Ma selgitaks veidi täpsemalt, miks ma pean ühe majandusüksuse (olgu see siis jaeettevõte või mõni muu ettevõtte) pankrotistumist väga negatiivseks.
Nimelt, GDP-d võib ühe nurga alt vaadates jaotada põhimõtteliselt kaheks oluliseks komponendiks. Lisandväärtus on kas 1) omanike kasum või 2) töövõtjate palgad + maksud. Sinna tuleb küll veel lisada kulum, netomaksud, kuid põhimõtteliselt on need kaks komponenti kõige olulisemad.
Nii, nüüd üks põhimõtteline küsimus: kas kahjumit tootev ettevõte annab GDP-le juurde? Üldjuhul annab, sest makstakse palkasid ja kahjum ei ole nii suur, et müügitulud oleksid vahetarbimisest väiksemad.
Siit tuleb ka minu üks väide: laenuandmise aktiviseerumise perioodil on GDP kasv ülehinnatud, kuna luuakse palju uusi ettevõtteid ja olgugi, et need ei pruugi kujuneda pikaajaliselt eluvõimeliseks, loovad need lisandväärtust. Kõik oleks ju isegi õige, kui see pikaajaliselt n-ö halb laen pangandussektoris juba alguses nii ka kajastataks. See tähendaks, et finantssektori kaudu vähendataks põhjendamata GDP kasvu. Aga keegi tol hetkel veel ei tea, kas see kujuneb halvaks laenuks või mitte.
Loomulikult on mõju vastupidine laenutegevuse aktiivsuse vähenedes. Just sel põhjusel suhtuks ma väga ettevaatlikult USA majanduses 1990-2000 valitsenud perioodi ja jälgiks pigem tähelepanelikult, kas kogu see süsteem, kus varade hinnad tõusid väga järsult ja mille n-ö turuhindade vastu laene anti, ka langusperioodi vastu peab. Hinnangu majanduse arengule annaks pigem 2-3 aasta pärast. Mul on selline tunne, et ees ootavad tõsised struktuaalsed probleemid ja vahepeal lisandväärtust loonud autotööstuse, lennukitööstuse ja IT sektori töötajad võivad jääda pikaks ajaks rakendamata. Eks näeb.
Mul on teine probleem veel selle kasvuperioodiga. Ma olen veendunud, et Enron ei olnud mingi erinäide, kuidas ettevõtete tulemusi üles puhuti. Kui vaadata erinevate ettevõtete struktuure, siis on olemas GE Capital, Tyco Capital, Intel Capital jne. Fordil, GM-il ja kõigil on oma n-ö finantssfääris tegutsev firma. Mina ei ole küll erilisi aruandeid näinud, kus mul oleks võimalik aru saada, milline on näiteks nende varade kvaliteet.
Enron ju tõstis oma problemaatilised varad emaettevõttest ära ja tekitas muude investorite gruppidega ühisettevõtteid. Põhimõtteliselt oli võimalik teatud varasid üldse konsolideerimisgrupist välja viia (no näiteks sai Enron 30%-lise osaluse, ülejäänud investorid 70%). No seal oli muidugi eriline tase veel see, et need n-ö tütred tegid veel Enroniga märkimisväärse arvu tehinguid ja kasum tekkis seal, kus vaja. Enroni mastaabid olid ikka uskumatud, sest nagu FT ütleb, 60bn USD-st oli 27bn USD väärtuses varasid Enronist välja viidud.
Omal ajal ma juba küsisin, kui oli GE tulemustest juttu, et kas keegi on näinud mingit head ülevaadet GE Capitalist. See kompanii annab suure osa GE kasumist, aga mina ei saa aru, milline on selle ettevõtte investeeringute struktuur. Igal pool ta vehkleb, kuuldavasti oli ostnud näiteks mõned aastad tagasi Rootsis kinnisvaraportfelli, mis pidi sisaldama umbes Viljandi suurustes linnades paiknevat kinnisvara. Samas jookseb GE Capital läbi USA terasefirmade restruktueerimisel ja mis iganes muu juhtumi juures. Mul puudub igasugune ülevaade. Kuidas ma sinna GE aktsiasse üldse investeerida oskaks, kui ma näen sisuliselt poolt käivet, aga teisest poolest ei saa üldse aru?
