päris põhjalik
Avaldage arvamusi, soovitusi jne...
Igasugune vastukaja teretulnud.
Igasugune vastukaja teretulnud.
Leidsin päris ilusat seeriat Eesti Panga numbrite abiga (kahjuks ei oska siin graafikut teha). Ma arvan et allpoolne mõõt (nõudmiseni hoiused eraiskiutele) peegeldab päris hästi (M0,M1,M2st paremini) kui kuum majandus on.
Nõudmiseni hoiused, eraisikutele, aastane kasv:
2004
okt +10,9%
nov +12,3%
det +13,0%
2005
jaa +14,3%
vee +16,9%
mär +18,2%
apr +20,6%
mai +24,1%
juu +26,3%
juu +26,1%
aug +27,3%
sep +28,2%
okt +30,8%
nov +35,2%
det +34,1%
2006
jaa +35,6%
vee +36%
mär +35%
apr +33,7%
juu +32,1%
Nõudmiseni hoiused, eraisikutele, aastane kasv:
2004
okt +10,9%
nov +12,3%
det +13,0%
2005
jaa +14,3%
vee +16,9%
mär +18,2%
apr +20,6%
mai +24,1%
juu +26,3%
juu +26,1%
aug +27,3%
sep +28,2%
okt +30,8%
nov +35,2%
det +34,1%
2006
jaa +35,6%
vee +36%
mär +35%
apr +33,7%
juu +32,1%
Stefan,
Kunagi vist mingist pangast keegi ütles, et järgi on jäänud u. 36000(?) leibkonda, kes saaksid laenu pangast. See oli suht ammu. Vahepeal kinnisvarabuum jätkus ja palgad on tõusnud.
Ei oska arvata millise valemiga selline potensiaalsete laenajate arv saadakse kuna iga laen on erinev. On Sul mingi nägemus järgi jäänud potensiaalsete laenusaajate arvust?
Kunagi vist mingist pangast keegi ütles, et järgi on jäänud u. 36000(?) leibkonda, kes saaksid laenu pangast. See oli suht ammu. Vahepeal kinnisvarabuum jätkus ja palgad on tõusnud.
Ei oska arvata millise valemiga selline potensiaalsete laenajate arv saadakse kuna iga laen on erinev. On Sul mingi nägemus järgi jäänud potensiaalsete laenusaajate arvust?
eeee......vist peaks filtreerima (näit. laen üle 500000 ja maks. 25 aastat)?
opex
Ma arvan et Hansaleht kirjutas oktoobris 2005 et Eestis oli 100 000 eluasemelaenu väljastatud. Ühispangal oli mullu novembris arvamus et veel oli olemas 50 000 laenuvõimelist leibkonda, Hansa vastav number oli 100 000. Eestis on vist kokku kuskil 500-600 tuhat leibkonda. Pankade laenusumma tõus on tõepoolest olnud märgatav ka viimased 8-9 kuud.
Kuigi pangalaenud eraisikutele on kahtlemata üks parimaid indiakaatoreid Eesti majanduse temperatuurist, arvan ma et minu üleval pakutud "Eraisikute Nõudmiseni Hoiused" (ENH-indikaator :)) ütleb veel rohkem.
Eraisikud tõmbavad likviidsust majanduselt eemale kui nad panevad oma likviidset raha hoiusekontodele või ostavad importtooteid. See protsess on majanduse tuleva le tarbimisele lähem kui pangalaenude areng. Sularahajääk on vähemoluline number ma arvan, samuti äriühingute rahaliikumised. Samuti sõltuvad likviisuskontode mahud hooajast, nii et ma arvan et tuleb vaadata aastakasvu. (Võib isegi vaadata kasvu kasvu (bis-numbrit)
Juunis oli selline "ENH-indikaator" +32,1, ta on pisut langenud viimastel kuudel pärast pidevat tõusu sügisest 2004 kuni sügiseni 2005. Eraisikutel on oma likvidsuskontodel praegu siis 32,1% rohkem raha kui mullu, mis peaks indikeerima nende tarbimisplaane lähikuudel. (THI-hinnatõus aasta jooksul 4-5%). Arvestades numbri väga reeglipärast liikumist võiks prognoosida et ta langeb edasi, ehk et majandus jaheneb.
