to: stefan
Kõige kõnekam lause viimase aja makromajanduslikest rantidest on olnud Raasukese oma: "Selge, et majandus on üle kuumenenud, nüüd tuleb vaadata, kuidas tagada pehme maandumine". 5 aastat tagasi klikkis Neivelt "Enable", nüüd siis ilmselt kilikib Raasuke "Disable". Arvestades, et kõik senitoimunu on ületanud kõige radikaalsemad stsenaariumid, saab selle pingelanguse juhtimine olema omaette vaatemäng.
suffiks
minuni on samuti jõudnud murelikud sõnad EYPlt, nii et kindlasti mõeldakse just nii, kuidas "soft landing" Eestis teha. Kardan aga et kõik ainult "teevad oma tööd". 2007 aasta algul ootavad suured boonused pangatöötajatele, ja sel ajal kui antud laenud peavad olema tagasi makstud, on kõik boonusesaajad oma töökohad mitu korda vahetanud.
Ma pakun et Neivelt ilmub olulise tegelasena Eesti majanduses/poliitikas niipea kui majandus jahtub. Tema on olnud üks väheseid kes on mõelnud kainelt viimased 2-3 aastat, tal on oskusi ja usaldust.
minuni on samuti jõudnud murelikud sõnad EYPlt, nii et kindlasti mõeldakse just nii, kuidas "soft landing" Eestis teha. Kardan aga et kõik ainult "teevad oma tööd". 2007 aasta algul ootavad suured boonused pangatöötajatele, ja sel ajal kui antud laenud peavad olema tagasi makstud, on kõik boonusesaajad oma töökohad mitu korda vahetanud.
Ma pakun et Neivelt ilmub olulise tegelasena Eesti majanduses/poliitikas niipea kui majandus jahtub. Tema on olnud üks väheseid kes on mõelnud kainelt viimased 2-3 aastat, tal on oskusi ja usaldust.
Üks esimesi tööülesandeid võiks olla ette valmistada riigivõlakirjade müük siis kui eraisikud järsult lõpetavad laenamist.
Eesti Panga tuntud "sõrmed risti" poliitkia aastal 2004:
Eesti Pank: kinnisvaraturg jaheneb
02-12-2004
Äripäev
Eesti Panga president Vahur Kraft ütles eile, et tarbimise tipphetked ja kinnisvarabuum said selle aasta kolmandas kvartalis otsa, hinnad püsivad hetkel stabiilsed.
“Me arvame, et mingit buumi enam ei ole,” kommenteeris Eesti Panga president Vahur Kraft kinnisvaraturu jahenemist. Keskpank soovib aastatel 2005–2006 näha eratarbimise vähenemist ja laenukasvu aeglustumist, millele ehitas üles eile tutvustatud majandusstabiilsusest rääkiva prognoosi.
“Majapidamiste bilanss on punases,” lahkas Kraft eraisikute vara ja kohustuste suhet. Kui tööpuudus suureneb, eluasemete hinnad kukuvad ja intressid samal ajal tõusevad, muutub olukord probleemseks.
Keskpanga asepresident Märten Ross kinnitas, et kinnisvara hinnatõus pidurdus ja seda peaks investorid arvestama. “Paneks siinkohal sõrmed risti ja loodaks, et prognoos peab paika,” rääkis Ross.
http://www.ehitus24.ee/uudised.php?id=1676
Eesti Pank: kinnisvaraturg jaheneb
02-12-2004
Äripäev
Eesti Panga president Vahur Kraft ütles eile, et tarbimise tipphetked ja kinnisvarabuum said selle aasta kolmandas kvartalis otsa, hinnad püsivad hetkel stabiilsed.
“Me arvame, et mingit buumi enam ei ole,” kommenteeris Eesti Panga president Vahur Kraft kinnisvaraturu jahenemist. Keskpank soovib aastatel 2005–2006 näha eratarbimise vähenemist ja laenukasvu aeglustumist, millele ehitas üles eile tutvustatud majandusstabiilsusest rääkiva prognoosi.
