Riik ei tohi rohkem kulutada. (palgad ja muu tilulilu)
Küll aga peaks riik rohkem investeerima. (infra, tootmise toetused jne)
hmm, stefan õppis ära graafikute tegemise? innovatsioonisiire, kui ise ei oska midagi leiutada siis oleme vähemalt eesrindlikud, võtame üle teiste uusimad vidinad. nii see majandus kasvule läheb. ;)
2018
Esimese graafiku tehes kirjutasin, et sain inspiratsiooni Somm Tallinnast-e graafikutest.
Esimese graafiku tehes kirjutasin, et sain inspiratsiooni Somm Tallinnast-e graafikutest.
Graafikud otse foorumis on ikkagi väga lahedada ja et need ei lööks foorumi lugemise järge sassi soovitan iga graafiku lisamise juures märkida kohe ära ka kuvatava graafiku kõrgus: height=320
Idee tekkis.
Mõtlesin, et huvitav, kuidas mõjuks ja kas makrospetsid oskavad arvata, kas tegemist on tõsise mõttega.
Eesti panganduses on olemas varjatud reserv, mille saab välja lugeda siit:
"Pangasektori piisavat kodumaist likviidsuspuhvrit aitab tagada kohustusliku reservi kõrge määr, mis on 15% panga kõigist kohustustest. Kuivõrd peaaegu 50% Eesti pankade kohustustest moodustavad võlavahendid välispankadelt, valdavalt emapankadelt, ulatub kohustuslik reserv seega ligikaudu 30%ni klientide hoiustest. Kui tsentraliseeritud likviidsusjuhtimine lubab hinnata grupisiseste võlakohustuste refinantseerimise võimalusi suhteliselt heaks, siis samal ajal kõrge kohustuslik reserv pakub ka kodumaiste hoiuste katteks küllalt kindla likviidsusvaru."
Mis siis kui seda reservi määra esialgu 1-2 protsendipügalat alla tõmmata? Pangad saavad rohkem raha välja anda ja laenamine hakkaks pisitasa taastuma. Protsent kohustuslikus määras tagasi anda tähendab praktikas paari protsendi ulatuses rahade vabanemist. Mäletatavasti kasutati mõni aeg tagasi selle protsendi tõstmist laenamise piiramiseks. Erilist efekti see toona ei omanud, kuna raha oli lihtsalt liiga ladnalt käes. Praegu aga võiks alandamine täiesti mõjuda.
P.S. Sry kui keegi sellega varem lagedale tulnud on või kui tegemist on sõgeda ideega. Ei mallanud kogu teemat läbi lugeda.
Mõtlesin, et huvitav, kuidas mõjuks ja kas makrospetsid oskavad arvata, kas tegemist on tõsise mõttega.
Eesti panganduses on olemas varjatud reserv, mille saab välja lugeda siit:
"Pangasektori piisavat kodumaist likviidsuspuhvrit aitab tagada kohustusliku reservi kõrge määr, mis on 15% panga kõigist kohustustest. Kuivõrd peaaegu 50% Eesti pankade kohustustest moodustavad võlavahendid välispankadelt, valdavalt emapankadelt, ulatub kohustuslik reserv seega ligikaudu 30%ni klientide hoiustest. Kui tsentraliseeritud likviidsusjuhtimine lubab hinnata grupisiseste võlakohustuste refinantseerimise võimalusi suhteliselt heaks, siis samal ajal kõrge kohustuslik reserv pakub ka kodumaiste hoiuste katteks küllalt kindla likviidsusvaru."
Mis siis kui seda reservi määra esialgu 1-2 protsendipügalat alla tõmmata? Pangad saavad rohkem raha välja anda ja laenamine hakkaks pisitasa taastuma. Protsent kohustuslikus määras tagasi anda tähendab praktikas paari protsendi ulatuses rahade vabanemist. Mäletatavasti kasutati mõni aeg tagasi selle protsendi tõstmist laenamise piiramiseks. Erilist efekti see toona ei omanud, kuna raha oli lihtsalt liiga ladnalt käes. Praegu aga võiks alandamine täiesti mõjuda.
P.S. Sry kui keegi sellega varem lagedale tulnud on või kui tegemist on sõgeda ideega. Ei mallanud kogu teemat läbi lugeda.
Ideel on minu arust jumet. Siin on aga määrava tähtsusega teada joont, kuskohas läheb tasakaal selle vahel, kus pankadel mitte lihtsalt pole anda, vaid nad ei taha anda. Kohalike pankade kontod pole praegugi kindlasti mitte tühjad.