(Loomulikult võib kõike näidata statistikaga, ja igaüks valib oma lemmikuid, aga proovin seda numbrit vaadata ja tema väärtust hinnata) :)
Ma arvan et Hansaleht kirjutas oktoobris 2005 et Eestis oli 100 000 eluasemelaenu väljastatud. Ühispangal oli mullu novembris arvamus et veel oli olemas 50 000 laenuvõimelist leibkonda, Hansa vastav number oli 100 000. Eestis on vist kokku kuskil 500-600 tuhat leibkonda. Pankade laenusumma tõus on tõepoolest olnud märgatav ka viimased 8-9 kuud.
Kuigi pangalaenud eraisikutele on kahtlemata üks parimaid indiakaatoreid Eesti majanduse temperatuurist, arvan ma et minu üleval pakutud "Eraisikute Nõudmiseni Hoiused" (ENH-indikaator :)) ütleb veel rohkem.
Eraisikud tõmbavad likviidsust majanduselt eemale kui nad panevad oma likviidset raha hoiusekontodele või ostavad importtooteid. See protsess on majanduse tuleva le tarbimisele lähem kui pangalaenude areng. Sularahajääk on vähemoluline number ma arvan, samuti äriühingute rahaliikumised. Samuti sõltuvad likviisuskontode mahud hooajast, nii et ma arvan et tuleb vaadata aastakasvu. (Võib isegi vaadata kasvu kasvu (bis-numbrit)
Juunis oli selline "ENH-indikaator" +32,1, ta on pisut langenud viimastel kuudel pärast pidevat tõusu sügisest 2004 kuni sügiseni 2005. Eraisikutel on oma likvidsuskontodel praegu siis 32,1% rohkem raha kui mullu, mis peaks indikeerima nende tarbimisplaane lähikuudel. (THI-hinnatõus aasta jooksul 4-5%). Arvestades numbri väga reeglipärast liikumist võiks prognoosida et ta langeb edasi, ehk et majandus jaheneb.
(Loomulikult võib kõike näidata statistikaga, ja igaüks valib oma lemmikuid, aga proovin seda numbrit vaadata ja tema väärtust hinnata) :)
mis sinna nõudmiseni hoiuse alla läheb? sh tavaline pangakonto jääk?
eraisikute hoiustest eestis ei saa aru. see ei tasu ära kui summad on alla 1 Mkr, ning vähestel on sellest rohkem. miks peaks keegi hoiustama raha.
eraisikute hoiustest eestis ei saa aru. see ei tasu ära kui summad on alla 1 Mkr, ning vähestel on sellest rohkem. miks peaks keegi hoiustama raha.
toivoe
kui sa oma internetipanga kaudu paari minuti tööga saad 2,5% intress (tulumaksuvaba), siis eks see tasub ära, ka alla miljoni krooni. Hoiustada võid kasvõi nädala kaupa. Aga jah, väga võimalik et paljud seda ei tee.
kui sa oma internetipanga kaudu paari minuti tööga saad 2,5% intress (tulumaksuvaba), siis eks see tasub ära, ka alla miljoni krooni. Hoiustada võid kasvõi nädala kaupa. Aga jah, väga võimalik et paljud seda ei tee.
Arvata võib, et hetkel toimub päris tugev ümberjagamine Eesti SKPs, kus kasumite osakaal väheneb, ja palkade osa suureneb. Seda hoolimata Eesti tulumaksusüsteemist, mis ilmselt kõvasti soodustab kasumieid palkade arvelt.
Aastatel 2000-2005 on palkade osakaal SKPst olnud stabiilselt 44-47%. Kasumite osakaal on samadel aastatel olnud 30-32%. Rootsis on kasumite osakaal SKPst 16-17%, ja kuigi Eesti ei lähe sama teed nagu Rootsi, on siingi ilmselt oodata, et SKP-tõus edaspidi rohkem laekub töötajatele, ja vähemal määral kapitalomanikutele.
Koos tõusvate intressidega, oleks siis loomulik edaspidi, et firmad mille lisandväärtus SKPs on kõige väiksem hakkavad üha suuremal määral kahjumis töötama, alguses kasum halveneb, siis töökohtade arv väheneb. Areng hakkab siis soodustama haridust, innovaatilisust jne - rahateenimine kapitalivaradest raskeneb, ja rahateenimine tööst lihtsustub.