“Majapidamiste bilanss on punases,” lahkas Kraft eraisikute vara ja kohustuste suhet. Kui tööpuudus suureneb, eluasemete hinnad kukuvad ja intressid samal ajal tõusevad, muutub olukord probleemseks.
Keskpanga asepresident Märten Ross kinnitas, et kinnisvara hinnatõus pidurdus ja seda peaks investorid arvestama. “Paneks siinkohal sõrmed risti ja loodaks, et prognoos peab paika,” rääkis Ross.
http://www.ehitus24.ee/uudised.php?id=1676
Selgituseks, EP ei saa kritiseerida, nad teevad oma tööd. Nad isegi teevad natuke rohkem soovitades poliitikuid kaotada intresside subsideerimist, aga nagu süsteem töötab, näitab 2004 sõnad et kui majandus ei arene nagu EP soovib, siis neil pole võimalus midagi teha. Lootus on selles et poliitikud midagi teevad. (Ise prognoosisin 2004 lõpul umbes sama nagu EP)
Tuleval nädalal on oodata statistika panganduse, jooksevdefitsiidi ja kinnisvaratehingute kohta. Kas ülekuumenemine jätkub, või kas jahenemist on numbrites lõpuks kuskilt näha.
Meeldetuletuseks, Eesti pankade laenumaht äriühingutele+eraisikutele 30 septembril:
2000: 22 mrd
2001: 25 mrd
2002: 31 mrd
2003: 38 mrd
2004: 54 mrd
2005: 88 mrd
2006: 145 mrd
Meeldetuletuseks, Eesti pankade laenumaht äriühingutele+eraisikutele 30 septembril:
2000: 22 mrd
2001: 25 mrd
2002: 31 mrd
2003: 38 mrd
2004: 54 mrd
2005: 88 mrd
2006: 145 mrd
kõige lollakam lugu on see, et kui lähed panka laenama raha, et osta 1,5 millist mersut (mis sööb lisaks bensiini, kindlustuse ja remondi arvetena), nõutakse palgatõendit ja max 10% sissemaksu.
kui lähed lähed laenama raha, et osta prussakaid täis korterit Lasnamäel majas, mis varsti kokku kukub - pane korter tagatiseks ja palgatõend ja max 30% sissemaksu.
kui lähed laenama raha, et osta mingit masinat, mis toodab kasumit - maksa sisse 40-60% ja pandi lisaks kõigi ettevõtte omanike vallas- ja kinnisvara.
mida inimene teeb?laiskus on edasiviiv jõud - selle asemel, et teenida see raha, võetakse see laenuks, sest laenu saab lihtsamalt tarbimiseks kui teenimiseks.
Ja miks see nii on - sest mersut ja korterit on võla katteks justkui lihtsam müüa, kui seda sinu "mingit masinat". eesti majandust ruulivad need lipsustatud,plisseeritud poisid,plikad, kes lihtsalt teevad nii nagu neil lihtsam on. MOTT ja JOKK
kui lähed lähed laenama raha, et osta prussakaid täis korterit Lasnamäel majas, mis varsti kokku kukub - pane korter tagatiseks ja palgatõend ja max 30% sissemaksu.
kui lähed laenama raha, et osta mingit masinat, mis toodab kasumit - maksa sisse 40-60% ja pandi lisaks kõigi ettevõtte omanike vallas- ja kinnisvara.
mida inimene teeb?laiskus on edasiviiv jõud - selle asemel, et teenida see raha, võetakse see laenuks, sest laenu saab lihtsamalt tarbimiseks kui teenimiseks.
