Makromajandusest 2

Link "Makromajandusest" nüüdseks päris raske avada täies mahus. Äkki jätkame siin.

Sotsiaalmaksude laekumised riigieelarvesse, MEEK (aastane muutus)

juu 2643 (+26%)

aug 2365 (+25%)

sep 2155 (+24%)

okt 2258 (+24%)

nov 2291 (+21%)

det 2669 (+23%)

jaa 2596 (+20%)

vee 2354 (+21%)

mär 2562 (+18%)

apr 2632 (+24%)

mai 2574 (+18%)

juu 2692 (+16%)

juu 3058 (+16%)

aug 2652 (+12%)

sep 2419 (+12%)

okt 2493 (+10%)

nov 2555 (+11%)

det 2717 (+1,8%)

Tänavu detsembris ilmselt palju vähem jõulupreemiasid makstud, aga hoolimata sellest teine parim sotsiaalmaksude laekumiste kuu ajaloos.

Halvem käibemaksude laekumine 2008 ilmselt suuresti sõltub importide kukkumisest. Kaudselt on riik teeninud raha jooksevkonto defitsiidist. Seega on liig-laenemine otseselt toetanud ka riigikassa. Nüüd aga jooksevkonto kiiresti tasakaalustab.

Linkisin Stefani postitusele ka eelmise foorumi lingi külge, et oleks hõlpsasti võimalik üles leida ka varasema foorumi asukoht.
stefan
Jõulupreemiate sotsiaalmaks tuleb alles jaanuaris.
urmas13
hm ok, aga kuidas siis seletada et detsember on novembrist nii palju tugevam (2008, aga veelgi 2007)
koondamisrahad
Sotsiaalmaksud detsembris 2007 oli 16,% suuremad kui novembris samal aastal...
Pigem on küsimus, et kuidas seletada, et jaanuar on detsembrist nõrgem ;)
Ma arvan, et päris paljud maksavad ikka oma sotsiaalkulusid samaaegselt palgaga.
...ehk antud juhul koos jõulupreemiaga.
Keegi maksab vabatahtlikult raha kuu aega varem kui peab? Julgen siiralt kahelda :) Eriti tänases olukorras.

Loogilisem seletus on see, et need ettevõtted, kes maksavad palku kuu viimasel päeval ja mitte järgmise kuu alguses, maksavad jõulupreemia välja juba 30.11
impendium
Sinu seletus tundub tõesti ainuvõimalik. Samas võisid palga nov 2007 juba tõusta. Palgaralli kulmineerus ehk siis.



Mõned makromajandus- ja muud näitajad.

Kuna paistis, et huvi nende jooniste järgi oli nagu olemas, aga vale esitlemisviis, siis lisan nad sinna nii, et ei risustaks foorumit ja teeks seda aeglaseks.
Kummalisel kombel olen ma viimasel ajal hakanud vaikselt positiivsemaks muutuma Eesti majanduse lähema aja väljavaadete suhtes. Mõningad mõtted:
* Palju on räägitud, et Eesti areng ainult laenurahade arvelt. Jah, nii see oli. Samas, see laenuraha on vähemalt osaliselt siia ka jäänud. Jah, osa on välja tagasi läinud impordi läbi, aga suurem osa peaks ikkagi olema jäänud ringlema Eesti majandusse. Tagasimaksed näiteks eluasemelaenudel on jaotatud a la 30 aasta peale, nii et on pikalt aega seda raha efektiivselt ära kasutada.
* Rasked ajad tekitavad võimalusi ja annavad motivatsiooni, eestlased on harjunud igast s*tast välja tulema. Võrreldes näiteks paksu tagumikuga ameeriklastega, kellele on katastroof, kui seitsmendat krediitkaarti ei saa, on eestlased palju hullemat näinud ja suudavad raskes olukorras pingutada.
* Ajuvaba, importi kasvatav tarbimishullus on lõppenud ja rahasid kasutatakse eeldatavasti mõistlikumalt. (Uute) autode turg on kokku kuivanud, loodetavasti pannakse see raha hoopis ettevõtete arendusse vms.
* Samas ei ole inimesed optimismi kaotanud - eestlased ja optimist, naljakoht, aga nii see on. Kõik teavad, et raske on, agahambad ristis minnakse läbi kõige jura ja tehakse kõik, mis võimalik. Seetõttu on siiamaani veel küllaltki vähe pankrotte ja tööpuudust, raha liigub nii inimestel kui ka ettevõtetel. Aga just raha liikumise kiirus on majanduse jaoks väga oluline. Mäletan, et mingi uuringu järgi maksti Eestis kõige kiiremini arveid, loodetavasti on see säilinud.