Aastatel 2000-2005 on palkade osakaal SKPst olnud stabiilselt 44-47%. Kasumite osakaal on samadel aastatel olnud 30-32%. Rootsis on kasumite osakaal SKPst 16-17%, ja kuigi Eesti ei lähe sama teed nagu Rootsi, on siingi ilmselt oodata, et SKP-tõus edaspidi rohkem laekub töötajatele, ja vähemal määral kapitalomanikutele.
Koos tõusvate intressidega, oleks siis loomulik edaspidi, et firmad mille lisandväärtus SKPs on kõige väiksem hakkavad üha suuremal määral kahjumis töötama, alguses kasum halveneb, siis töökohtade arv väheneb. Areng hakkab siis soodustama haridust, innovaatilisust jne - rahateenimine kapitalivaradest raskeneb, ja rahateenimine tööst lihtsustub.
Diletantlik küsimus, kuidas leitakse üldse kasumite osakaalu SKP-s, mäletan kooliajast, et SKPd saab arvutada kas tarbimise meetodil (kõikide ostetud kaupade ja teenuste väärtus kokku) või tootmise meetodil (kõikide toodetud kaupade ja teenuste väärtus kokku). Kumbki meetod ei kajasta ju kasumit, kas kasum mitte rohkem Maksuameti huviorbiidis pole, ja vähem statistikas kajastamist leidev suurus?
mykoloog,
kolmas SKP arvestamise variant on sissetulekute meetodil. Selle kohaselt SKP = rahvatulu + amortisatsioon + kaudsed netomaksud (käibemaks, aktsiis, riigilõiv jm).
Rahvatulu = töötasud (koos sotsiaalkindlustusmaksetega) + renditulud + netointressid + ettevõtete kasumid.
kolmas SKP arvestamise variant on sissetulekute meetodil. Selle kohaselt SKP = rahvatulu + amortisatsioon + kaudsed netomaksud (käibemaks, aktsiis, riigilõiv jm).
Rahvatulu = töötasud (koos sotsiaalkindlustusmaksetega) + renditulud + netointressid + ettevõtete kasumid.
Arusaadav, tänan.
Eesti Panga septembrinumbrid näitavad et eraisikud olid laenuturul veel hullemad kui varem.
Laenumahu tõus 3,0 mrd (67,1->70,1)
Hoiusemahu tõus 0,3 mrd (42,5->42,8)
Kuidas "kadus" 2,7 mrd pankade poolt eraisikutele ülekantud raha? Arvan et peamiselt nii:
-tarbiti importtooteid (jooksevdefitsiit)
-osteti äriühingutelt kinnisvara
-tulumaksude juurdemaksed
Eraisikute investeerimisneto peaks olema olnud suhteliselt tasakaalustatud.
Eraisikute nõudmiseni hoiuste aastane kasvukiirus vähenes augustist septembrini 36%->34%ni. Võiks olla trendimuutus rahapakkumises, ja sel juhul on lõpuks ka pangastatistikas märk et majandus jahtub.
Laenumahu tõus 3,0 mrd (67,1->70,1)
Hoiusemahu tõus 0,3 mrd (42,5->42,8)
Kuidas "kadus" 2,7 mrd pankade poolt eraisikutele ülekantud raha? Arvan et peamiselt nii:
-tarbiti importtooteid (jooksevdefitsiit)
-osteti äriühingutelt kinnisvara
-tulumaksude juurdemaksed
Eraisikute investeerimisneto peaks olema olnud suhteliselt tasakaalustatud.
Eraisikute nõudmiseni hoiuste aastane kasvukiirus vähenes augustist septembrini 36%->34%ni. Võiks olla trendimuutus rahapakkumises, ja sel juhul on lõpuks ka pangastatistikas märk et majandus jahtub.
ÄP
""Täna võib üsna kindlalt väita, et Eesti majandus on üle kuumenenud ja sama hooga jätkata ei ole isegi keskpikas perspektiivis võimalik, rääkimata pikast. Küsimus on selles, et kuidas saaks majanduskasv langeda ilma suuremate tagasilöökideta tasemele, kust majandus edasi areneda saaks," ütles Hansapanga juhatuse esimees Erkki Raasuke. Kui ettevõte või üksikisik on adekvaatselt hinnanud, et ta suudab võetud kohustusi täita, saab musta stsenaariumi vältida, soovitas Raasuke."
Väga õiged sõnad lennuki piloodi poolt, (aga kas ta teab et ta on lennuki piloot...)