Ja miks see nii on - sest mersut ja korterit on võla katteks justkui lihtsam müüa, kui seda sinu "mingit masinat". eesti majandust ruulivad need lipsustatud,plisseeritud poisid,plikad, kes lihtsalt teevad nii nagu neil lihtsam on. MOTT ja JOKK
Käesoleva nädala statistika VÕIB põhjustada kiiremat langust erinevatel turgudel, ilmselt reageerib aktsiaturg kõige kiiremini siis kui inimestele on pilt selge, et langus on tulnud. 1) Septembrikuu jooksevdefitsiit VÕIB püstitada uut rekordi arvestades kiiret laenamistõusu samal kuul. 2) Pangandusstatistika (oktoober) VÕIB näidata et eraisikute pangakontode jäägu tõus aeglustub (pärast pidev aastane kasvutempo tõus aprill-august, tuli septembris langus +33,8%->+32,4%). 3) Kinnisvaratehingute arv VÕIB sisuliselt öelda et langus/krahh on alanud:
Harjumaa, korterite ostu-müügilepingute arv, aastane tõus:
2005
Q1 +42%
Q2 +55%
Q3 +72%
Q4 +48%
2006
Q1 +37%
Q2 -6%
Q3 number tulemas nädalas
Maris Lauri, Hansapank, kirjutab tänases Äripäevas: "On selge - kui I poolaastal kasvas Eesti majandus 11,7%, siis II poolaastas juba mitte. Lubatud majanduskasvu aeglustumine on kätte jõudnud, esialgu veel tagasihoidlik, kuid ei saa olla kindel, et see ka selliseks jääb."
Kui tõsine kinnisvaralangus on tulemas, siis võib (nagu olen kirjutanud) mõned (EE, Merko jt) kvartaliaruanded prügikasti visata, kuna siis hakkab uus dünaamika mõjuma.
Harjumaa, korterite ostu-müügilepingute arv, aastane tõus:
2005
Q1 +42%
Q2 +55%
Q3 +72%
Q4 +48%
2006
Q1 +37%
Q2 -6%
Q3 number tulemas nädalas
Maris Lauri, Hansapank, kirjutab tänases Äripäevas: "On selge - kui I poolaastal kasvas Eesti majandus 11,7%, siis II poolaastas juba mitte. Lubatud majanduskasvu aeglustumine on kätte jõudnud, esialgu veel tagasihoidlik, kuid ei saa olla kindel, et see ka selliseks jääb."
Kui tõsine kinnisvaralangus on tulemas, siis võib (nagu olen kirjutanud) mõned (EE, Merko jt) kvartaliaruanded prügikasti visata, kuna siis hakkab uus dünaamika mõjuma.
Eluasemelaenude kõrval on ka huvitav vaadata tarbimislaenude areng. Viimasel 12 kuul on tarbimislaenude maht tõusnud 3,8 mrd võrra. Oletades, et ainult tööga hõivatud inimesed, ja nemad on Eestis 620 tuhat, võtavad tarbimislaene, siis on viimasel 12 kuul keskmine hõivatud inimene........... võtnud juurde 510 EEK tarbimislaen IGA KUU........... (Eelnenud kahel 12-kuu perioodid olid vastavad numbrid 156 EEK ja 153 EEK juurdevõetud tarbimislaen/kuu)
BIG sai pangaks kuskil septembris/oktoobris 2005, tollal oli nende laenuportfell aga ainult mõni 300 MEEK, 30 sept 2006 aga 900 MEEK.
ma kui pangas pikemat aega leiba teeniv, võin ainult kinnitada Stefani kartust : Kardan aga et kõik ainult "teevad oma tööd"
Peamine põhjus minu mulje järgi, miks pankasid ei huvita nende tegevuse tõttu "veeuputuse" kaasa toomine, on
välismaised omanikud, kellelt tuleb iga aasta käsk suurendada laenuportfelli X korda, vahendeid valimata. Kohalikel
ei ole sõnaõigust, et hakkaks nüüd laene piirama veidi, asi hakkab üle käte minema - selliselt muretsevad juhid asendatakse
ruttu "võimekamatega".