Kindlasti ei taha kohalikud pangad hakata majandust päästma sellega, et järsku üsna valimatult soovijatele raha peale pritsima hakkavad. USA-s saaks selline asi võib olla isegi läbi minna.
Kindlasti ei taha kohalikud pangad hakata majandust päästma sellega, et järsku üsna valimatult soovijatele raha peale pritsima hakkavad. USA-s saaks selline asi võib olla isegi läbi minna.
sulev vedler arvab ekspressis et
Teistest paremini peavad kriisile vastu toidupoed, toiduainetööstus, kommunaalteenused (prügivedu, veevarustus jne), elektri ja soojuse müük
Teistest paremini peavad kriisile vastu toidupoed, toiduainetööstus, kommunaalteenused (prügivedu, veevarustus jne), elektri ja soojuse müük
Minu arvamus on, et turg läeb alla ja 8000 murdub. Kogu laenuhäda kuulutamisega raiutakse vale puud.Laenuhäda päästmisega raiutakse ka vale puud.Laenuga laenu ei päästa.Laen tuleks tagasi maksta ja selleks raha teenida. Usa lihtsalt laenu pumpamisega turgudele hoiab ära töötuse kasvu ja täielikku krahhi.
Eestis peataolek. Valitsus lahmib ja keegi ei tea mis teha. Laene pole tegelikult kellegi vaja.Laenudega on osanud Eestis vähesed ümber käia ja kasvu ajal kasumit teenida.
Riik on pankrotis. Maksud ei saa laekuda kuna maksulaekumine oli otseses seoses laenudega.
Riigi üks viga on ka see et ta ei juhi protsesse. Protsessid juhivad riiki ja selline pidev hädatapp tekitab lisakulu. Valitsus on haldussuutmatu ja kõneisikud, kaasaarvatud Ansip püüavad seda varjata. Lahenduseks võiks olla nõustajate palkamine väljaspoolt ,kes raskest ajast üle aitaks.
Lahendused:
Mina uuriksin kas saab töötuid suunata EU riikidesse tööle,toetaks neid.
Riigisektori palgad jagaks kahega,samuti pensionid ja elektri hinna. Bussiparke doteeriks et rahvas saaks liikuma.
Paiskaks odavalt müüki riigivara, et hinnad alla tuua. Karmistaks laenuohvrite kohtlemist, et rohkem vara müüki tuua ja sellega vara hinnad alla suruda.
Eesti järgmine majanduskasv algab madalatest varahindadest ja uute investorite(inventorite) tulekus Eestisse.
Olematule ekspordile ei panustaks kuna selle ülesehitamine on liiga pikaajaline protsess ja hädad on meil täna homme käes.
Eestis peataolek. Valitsus lahmib ja keegi ei tea mis teha. Laene pole tegelikult kellegi vaja.Laenudega on osanud Eestis vähesed ümber käia ja kasvu ajal kasumit teenida.
Riik on pankrotis. Maksud ei saa laekuda kuna maksulaekumine oli otseses seoses laenudega.
Riigi üks viga on ka see et ta ei juhi protsesse. Protsessid juhivad riiki ja selline pidev hädatapp tekitab lisakulu. Valitsus on haldussuutmatu ja kõneisikud, kaasaarvatud Ansip püüavad seda varjata. Lahenduseks võiks olla nõustajate palkamine väljaspoolt ,kes raskest ajast üle aitaks.
Lahendused:
Mina uuriksin kas saab töötuid suunata EU riikidesse tööle,toetaks neid.
Riigisektori palgad jagaks kahega,samuti pensionid ja elektri hinna. Bussiparke doteeriks et rahvas saaks liikuma.
Paiskaks odavalt müüki riigivara, et hinnad alla tuua. Karmistaks laenuohvrite kohtlemist, et rohkem vara müüki tuua ja sellega vara hinnad alla suruda.
Eesti järgmine majanduskasv algab madalatest varahindadest ja uute investorite(inventorite) tulekus Eestisse.
Olematule ekspordile ei panustaks kuna selle ülesehitamine on liiga pikaajaline protsess ja hädad on meil täna homme käes.
Arwen, minu arvamus on, et enne kui lahmida, võiks statistikaametist numbreid vaadata. Mujalt ka. Uuriks veidi selle "olematu ekspordi" ja väidetava hiigelsuure hulga töötute kohta. Teeks endale pildi selgeks.
Need statistika uurijad viivad meid pankrotti mida on ka näha.Selge pildiga kaotab hetkel raha. Padar soovitab hommiku televisioonis oma selge pildiga veel laenu võtta.Ja toetuste peal elada.
Täna on teisi meetodeid vaja.
Täna on teisi meetodeid vaja.