""Täna võib üsna kindlalt väita, et Eesti majandus on üle kuumenenud ja sama hooga jätkata ei ole isegi keskpikas perspektiivis võimalik, rääkimata pikast. Küsimus on selles, et kuidas saaks majanduskasv langeda ilma suuremate tagasilöökideta tasemele, kust majandus edasi areneda saaks," ütles Hansapanga juhatuse esimees Erkki Raasuke. Kui ettevõte või üksikisik on adekvaatselt hinnanud, et ta suudab võetud kohustusi täita, saab musta stsenaariumi vältida, soovitas Raasuke."
Väga õiged sõnad lennuki piloodi poolt, (aga kas ta teab et ta on lennuki piloot...)
Mina tõstaks esile ka teise ohu tagasilöökide puhul majanduses, millest ei ole kuulnud palju räägitavat. Oleme ju teadupärast Euroopa Liidus ning avatud ühiskonnas. Kui peaks tõesti toimuma mingi oluline negatiivne lüke, millest tekkinud võimaliku lumepalliefekti tõttu vajub praeguse suht OK eluga harjunud inimene tõsistesse majanduslikesse raskustesse, võib see kodanik jääda mitte siia oma probleemidesse siplema, vaid lihtsalt emigreerub. Helsingisse prügiautot juhtima, Turusse laeva kõpitsema, Dublinisse salatit pakkima etc. Kõigi valulävi tuleb kusagil vastu. Täiendav väljaränne on aga viimane asi, mida Eestil vaja.
Loodame, et varsti ei vaata me ajas tagasi ning ei kiru keskpanka, mis oleks võinud kasvõi laenubuumi talitseda.
Loodame, et varsti ei vaata me ajas tagasi ning ei kiru keskpanka, mis oleks võinud kasvõi laenubuumi talitseda.
Seda viimast stsenaariumi ma isiklikult ei usu, kuigi ühtegi vastavat tõsiseltvõetavat sotsioloogilist uuringut pole ka kätte juhtunud.
Üldiselt eestlase iseloom on ikka selline, et majandusraskused (mingi majanduskasvu vähenemine vms) pole küll argument, miks peaks minema Hesasse prügiautot juhtima. Kes soovib emigreeruda, on seda juba niikuinii teinud või kohe tegemas, majanduskasv +10% või -10% ei oma enam tähendust.
Üldiselt eestlase iseloom on ikka selline, et majandusraskused (mingi majanduskasvu vähenemine vms) pole küll argument, miks peaks minema Hesasse prügiautot juhtima. Kes soovib emigreeruda, on seda juba niikuinii teinud või kohe tegemas, majanduskasv +10% või -10% ei oma enam tähendust.
Tendents mis algas juba varem 2006, et Eesti palgad tõusevad esimest korda (viimastel aastatel) kiiremini kui Eesti kinnisvarahinnad üha tugevneb. 2007 tuleb hea aasta töötajatele, ja raske aasta kinnisvaraomanikutele. Ühesõnaga, üürid tõusevad aga kinnisvarahinnad langevad. Reaaltootlus tõuseb, nagu ka nominaalsed intressitootlused. Pankrottide arv tõuseb.
Eesti jooksevkonto on hüperdefitsiidis, aga kui kõrgele võib see tõusta. Sisuliselt pangad pumbavad raha sisse, laenuvõtjad garanteerivad seda raha kunagist tagasimaksmist, raha ringleb Eesti majanduses, ja kaob jälle välismaale impordimaksetena. Järelikult on vaja, et laenuvõtjad toovad sisse sama palju raha kui tarbijad/ehitajad suudavad osta sisse impoditooteid. (Omakapitali liikumine sisse ja väla tundub praegu vähem oluline kune neto on väike võrreldes laenurahaga.)
Kinnisvaraturg ON nõrgenenud, aga kuna pakkumine on kõvasti tõusnud ja palju ostu-müügi lepingud sõlmitud palju varem kui laenu võetakse, siis ikka veel on pangad pidevalt näitanud vilgast laenumahu tõusu. Poleks aga ime kui inimesed suure kolektiivina samaaegselt lõpetavad oma laenamist ja langetab kinnisvaraturgu põhja, samamoodi kui nad on kolektiivina seda tõstnud. Mis kuu see juhtub on teine asi. EURIBOR6kuu on paratamatult praegu 70% kõrgem kui oktoobris 2005, nii et iga korteriostu kalkulatsioon on palju halvem kui tollal (kuigi intress ujuv ja laen pikk, mistõttu hetkeintress tegelikult oleks päris ükskõik).