Peamine põhjus minu mulje järgi, miks pankasid ei huvita nende tegevuse tõttu "veeuputuse" kaasa toomine, on
välismaised omanikud, kellelt tuleb iga aasta käsk suurendada laenuportfelli X korda, vahendeid valimata. Kohalikel
ei ole sõnaõigust, et hakkaks nüüd laene piirama veidi, asi hakkab üle käte minema - selliselt muretsevad juhid asendatakse
ruttu "võimekamatega".
Maa-ameti numbritest:
Korteritehingute arv Q3 (võrreldes 2005)
Kesklinn 646 (-14%)
Lasnamäe 662 (-26%)
Mustamäe 531 (-1%)
Põhja-Tallinn 321 (-36%)
Haabersti 246 (-26%)
Kristiine 205 (-11%)
Pirita 126 (+13%)
Nõmme 111 (-13%)
Korteritehingute arv Q3 (võrreldes 2005)
Kesklinn 646 (-14%)
Lasnamäe 662 (-26%)
Mustamäe 531 (-1%)
Põhja-Tallinn 321 (-36%)
Haabersti 246 (-26%)
Kristiine 205 (-11%)
Pirita 126 (+13%)
Nõmme 111 (-13%)
Tallinna linnaosade korteritehingute arvu muutus aastatel 2005->2006:
Q1 2459->3028, ehk +23%
Q2 3061->2606, ehk -15%
Q3 3485->2848, ehk -18%
Uute korterite osakaal peaks olema tõusnud, ehk vanade majade korterikäive kiiremini langenud kui üldnumbrid.
Q1 2459->3028, ehk +23%
Q2 3061->2606, ehk -15%
Q3 3485->2848, ehk -18%
Uute korterite osakaal peaks olema tõusnud, ehk vanade majade korterikäive kiiremini langenud kui üldnumbrid.
Ja hinnamuutus Q2->Q3
Kesklinn +6%
Haabersti +7%
Kristiine +6%
Lasnamäe +9%
Mustamäe -2%
Nõmme -5%
Pirita +7%
Põhja-Tallinn +11%
Kesklinn +6%
Haabersti +7%
Kristiine +6%
Lasnamäe +9%
Mustamäe -2%
Nõmme -5%
Pirita +7%
Põhja-Tallinn +11%
Kuude lõikes näidatakse Maa-ameti raportis ainult kinnisvaratehingute arv terve Eestis.
Aastane muutus:
jaanuar +61%
veebruar +42%
märts +35%
aprill +12%
mai +17%
juuni +23%
juuli +6%
august +1%
september -4%
Aastane muutus:
jaanuar +61%
veebruar +42%
märts +35%
aprill +12%
mai +17%
juuni +23%
juuli +6%
august +1%
september -4%
clint ja teised,
aga mina ei saa ikkagi aru, miks Eesti Pank ei sekku oma võimaluste piires otsustavamalt? Millised võimalused on Eesti Pangal kohalikku laenuturgu reguleerida? Ma saan aru, et konkreetset laenuintressi vist praeguse seadusandluse järgi deklareerida ei saa (näiteks uutel eluasemelaenu võtjatel Euribor + x% + panga marginaal), kuna baasiks on ECB määratav Euribor.
Aga EP peaks saama vist nõuda näiteks eluasemelaenude puhul suurema omafinantseeringu olemasolu, mis vist tihti üldse 0% peale skeemitatud on? EP vist põhiseaduslik organisatsioon, mis ei tohiks vaevelda poliitiliste tõmbetuulte käes.
