on 90% eesti trabijate külmkappides pigem juhukülaline. ostabki “teadlikum” tarbija kes on nõus selle eest maksma, või kes liiga sellest hinnast ei hooli, olgugi mis ta siis siin Eesti kaubanduses tegelikult on.
2 Likes
Küsimus kohalikele tarkpeadele.
- Panin praegu siia, Investeerimise alla sobiks paremini, kui keegi teab sobivat teemat, siis soovitage.
- Kas eraisiku laenu (enda) ettevõttele tohib noteerida krüptos? Või peab kuidagi euri ümber aevestama? Mis EMTA arvab.
- Kas mingid futuuri tehingud a la ostan eraisikult see ja see krüptot sellise ja sellise kokkulepitud hinnaga sel ja sel kuupäeval on lubatavad. Kui e-raisik on “seotud isik”.
Tahaks teha asju reeglite raames ja mitte EMTA-t kurjaks ajada, aga NUTUSELT vähe on seda lege infot krüptotehingute, futuuride ja omaniku-ettevõtte vaheliste tehingute kohta.
Eraisiku laen ettevõttele - jah, tohib noteerida krüptos.
Kui noteerid euros, siis tõlgendab maksuamet seda nii, et müüsid krüptod maha (mis triggerdab eraisiku tasandil maksustamise) ja andsid ettevõttele eurodes laenu.
Futuuritehing. Selle kohta mingeid eraldi reegleid ei ole.
Lähtu kolmest printsiibist:
- tehing seotud osapoolega tuleb teha turutingimustel - sinu asi on tõestada, millised olid turutingimused
- vormista leping korrektselt ja digiallkirjastatult, et kuupäev on fikseeritud
- mida veidram tehing, seda suurem on sinu tõendamiskoormus (selle kohta on mingi riigikohtu otsus olemas)
2 Likes
Ehk siis küsimus on vormistamises. Laenan ühe BTC, intressivabalt, 99-saks aastaks. Tagasi makstakse ka 1 BTC. (Oletagem). Küsimusi tekkida ei tohiks. Kuigi, küsimusi võib alati tekkida 
Ja ongi ok. Omanik võib oma ettevõttele intressivabalt laenu ka anda.
2 Likes
Millal Eestisse sellised hinnad jõuavad ja kas meil oleks õigust eelarve täitmiseks omad tollimaksud kehtestada?
Ärge tulge jälle mingist EList rääkima.
Soovitakse ju õiglast kaubandust.
Küsimus targematele. Lapsel on päranduseks saadud korter. Käib ülikoolis. Korter on suur, 4-toaline. Jagab seda 2 sõbrannaga, kes siis maksavad mingit pisikest üüri. Korraliku ja seadusekuuleka isikuna, on laps seda ka tuludeklaris kajastanud. Nüüd hakkab kool läbi saama ja laps tahaks korteri maha müüa. Kas sellisel juhul tuleb tulumaks sest 2/4 korterit oli välja üüritud või on tegemist ikkagi “põhielukohaga” ?
Maksuvabastus on proportsionaalne, vt siit näide 3.
Aga võiks ju mõni kuu enne müüki üürimise ära lõpetada …
2 Likes
Näide3 on küll FIE kohta, aga pilt selge.
Soomes langeb 0,5 pp? 14% → 13,5%? - YLE calc, meeletu 14€ rohkem jääb aastas kätte üksinda elavale, kui ainult km-i muutust vaadata, ceteris paribus.
Soome jaekaubandusliit nutab siin, et kui alko-, karastusjoogi-, pakendi- jne maksud ka arvutada siis on 40% neil maksusid lõpphinnast.
EVs vast istuksid poeketid nati aega rukkis vaikselt ja siis peaks hinna endisesse kohta tagasi libistama. Sest eestlane vist ei nurise pea kunagi. Oleks EV moodi.
Eesti jaehindade suhet käibemaksu arvutatakse nii-öelda yhesuunalise funtsiooniga y=f(x) kus ükskõik kas x kasvab või kahaneb, y alati kasvab. Näituseks sihuke: f(x)=∣x∣
või iteraatoriga variant y_n=y_n−1+∣x_n−x_n−1∣
Iga “iteratsioon” – olgu see KM langetamine või tõstmine tõstab ikkagi lõpphinda. Wellkaamm tuuu Estooonijaaaaa
4 Likes
…mida vähem sekkumisi turumajandusse, seda kiiremini taastub konkurentsiolukord mis hindasid stabiliseerib ja alla toob… seega mis iganes on tehtud, lõpetage see pidev tsurkimine, asi kohaneb ise tõhusamini kui pideva reguleerimisega
4 Likes
Julgen väita, et see ei ole päris nii. Oligopoolsel turul, kus paar-kolm mega-ketti ruulivad ei taastu sul mingi normaalne konkurentsiolukord.
Varsti on meil AI ja “dünaamilised hinnasildid” ja Miri paneb kusagile kaamera, mis pidevalt RelveS keti hindasid jälgib ja vastavad muudatused dünaamiliselt ja reaalajas IS ja hinnasilitdele sisse viib (täna juba tehniliselt täiesti “mittevõimatus”).
Muide, mingid poed juba unistasid sellest “personaalsest hinnakujundusest” kus paberist hinnasilte üldse ei ole ja iga matsi isik tehakse ukse peal kindlaks, antakse talle “hinne” JA hinnad äppis kujunevad dünaamiliselt vastavalt isiku rahakoti paksusele ja ostuharjumustele.
Huvitav mitu klienti sellele ketile alles jääb?
1 Like
Würthis täpselt nii asi käibki, et kuskil pole ühtegi hinnasilti ja alles kassas saabub üllatus, kuidas need vidinad nii palju maksta saavad.
2 Likes
Würthi minumeelest mittelepinguline klient ei roni, või vähemalt neile ei müüdud vanasti
Kõikjal ei müüda, kui pole lepinguline aga mõned putkad müüvad ka eraisikule. Muidugi lepingulisele on hinnad Würthis hoopis teisest puust.
Tundub, et soomlased, eesotsas kogu oma valitsusega, pole mitte kunagi kuulnud maailma kõige targema Jürgen Ligi-nimelise rahandusministri selgitust, et toiduainete käibemaksu pole mitte kuidagi võimalik langetada! Kui seda teha, siis on riigi majandusega kaputt!
Keegi võiks kiiremas korras anda Soome valitsusele meie rahandusministri kontaktid, et meie põhjanaabrid saaksid temaga konsulteerida teemal, kuidas turuloogika ja majandusseadused siin pool Soome lahte toimivad
6 Likes