Eesti jooksevkonto on hüperdefitsiidis, aga kui kõrgele võib see tõusta. Sisuliselt pangad pumbavad raha sisse, laenuvõtjad garanteerivad seda raha kunagist tagasimaksmist, raha ringleb Eesti majanduses, ja kaob jälle välismaale impordimaksetena. Järelikult on vaja, et laenuvõtjad toovad sisse sama palju raha kui tarbijad/ehitajad suudavad osta sisse impoditooteid. (Omakapitali liikumine sisse ja väla tundub praegu vähem oluline kune neto on väike võrreldes laenurahaga.)
Kinnisvaraturg ON nõrgenenud, aga kuna pakkumine on kõvasti tõusnud ja palju ostu-müügi lepingud sõlmitud palju varem kui laenu võetakse, siis ikka veel on pangad pidevalt näitanud vilgast laenumahu tõusu. Poleks aga ime kui inimesed suure kolektiivina samaaegselt lõpetavad oma laenamist ja langetab kinnisvaraturgu põhja, samamoodi kui nad on kolektiivina seda tõstnud. Mis kuu see juhtub on teine asi. EURIBOR6kuu on paratamatult praegu 70% kõrgem kui oktoobris 2005, nii et iga korteriostu kalkulatsioon on palju halvem kui tollal (kuigi intress ujuv ja laen pikk, mistõttu hetkeintress tegelikult oleks päris ükskõik).
Septembris laekus eraisikute kontodele umbes 4,5 mrd palka. Peale selle laekus erisikute kontodele 3,0 mrd laenuraha. Kuu lõpul oli aga eraisikute kontodel vaid 0,3 mrd rohkem raha kui kuu algul.
4,5 mrd palk ja lisks 2,7 mrd netolaen !!!
Eelmisel aastal septembris olid vastavad numbrid umbes 4 mrd palk, 1,3 mrd netolaen.
Keskpank näeb seda, aga ei tee midagi. Eesti majandus on üha rohkem üles ehitatud importide ümber, umbes nagu naftariikides. Eesti majanduse paindlikkus on positiivne, aga kontrollimatu laenamine negatiivne.
Kinnisvarahindade tõus oli suuresti psüholoogiline nähtus. Ma arvan et eelseisev langus tuleb sarnasena. Kasvab veendumus, et kinnisvaraost on riskantne, turusignaalid mis seda tõendavad kuhjuvad, ja järsku on hinnad languses. Ahnusega hakkavad inimesed ootama ja ootama. Pärast seda ilmnevad kõik puudused majanduses mis Eesti Pank nägid aga mille peale ei saanud reageerida. Järelanalüüs ütleb et viga oli selles et erapangad tegutsesid keskpangana, aga ilma rahapoliitikata. Keegi ametnik polegi eksinud kuna kõik on oma tööd teinud. Suurimad kaotajad on inimesed kes hilja läksid kinnisvaraturule.
4,5 mrd palk ja lisks 2,7 mrd netolaen !!!
Eelmisel aastal septembris olid vastavad numbrid umbes 4 mrd palk, 1,3 mrd netolaen.
Keskpank näeb seda, aga ei tee midagi. Eesti majandus on üha rohkem üles ehitatud importide ümber, umbes nagu naftariikides. Eesti majanduse paindlikkus on positiivne, aga kontrollimatu laenamine negatiivne.
Kinnisvarahindade tõus oli suuresti psüholoogiline nähtus. Ma arvan et eelseisev langus tuleb sarnasena. Kasvab veendumus, et kinnisvaraost on riskantne, turusignaalid mis seda tõendavad kuhjuvad, ja järsku on hinnad languses. Ahnusega hakkavad inimesed ootama ja ootama. Pärast seda ilmnevad kõik puudused majanduses mis Eesti Pank nägid aga mille peale ei saanud reageerida. Järelanalüüs ütleb et viga oli selles et erapangad tegutsesid keskpangana, aga ilma rahapoliitikata. Keegi ametnik polegi eksinud kuna kõik on oma tööd teinud. Suurimad kaotajad on inimesed kes hilja läksid kinnisvaraturule.
Väga kõva andmine makromajanduslikul teemal, käib sellel foorumil:
Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust (3014)
http://www.kv.ee/?act=forum.main
Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust (3014)
http://www.kv.ee/?act=forum.main