Samuti oleks igati normaalne kaotada intresside subsideerimine ning tõsise pilguga üle vaadata Kredexi tegevus (ehk siis jällegi jutt suurema omafinantseeringu nõudest). Kardan aga, et kuna Kredex on kaudselt poliitikute hallatav organisatsioon (MKM haldusalas vist) ning ka intresside subsideerimise peatamine vajab vastavat poliitilist tahet, siis võib olla annavad vastavad võimukandjad endale aru, et asi on liiga kaugele läinud ning keegi ei riski kinnisvaraturu langetaja/krahhija mainega.
aga mina ei saa ikkagi aru, miks Eesti Pank ei sekku oma võimaluste piires otsustavamalt? Millised võimalused on Eesti Pangal kohalikku laenuturgu reguleerida? Ma saan aru, et konkreetset laenuintressi vist praeguse seadusandluse järgi deklareerida ei saa (näiteks uutel eluasemelaenu võtjatel Euribor + x% + panga marginaal), kuna baasiks on ECB määratav Euribor.
Aga EP peaks saama vist nõuda näiteks eluasemelaenude puhul suurema omafinantseeringu olemasolu, mis vist tihti üldse 0% peale skeemitatud on? EP vist põhiseaduslik organisatsioon, mis ei tohiks vaevelda poliitiliste tõmbetuulte käes.
Samuti oleks igati normaalne kaotada intresside subsideerimine ning tõsise pilguga üle vaadata Kredexi tegevus (ehk siis jällegi jutt suurema omafinantseeringu nõudest). Kardan aga, et kuna Kredex on kaudselt poliitikute hallatav organisatsioon (MKM haldusalas vist) ning ka intresside subsideerimise peatamine vajab vastavat poliitilist tahet, siis võib olla annavad vastavad võimukandjad endale aru, et asi on liiga kaugele läinud ning keegi ei riski kinnisvaraturu langetaja/krahhija mainega.
TaivoS
Kredexi käendusega ostmine on tülikam, seda ka pangad aktiivselt reklaamisid :)
Samas, mis vahe on omafinantseeringul, kui pank annab kahe tagatise(piisavas mahus) olemasolul selle omafinantseeringu tarbimislaenuna?
Soodustuse kaotamine laenuintressidelt võtab aega - on ju mõistlik üleminekuaeg ning vähendada seda astmeliselt 5a jooksul, kuid selleks hetkeks on majandus ilmselt ise juba tagasihoidlikuma kasvuga.
Stefani poolt etteloetud statistika näitab, et hinda suudetakse hoida ja isegi hinnamängudega(a'la kinkekaart 50tuh köögisalongilt - kus köök maksab 200tuh) isegi tõsta !!!
Kredexi käendusega ostmine on tülikam, seda ka pangad aktiivselt reklaamisid :)
Samas, mis vahe on omafinantseeringul, kui pank annab kahe tagatise(piisavas mahus) olemasolul selle omafinantseeringu tarbimislaenuna?
Soodustuse kaotamine laenuintressidelt võtab aega - on ju mõistlik üleminekuaeg ning vähendada seda astmeliselt 5a jooksul, kuid selleks hetkeks on majandus ilmselt ise juba tagasihoidlikuma kasvuga.
Stefani poolt etteloetud statistika näitab, et hinda suudetakse hoida ja isegi hinnamängudega(a'la kinkekaart 50tuh köögisalongilt - kus köök maksab 200tuh) isegi tõsta !!!
to: WBF
Seletab makromajanduse ja panganduse võhik suffiks:
Eesti Panga minule teadaolevad 2 laenuturu vägagi efektiivse reguleerimise võtet on pankade kohustusliku reservi nõude suurendamine EP juures ja pankade välja antavate eluasemelaenude puhul panga omavahendite määra tõstmine. Viimast vist korra nõksutati üles poole, mille mõju intressimarginaalile oli...marginaalne. Reserveinõuet pole tõstetud. Ma arvan, et EP mängib teadlikult seda mängu, mida nad on viimased 5 aastat mänginud.
Mängu nimi: Õigusta Oma Eksitentsi
Eesmärk: Jätta mulje, et oled vajalik organisatsioon ja teha täpselt nii palju, et keegi ei süüdistaks sind mitte midagi tegemises ja piisavalt vähe, et kellelegi varvastele ei astuks.