Enron ju tõstis oma problemaatilised varad emaettevõttest ära ja tekitas muude investorite gruppidega ühisettevõtteid. Põhimõtteliselt oli võimalik teatud varasid üldse konsolideerimisgrupist välja viia (no näiteks sai Enron 30%-lise osaluse, ülejäänud investorid 70%). No seal oli muidugi eriline tase veel see, et need n-ö tütred tegid veel Enroniga märkimisväärse arvu tehinguid ja kasum tekkis seal, kus vaja. Enroni mastaabid olid ikka uskumatud, sest nagu FT ütleb, 60bn USD-st oli 27bn USD väärtuses varasid Enronist välja viidud.
Omal ajal ma juba küsisin, kui oli GE tulemustest juttu, et kas keegi on näinud mingit head ülevaadet GE Capitalist. See kompanii annab suure osa GE kasumist, aga mina ei saa aru, milline on selle ettevõtte investeeringute struktuur. Igal pool ta vehkleb, kuuldavasti oli ostnud näiteks mõned aastad tagasi Rootsis kinnisvaraportfelli, mis pidi sisaldama umbes Viljandi suurustes linnades paiknevat kinnisvara. Samas jookseb GE Capital läbi USA terasefirmade restruktueerimisel ja mis iganes muu juhtumi juures. Mul puudub igasugune ülevaade. Kuidas ma sinna GE aktsiasse üldse investeerida oskaks, kui ma näen sisuliselt poolt käivet, aga teisest poolest ei saa üldse aru?
GE kohta olen kuulnud küll kahtlaseid lugusid. ei tea
Omal ajal pidasin reaalseks, et USA-s kujuneb esialgne tööpuuduse tase tagasihoidlikuks isegi siis, kui tööhõive väheneb. Nüüd näitavad seda ka numbrid. Teatud inimesed lihtsalt ei registeeri ennast töötuks, kui nad on enda arvates "tegijad". See on tüüpiline vaimne hälve, mis takistab õiglaselt oma tegelikku seisu hindamast. Ei kujuta näiteks ette, et endised IT või finantssektori inimesed tunnistaksid, et nad tahavad töötada, aga teatud aladel ei saa töötada. Muidugi, esialgu kannatab ka oodata.
Minu jaoks on suur üllatus telekomisektori ülim nõrkus. Ma küll pean normaalseks, et kaugekõnede ja rahvusvaheliste kõnede turg on mõne aja pärast tühine, aga tulude langus selles sektoris on oodatust niivõrd palju kiirem. Kuigi prognoositakse internetiühenduse kallinemist (jällegi loogiline), on suur tõenäosus, et aastad 2002-2003 tulevad telekomidele ülirasked ja mõnedel kreeditoridel ei pea närvid vastu. Selles sektoris tuleb pankrotte veel.
Huvitav on eelkõige see, et kui selles sektoris ei toimuks tõsist ümberstrukuteerimist, siis ma peaksin seda vägagi stabiilseks (majandustsüklist mittesõltuvaks) sektoriks. Nüüd on aga olude sunnil ka selles sektoris lisasurve tööpuuduse kasvule.
Minu jaoks on suur üllatus telekomisektori ülim nõrkus. Ma küll pean normaalseks, et kaugekõnede ja rahvusvaheliste kõnede turg on mõne aja pärast tühine, aga tulude langus selles sektoris on oodatust niivõrd palju kiirem. Kuigi prognoositakse internetiühenduse kallinemist (jällegi loogiline), on suur tõenäosus, et aastad 2002-2003 tulevad telekomidele ülirasked ja mõnedel kreeditoridel ei pea närvid vastu. Selles sektoris tuleb pankrotte veel.