Arwen, sa võiksid mingi uue arvuti või lauamängu luua, et seal kõik oma unistused täide viia.
"Selge pildiga kaotab hetkel raha."
Ega sa ei ole plaaninud end arstile näidata? Võiks olla päris hea mõte.
Ega sa ei ole plaaninud end arstile näidata? Võiks olla päris hea mõte.
Kusjuures ka mina olen mõelnud et pensionid on liiga suured, palju on inimesi näit maxima kassas jne kes käivad 8-12 tundi tööl et sellist raha saada, aga nemad vaatavad rahulikult seebikaid ja vinguvad kui veel cashi koju ei tooda. Tegelikult keskmist pensioni 500 eek alla tõmmata annaks kõva kokkuhoiu ja ei sure need pensionärid kuskile -oma tutvusringkonnas jääb küll kõigil raha üle.
Arwen paneb samasugust segast nagu need kes arvasid, et Eesti konkurentsivõime püsib odava tööjõu ja muude varade najal.
Et teeks kõik uuesti odavaks ja laseks inimestel rabeleda veeringute eest, et kirjutada järjekordne 100% palgatõus ajalukku, aga unustada eelnev 50-60% langus :D Aga seda sa ju soovidki... viimane lollus on väita, et tõmbame kõigil palgad poole võrra maha. Juhtub see, et inimesed lähevadki mujale ja tagasi ei tule enam... efektiivsust on vaja mitte tingimata kõigile tööd tagada veeringute eest
Et teeks kõik uuesti odavaks ja laseks inimestel rabeleda veeringute eest, et kirjutada järjekordne 100% palgatõus ajalukku, aga unustada eelnev 50-60% langus :D Aga seda sa ju soovidki... viimane lollus on väita, et tõmbame kõigil palgad poole võrra maha. Juhtub see, et inimesed lähevadki mujale ja tagasi ei tule enam... efektiivsust on vaja mitte tingimata kõigile tööd tagada veeringute eest
Kuhu MUJALE nad lähevad? Inglismaalt näiteks tulevad hordidena tagasi, sest GBPEEK 17 pole enam mõnus või siis on juba kinga saadud.
jah ega MUJALGI on piimajõed ja pudrumäed väiksemaks jäänud.
Aga enne kui minna pensionide kallale oleks vaja vähendada vanamahüvitiste ülempiiri. Hetkel vist peaks olema 27tuhat ja plaan isegi suurendada.
Tänases turusituatsioonis 20tuhat oleks ülempiiriks küll ja küll. Kes sellega elatud ei saa, seda ei päästa enam üle võimete elamisest niikuinii mitte miski. Või siis päästaks lapsehoidja palkamine ja tööturule naasmine palgale üle 20tuhande.
Aga enne kui minna pensionide kallale oleks vaja vähendada vanamahüvitiste ülempiiri. Hetkel vist peaks olema 27tuhat ja plaan isegi suurendada.
Tänases turusituatsioonis 20tuhat oleks ülempiiriks küll ja küll. Kes sellega elatud ei saa, seda ei päästa enam üle võimete elamisest niikuinii mitte miski. Või siis päästaks lapsehoidja palkamine ja tööturule naasmine palgale üle 20tuhande.
mavep, oled ehk rehkendanud kui palju nii kokku hoiaks? Muidugi, need kes keskmisest kaks korda kõrgemat palka saavad võiks üldse riigist välja saata. Mis nad raisad maksavad siin oma maksusid ja asjatult kadedust tekitavad.
palgasaajate vastu pole mul midagi. Emapalk ei ole siiski sisu poolest palk, vaid toetus. Pension on rohkem palk (eelnevatel aastatel riigi poolt kõrvale pandud raha, mida hiljem palgana/pensionina välja maksta. võiks võrrelda ka puhkusetasuga ja pensionil olemist puhkusel olemisega), kui emapalk.
Tahan vaid öelda, et 20k kuus lapseraha peaks olema piisav, et vajadusel tööle naasta ja lapsehoidja teenuseid kasutada. Mõistlik oleks leida tasakaalu punkt. Pole ju mõtet maksta rohkem kui vaja ja vähem kui vajalik.
P.S. nimi cynic iseloomustab ka sinupoolseid sõnavõtte?
Tahan vaid öelda, et 20k kuus lapseraha peaks olema piisav, et vajadusel tööle naasta ja lapsehoidja teenuseid kasutada. Mõistlik oleks leida tasakaalu punkt. Pole ju mõtet maksta rohkem kui vaja ja vähem kui vajalik.
P.S. nimi cynic iseloomustab ka sinupoolseid sõnavõtte?