Vahendid: regulaarsed murelikud pressiteated, millega ei kaasne peaaegu mitte mingit muutust käitumises/tegevuses.
Võit: Võit on see, kui keegi ei avalda arvamust, et selle monstrumorganisatsiooni statistilise ja järelevalvefunktsiooni võiks üle võtta vastavalt Statsistikaamet ja Finantsinspektsioon ning raharingluse korraldamise rahandusminni osakond. Võit saabub, kui peale Euro kasutuselevõttu on mõistliku aja jooksul EP kui organisatsioon ikka olemas, vaatamata sellele, et teda peale lugematule arvule asepresidentidele ja muudele mutritele kellelegi vaja ei lähe.
Seletab makromajanduse ja panganduse võhik suffiks:
Eesti Panga minule teadaolevad 2 laenuturu vägagi efektiivse reguleerimise võtet on pankade kohustusliku reservi nõude suurendamine EP juures ja pankade välja antavate eluasemelaenude puhul panga omavahendite määra tõstmine. Viimast vist korra nõksutati üles poole, mille mõju intressimarginaalile oli...marginaalne. Reserveinõuet pole tõstetud. Ma arvan, et EP mängib teadlikult seda mängu, mida nad on viimased 5 aastat mänginud.
Mängu nimi: Õigusta Oma Eksitentsi
Eesmärk: Jätta mulje, et oled vajalik organisatsioon ja teha täpselt nii palju, et keegi ei süüdistaks sind mitte midagi tegemises ja piisavalt vähe, et kellelegi varvastele ei astuks.
Vahendid: regulaarsed murelikud pressiteated, millega ei kaasne peaaegu mitte mingit muutust käitumises/tegevuses.
Võit: Võit on see, kui keegi ei avalda arvamust, et selle monstrumorganisatsiooni statistilise ja järelevalvefunktsiooni võiks üle võtta vastavalt Statsistikaamet ja Finantsinspektsioon ning raharingluse korraldamise rahandusminni osakond. Võit saabub, kui peale Euro kasutuselevõttu on mõistliku aja jooksul EP kui organisatsioon ikka olemas, vaatamata sellele, et teda peale lugematule arvule asepresidentidele ja muudele mutritele kellelegi vaja ei lähe.
Sorry, ühe asja unustasin veel ära - Eesti Pank on ka Eesti ehitusturu reguleerimise ventiil, st kui ehituses peaks saabuma kesisemad ajad, siis saab suur osa ehitajaid tükk aega ühe kvartali kallal Estonia pst ja Kentmanni tänava nurgal askeldada. Sest pole vist iseseisva Eesti ajal olnud hetkegi, kui seal mingi massiivne rekonstrueerimine ei käiks. Nii et mingis mõttes neil makroprotsesside juhtimise võime on siiski olemas, eriti arvestades Eesti ehitussektori suhtelist olulisust kohalikus majanduses.
Mulle meeldib ka see hirmus ehitamine Eesti Panga maja ümber. Ajal mil nende igasugune mõju ühiskonnas hakkab kaduma pea olematuks, ehitatakse uusi ja suuri pindu. Selleks, et uusi töötajad saaks mahutada. Uusi töötajaid on vaja selleks et.... selleks et .... eeem ... et see töö kõik ära teha.
Aga sellepärast, et nad pankade reservnõuet pole muutnud ja eluasemelaenude omavahendite määra nii vähe on tõstnud, see on küll puhas lollus. Ja kui aasta pärast kinnisvarakrahh pauguga käes on, siis on õigus neile ka selle eest vastu pead anda.
Aga sellepärast, et nad pankade reservnõuet pole muutnud ja eluasemelaenude omavahendite määra nii vähe on tõstnud, see on küll puhas lollus. Ja kui aasta pärast kinnisvarakrahh pauguga käes on, siis on õigus neile ka selle eest vastu pead anda.