Huvitav on eelkõige see, et kui selles sektoris ei toimuks tõsist ümberstrukuteerimist, siis ma peaksin seda vägagi stabiilseks (majandustsüklist mittesõltuvaks) sektoriks. Nüüd on aga olude sunnil ka selles sektoris lisasurve tööpuuduse kasvule.
telekomisektor. huvitav on see, et mõnel viimasel nädalal on firstcall konsensus S&P500 telekomide estimate tõstnud...
a võibolla, et tegu lihtsalt wishful thinkinguga...
Küsimus täitsa teisest vallast !
Kuidas on kõige parem, võimalikud variandid tulu pealt mitte riiki toetada.
On kellegil mingeid huvitavaid skeeme välja töötatud.
26% raskesti tulnud võidu pealt ära maksta on liig mis liig . . . .
Kuidas on kõige parem, võimalikud variandid tulu pealt mitte riiki toetada.
On kellegil mingeid huvitavaid skeeme välja töötatud.
26% raskesti tulnud võidu pealt ära maksta on liig mis liig . . . .
Mul on, osta / telli raamat!
Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt osales New Yorgis tähtsal majandusfoorumil.
Mida arvati majanduse olukorrast?
Üldiselt on rasked ajad. Mõningaid paranemise märke on küll näha, aga paljude arvates võib olla tegemist lühiajaliste signaalidega. USA majandusel on tõsised probleemid, nagu eraisikute kõrge laenukoormus ning ülisuur jooksevkonto defitsiit.
Selge on see, et sellises kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas, kus isegi liidrid jäävad ennustamisega hätta, peab igaühel olema väga paindlik ärimudel.
Loe pikemalt:
http://www.ekspress.ee/viewdoc/ED63B864E3640A3642256B57004B2D80
Mida arvati majanduse olukorrast?
Üldiselt on rasked ajad. Mõningaid paranemise märke on küll näha, aga paljude arvates võib olla tegemist lühiajaliste signaalidega. USA majandusel on tõsised probleemid, nagu eraisikute kõrge laenukoormus ning ülisuur jooksevkonto defitsiit.
Selge on see, et sellises kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas, kus isegi liidrid jäävad ennustamisega hätta, peab igaühel olema väga paindlik ärimudel.
Loe pikemalt:
http://www.ekspress.ee/viewdoc/ED63B864E3640A3642256B57004B2D80
Pole raske arvata, mis juhtub pangandussektoriga kui eraisikutel tekivad laenude tagasimaksmisega raskused. Siis ju polegi pankadel enam raha kuhugi paigutada, ettevõtted ei riski laenukapitaliga investeerida (tootlus niigi väike) ja eraisikutele jälle ei riskita raha tarbimiseks välja anda. Kapitali ülekontsentratsioon raha koondumispunktis? Ehk raha on kõik seal, kus seda ei tarbita.
Üldiselt on rasked ajad- Kuidas seda, siis nyyd myista? Kellele vyi millele on rasked ajad? Minuarvates niinimetatud USA retail ja corporate pangandusele peaks praegune volatiilne ajastu kyll pyris magus olema. Kuna toimub palju refinantseerimist, $$$ on tugev jne. Mis puutub eraisikute laenudesse, siis on ju eralaenud backed by assets, seega kui juhtub default, siis toimub lihtsalt niinimetatud asset reallocation. Samuti on Jaapanis personal credit palju suurem kui USA's.
Mis puutub corporate pangandusse, siis seal eelpool mainitule refinantseerimisele, on ka raw materjalid endiselt odavad yli, metallid jne. Khjuks ma ei tea mida tyhendab JOOKSEVKONTO? Kas see on trading balance vyi lihtsalt ekspordi impordi vahe.
