Maksud Eestis ja mujal maailmas

Sealt samast mulgust tuli ka jutt, et aktsiisi- ja käibemaksutõusud ei tõsta hindu.

1 Like

Kuidas petised maksuametit kehastasid

https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120396140/mul-hakkas-kohus-keerama-naine-kes-paljastas-pettureid-langes-ka-ise-ohvriks

Kuna algne lugu on Guardianis täiesti tasuta saadaval, siis kokkuvõte ja pisut tsitaati. Naine, kellel lõigati ära rinnad vähiriski tõttu, sattus internetis vesteldes inimese otsa, kes püüdis temalt kaastunnet ja raha välja petta.
By November 2022, I’d built up quite a large following, and a message dropped into my inbox on Facebook from a man called Andrew. He said he was an army medic, based in Afghanistan, and he’d been moved by my story – his wife had recently passed away. We chatted for weeks, and I really opened up and started to feel close to him. One day, he messaged saying his internet was about to be cut off, and asked me to send him some gift cards with money on them.

Ta katkestas hoobilt kontaktid selle mehega, kuid sai nii vihaseks, et hakkas ise petisekütiks. Hakkas petiseid lõksu meelitama ja esitas politseile ja pankadele alles siis info kui teda eelnevelt töödelnud inimesed juba raha küsisid. Hakkas end eksperdiks pidama.
Ja siis sai ise maksuametilt kirja, milles paluti tema maksutagastuse jaoks saata maksuametile oma passi ja autojuhiloa fotokoopiad.
Last year, I received a letter from HMRC about my yearly tax rebate. It said they’d added extra security to my account and I needed to send a copy of my passport and driving licence to confirm my identity. It sounds ridiculous now, but because the letter looked identical to ones I’d always received, I sent pictures of my documents to the email provided.
A few days later, I started to get worried and called HMRC. To my horror, they told me I’d already claimed the £2,000 they owed me. They investigated and asked me about the bakery I’d recently opened. I can’t bake a cake to save my life. It slowly unravelled that someone had opened a fake business under my name, likely used for money laundering.
I spoke to the police, and they were helpful in getting the fake business shut down, but further investigations showed my details were for sale on the dark web. I’d had dozens of loan applications made in my name, most of which had been rejected – but the endless attempts left my credit score in the gutter. Then I received a letter from a solicitor telling me I was being taken to court for non-payment of a £16,000 loan that had been taken out in my name. I felt sick to my stomach
Fortunately, the loan was written off as I could prove I’d been scammed. The police advised me to change everything I could; email addresses, phone numbers, even my name and address.

Kui see isik on üldse tõeline ja mitte toimetuse kirjatsura väljamõeldud, siis ikka lausa erakordne näide keeniusest, kes arvas, et on petisekütt

Kui ma saaks “maksuametilt” kirja, et teie isiku täindavaks tõestamiseks ja maksutagastuse saamiseks peate saatma meile oma ID-kaardi ja passi fotokoopia, kolm korda võite arvata kas stagna saadaks. Et siis pärast hakata isegi oma e-maili aadressi, telefoninumbreid, nime ja füüsilist aadressi muutma…

1 Like

Iga autorendifirma ja pooled hotellid teevad koopia su juhilubadest või passist. Kui dokumendikoopiaga on võimalik maksuametist või pankadest raha kätte saada, siis eelkõige näitab see nende organisatsioonide protseduurireeglite täielikku arhailisust.

8 Likes

Tuleb tunnistada, raha hakkab varasemast rohkem kätte jääma küll.

Miinimumpalga 886€ saajale jääb rohkem kätte 6,12€ aga käbemaksu tõus 2% võttis talt just ära 17,72€ ja koos eelmise KM tõusuga jäi ta ilma 35,44€-st.

6 Likes

Vahet pole mida valitsused teevad. Vingume isegi siis kui veidi paremaks läheb. Super :grinning:

5 Likes

Peale valimisi ütleb reformierakond, lugege huultelt, raha ei ole ja on vaja käibemaksu ja aktsiise uue ja suurema hooga tõstma hakata. Praegune valitsuse käitumine meenutab suuresti riigikogu valimistele eelnevat aega. Siis prassiti ja laristati, nii nagu homset ei oleks, tõsteti toetusi, jagati tasuta raha ja väidetavalt oli riigi rahandus, kuni valimiste õhtuni, korras.

Kas kõik need eelmise nädala probleemid sh kaitsekulud, haigekassa 200 miljoniline miinus leidis korraga selle kärbitud majandusprognoosiga rahalise katte?

7 Likes

ERR eile

Peale kohalikke valimisi on jälle kõik raha otsas ja majandus langeb. Sama muster nagu alati. Lugege mu huultelt.

12 Likes

Tegelikult ei ole ju veel reaalsuses paremaks läinud. See +800 miljonit on hetkel kõigest veel prognoos. Ja prognoosidega on nii, et aeg-ajalt võivad need mitte täituda. Eriti, kui juba praegu käib laia käega võimaliku lisaraha laiakslöömine. Sellest tulenevalt on vägagi tervitatav, kui “rahapaja” juures olijate tulevikuraha jagamise soove üritatakse veidigi tagasi hoida.

2 Likes

Riigil on tublisti raskusi maksuraha kasutamisega.

Aastal 2024 jäi kasutamata 1.7 miljardi jagu ning kanti üle aastasse 2025. Seda on ca. 4% SKP-st ja tervel 8,7% riigieelarve mahust.