Kõige suurem oht on tõenäoliselt pankade käitumine. Nii palju kui mitmelt poolt kuulda on, pannakse ettevõtetele laenupikendustega täiega näkku. St, pikendamatajätmistega. Muidu igati normaalne ja toimiv ettevõte, aga mingi laen võetud aasta-paarise tähtajaga panga lubaduse peale, et küll me pikendame - ja nüüd näidatakse loomulikult keskmist näppu. Ühesõnaga pangad võivad oma käitumisega põhja lasta hunniku ettevõtteid, mis muidu väga suure tõenäosusega jääks püsima, aga pangad oma jäikusega lasevad need põhja.

Paar näidet, millega ise viimasel ajal kokku puutunud:

* Tahtsin ettevõttele krediikaardi funktsionaalsusega deebetkaarti. DEEBETKAARTI. Lihtsalt selle poindiga, et saaks netis maksta oma rahade eest, mingit krediiti ei tahtnud. Küsiti majandusaasta aruannet, mida ei olnud anda, kuna tegemist oli esimese majandusaastaga. Kaarti ei saanud. WTF?!?!?!?

* Garantiikirja taotlus summas x. Küsijaks ettevõte, millel puuduvad võlad, varade maht on 50 * x, sellest likviidsed varad 10 * x. Garantii tagamiseks pakuti deposiiti summas x. Ei saanud, kuna garantiikirjaga tagatud tööde teostajaks oleval firmal oli 2008. keskel olnud maksuvõlg.

Ühesõnaga, hetkel arvaks, et 1H09 on kõige tumedam, nõrgad surevad välja, tööpuudus kasvab jne. Aga 2H09 on juba majanduskasv yoy nõrga võrdlusbaasi tõttu.
Optimist :)
Kui see vaid realiseeruks.... reaalsus on see, et kuni 2009a lõpuni läheb hullemaks.
Tööpuudus 10+%, keskmine palk 13K, aga teatud käärid pigem suurenevad.
Töökohana tõuseb riigitöö ausse, sest kuidagi on vaja piiripeal makse rahuliku unega maksta.

Minu jaoks on kõige pullisem märk meie majanduses et pangabroiler lauri avaldab ülipessimistlikke prognoose. aasta-poolteist tagasi tuli talt nii optimistlikke numbreid et hoia ja keela ja kõik teavad mis juhtus...
jim,
mulle meeldib meie padi ehk reservid, mida paljudel ei ole
aitab raskeid aegu üle elada ja võiks ka väljastpoolt vaatajale rahustava komponendina mõjuda
Et tu, jim?!
Nüüd kui enamus mõtlevaid inimesi on tuleviku osas positiivsed, on krahh kindel :-)
samas kõik lehed pasundavad peatsest armagedoonist, see näitab hoopis et krahhi ei tule
Kas te olete kunagi tähele pannud, et kassasaba indikaatorid, ostukorvi inidkaatorid, kaubanduskeskuse parkimisplatsi träitumise idnikaatorid, lehepealkirja inidkaatorid on adekvaatsed infokillud millest juhinduda? Mina ei ole.
bljääd kui palju typosid.