Mis puutub corporate pangandusse, siis seal eelpool mainitule refinantseerimisele, on ka raw materjalid endiselt odavad yli, metallid jne. Khjuks ma ei tea mida tyhendab JOOKSEVKONTO? Kas see on trading balance vyi lihtsalt ekspordi impordi vahe.
ekspordi/impordi vahe
Gurul on õigus, et nii eraisikud kui ka ettevõtted hoiavad varasemast kõrgemat likviidsust ja selle arvel investeerivad/tarbivad lähiajal vähem. Samas toob see lihtsalt olemasolevaid probleeme teravamalt esile. Kui süsteemis muutub n-ö likviidseks, siis tegelikult tähendab see, et rahabaas kahaneb. Ja sealt tekibki probleem. Ilma lisandväärtuse kasvuta ja majandusliku aktiivsuse vähenedes oleks vaja raha hulka suurendama hakata => aga tekib oht inflatsioonitaseme tõusuks. Kusjuures see ei tähenda mitte liikumist 3%-lt 4%-le, vaid pigem 3%-lt 6-7%-le. Kui kõrge inflatsiooni tingimustes on näiteks vaja ka veel laenu võtta, siis see suurendab finantseerimise kulusid märkimisväärselt.
Aja jooksul on jäänud mulje, et USA autotööstus saab ehk isegi oluliselt väiksema löögi tarbimise langusest kui tehnoloogiaettevõtted ja jaekaubandus. Lennufirmade tulemused on ka pärast erakorralist tagasilööki taastunud.
Veebruari automüük oli ainult 3.5% madalam kui eelmise aasta samal ajal. Mingil hetkel olid ootused olnud koguni -12%, mida oli juba korrigeeritud -5.5%-ni.
Kõige rohkem hävivad Ford (-13.5%) ja DaimlerChrysler (-11%). GM on ainus kohalik kompanii, mis +0.4%-ga vee peal püsib. Samas kaotatakse impordile turgu. Toyota +1.7%, Nissan +8.8% Mitsubishi +31%, Hyundai +15%, Kia +38%. Jeeni nõrkus annab sel turul ikka tugevalt tooni.
Minu arvates on Oracle tehnoloogiakompaniide ülehinnatuse parim näide. 10bn USD käivet, 3bn USD tegevuskasumit ja 2bn USD puhaskasumit. Viimase 6 kuu käive on olnud 6% väiksem eelmise aasta sama perioodi omast ja tegevuskasum 2% väiksem. Kokkuvõttes kasvu pole, aga ettevõtte väärtus on 8,5 korda üle aastakäibe ja 43 korda üle aasta puhaskasumi. Kui Oracle 15 USD tasemelt 10 USD-ni jõuab, siis võiks hakata vaikselt ostmise peale mõtlema ja kui siis ikka pidama ei saa, siis ehk tuleks osta.
Veebruari automüük oli ainult 3.5% madalam kui eelmise aasta samal ajal. Mingil hetkel olid ootused olnud koguni -12%, mida oli juba korrigeeritud -5.5%-ni.
Kõige rohkem hävivad Ford (-13.5%) ja DaimlerChrysler (-11%). GM on ainus kohalik kompanii, mis +0.4%-ga vee peal püsib. Samas kaotatakse impordile turgu. Toyota +1.7%, Nissan +8.8% Mitsubishi +31%, Hyundai +15%, Kia +38%. Jeeni nõrkus annab sel turul ikka tugevalt tooni.
Minu arvates on Oracle tehnoloogiakompaniide ülehinnatuse parim näide. 10bn USD käivet, 3bn USD tegevuskasumit ja 2bn USD puhaskasumit. Viimase 6 kuu käive on olnud 6% väiksem eelmise aasta sama perioodi omast ja tegevuskasum 2% väiksem. Kokkuvõttes kasvu pole, aga ettevõtte väärtus on 8,5 korda üle aastakäibe ja 43 korda üle aasta puhaskasumi. Kui Oracle 15 USD tasemelt 10 USD-ni jõuab, siis võiks hakata vaikselt ostmise peale mõtlema ja kui siis ikka pidama ei saa, siis ehk tuleks osta.