Auditis tõi riigikontroll välja, et 2024. aastal viidi 2025. aastasse üle kokku 1,7 miljardit eurot ehk 2024. aasta lõpliku eelarve mahust umbes 8,7 protsenti.
Võrreldes 2023. aastast 2024. aastasse üle toodud jääkidega on 2024. aastast 2025. aastasse üle kantud eelarve 130,8 miljoni euro võrra suurem.

1 Like

Huvitav, kuidas meie tagasihoidlik kossukoondis makse optimeerib- ehk ei soovigi õpetajatest suuremat kui 1,2 x keskmisest… No häbby on

Tuleb arvestada, et mitte iga aasta ei jää 1,7 miljardit üle, vaid lihtsalt “pangakontol seisab” 1,7 miljardit.

Mõnes mõttes on see ju positiivne?

Kui 2024.aasta eelarve planeeriti 2.9%SKP-st defitsiidis ning ei suudetud ära kulutada tervelt 4% jagu SKP-st raha, siis minu küsimus:

Kas 2024. aasta riigieelarve oli 1.1% SKP-st ülejäägis ?

Või siis parafraserides klassikuid, et raha ongi tegelt sitaks aga seda peidetakse riigi pangakontol :wink:

Jah ja ei.
Ühelt poolt, eelarve täitmise kõrval juhitakse ka rahavooge, mis sarnaselt ettevõtlusega võivad, aga tingimata ei pruugi käia tekkepõhise eelarve/kasumiaruandega täpselt sama jalga. “Jääk” on kassapõhine nähtus, samas kui selle eelarvejäägi vastu võivad bilansis juba ka mingid kohustused olla.

Kui nüüd pöörata see küsimus niipidi, et kas tegelikult oli 1,1% SKP-st ülejäägis, siis täpselt ei tea. Meedias räägitu põhjal tundub, et arvestatav osa sellest summast olid mingit sorti toetused, sh. ELi toetused, mida tingimata ei ole võimalik päris oma käe järgi muude eelarveridade katteks laiali puistada. Kui ühel aastal jääb kasutamata, siis (ehk) kasutatakse järgmisel. Nii et tõenäoliselt mõned sajad miljonid on üle, aga mitte 1,7 miljardit.

Ja mis puudutab seda iffkilla mõtet, et see raha on “majandusest välja roobitsetud”, siis mu meelest see ELi toetuste raha on nagunii majanduses küsitava väärtusega. Võtke kas või seesama 1,3 mln eurot kalasöömise kampaaniaks. Kindlasti läheb see raha ka majandusse: mõni reklaamibüroo või meediamaja saab nutsu (või läheb see Eestist välja, kui selle eest ostetakse näiteks Facebooki või mujal sotsiaalmeedias reklaami), aga kindlasti ei ole see selline raha, mis kuidagi meie ekspordivõimekust, innovatsiooni või tulevaste aastate majanduskasvu oluliselt toetaks.

1 Like

Kinnisvaramaks 0,5% mis ületab 1 milj.$

Rhode Islandi nn «Taylor Swifti maks», mis võeti vastu juunis ja see kuulub kõige karmimate hulka. Maksustamisele lähenetakse järgmiselt: kui kinnisvaraobjekt on hinnatud rohkemale kui miljonile dollarile, hakatakse maksustama seda osa, mis jääb miljonist üles poole, kasutades valemit, kus iga 500 dollari väärtuse pealt tuleb maksta 2,5 dollarit maksu.

Rhode Islandi osariigis Swiftile kuuluvHigh Watchi nimelise kinnistu väärtuseks hinnati hiljuti 28 miljonit dollarit. Seega võivad tema kinnisvaramaksud CNBC hinnangul peagi kasvada ligi 68 protsenti ja ulatuda aastas kuni 337 442 dollarini.

https://kodu.postimees.ee/8316547/mis-on-taylor-swifti-maks-ja-miks-seda-jarjest-kehtestatakse

Tulevaste perioodide kohustused on tulevaste perioodide kohustused.

Need võivad ka vabalt bilansis olla. See aga ei muuda kohe kuidagi varasemate perioodide “kasumit”. No vähemalt normaalraamatupidamises/finantsarvestuses eraettevõtluses :slight_smile:

Koonrimad vennad hakkavad ilmselt oma kinnistuid väiksemateks juppideks jagama. Iga uus tükike annab 5000$ kokkuhoidu aastas.

Jah, aga siis katadki tulevaste perioodide miinust “jaotamata kasumi” realt.

Jääkide ülekandmine oleks umbes selle analoog siis riigieelarves.

Aga see ei muuda fakti, et kui mingi kohustus on võetud, siis selle katteks reservis olev summa ei ole “vaba raha”, mida saaks mujale ära raisata.

Teine teema on see, et kindlasti kõik jäägid ei ole kohustustega kaetud, aga selle hindamiseks peaks jällegi rohkem detaile teadma.

1 Like

Palusin AI-l selgitada>|
" What Is the “Taylor Swift Tax”?

It’s an annual surcharge on non-owner-occupied homes (i.e., second homes or vacation properties) in Rhode Island that are:"

Inglise keel on jube halb. Maja ja kodu on neil üks sõna. Kontekstist loeb siiski välja, et ilmselt peab tegemist olema “sihtotstarve elamumaa” jms.
Eestis muidugi miski seesugune iial ei töötaks, sest kõigist neist “kodudest kus pidevalt sees ei elata” saavad hetkega a) "kinnisvarainvesteeringud või b) “ettevõtte kontorid”.
Ilmselt seal siiski ON mingi konks veel, kust see “residental home” tuleb ja miks seda ei saa nt. “kinnisvarainvesteeringuks” vormistada.