No ja ongi Oracle 10 USD-d. Hakkan vaikselt ostmise peale mõtlema. Millal aga reaalne ost tuleb? Eks näeb. Igatahes atraktiivseid variante on palju. Kuigi tööpuuduse numbrid, igasugused confidence numbrid, jm indikaatorid peaksid aasta jooksul pessimismi aina süvenema, on minu arvates kätte jõudmas aeg turule sisenemiseks. Loodetavasti toimuvad veel mõned järsud raksakad allapoole, mitte ei teki jälle mingi lühiajaline optimismilaine, mis ainult pikendab agooniat. Igal juhul järgmisel korral kui S&P 500 puudutab 1000 punkti taset, siis on aeg osta. Seekord on 1000 punkti hoopis midagi muud kui septembris 2001. Rahapakkumine on tänasel päeval süsteemis niivõrd palju kasvanud. Selline arvamus on indeksisse investeerimise osas.
Kahju küll öelda, aga mitmed mu lemmikobjektid konkreetsete aktsiate näol on viimasel ajal hoopis palju tõusnud - JNJ, PG, BA.
Need on eksportöörid, kellele mõjuks väga hästi rahapakkumise järsk tõus ja sellega pikaajaliselt kaasnev kõrge inflatsioon. Kuigi BA-l on lühiajalised probleemid, suhtun ma väga positiivselt pikaajalisse perspektiivi. Sama kehtib toiduainetööstuse ja esmatarbekaupade kohta. Olen palju mõelnud ka IBM-ist, aga ei tea, peab veel mõtlema.
Kõik märgid näitavad, et järgmise 6 kuu jooksul on hea aeg USA aktsiatesse investeerimiseks 3-5 aastaks.
Kahju küll öelda, aga mitmed mu lemmikobjektid konkreetsete aktsiate näol on viimasel ajal hoopis palju tõusnud - JNJ, PG, BA.
Need on eksportöörid, kellele mõjuks väga hästi rahapakkumise järsk tõus ja sellega pikaajaliselt kaasnev kõrge inflatsioon. Kuigi BA-l on lühiajalised probleemid, suhtun ma väga positiivselt pikaajalisse perspektiivi. Sama kehtib toiduainetööstuse ja esmatarbekaupade kohta. Olen palju mõelnud ka IBM-ist, aga ei tea, peab veel mõtlema.
Kõik märgid näitavad, et järgmise 6 kuu jooksul on hea aeg USA aktsiatesse investeerimiseks 3-5 aastaks.
Buffettile asi vist meeldiks! Väga hea SKP kasv vs. totaalne karuturg.
Nõus, et Oracle on hinnalt hea (52 week low), kuid väärtuselt ikka veel ülehinnatud (PE01 23.6 ja PBV 9.5), ka TA ei anna selget signaali sisenemiseks.
Olen püüdnud viimasel ajal enda näppe nn. uue majanduse aktsiatest eemal hoida. Valus oli!
Hoopis huvipakkuvamad tunduvad fundamentaalselt olevat mõned vana hea NYSE aktsiad: SBC, HAL, ROK, AEP, BMY, TYC, JMP. See viimane tekitab küll veidi kõhklusi, krt teab, kuidas aktsiahindade langus investeerimispangandusele mõjub?!? Kui juba investeerida pangandussektorisse, siis vist tõeliselt suurde tavapangandusega tegelevasse struktuuri - C tundub oma ärimudelilt olevat sobiv.
Kokkuvõtteks - et tõus tuleb, on fakt, kuid usun, et pigem pöörduvad investorite pilgud tagasi traditsioonilise majanduse ettevõtele ning aina rohkem investoreid taasavastavad väärtusesse investeerimise põhimõtted.
Nõus, et Oracle on hinnalt hea (52 week low), kuid väärtuselt ikka veel ülehinnatud (PE01 23.6 ja PBV 9.5), ka TA ei anna selget signaali sisenemiseks.
Olen püüdnud viimasel ajal enda näppe nn. uue majanduse aktsiatest eemal hoida. Valus oli!
Hoopis huvipakkuvamad tunduvad fundamentaalselt olevat mõned vana hea NYSE aktsiad: SBC, HAL, ROK, AEP, BMY, TYC, JMP. See viimane tekitab küll veidi kõhklusi, krt teab, kuidas aktsiahindade langus investeerimispangandusele mõjub?!? Kui juba investeerida pangandussektorisse, siis vist tõeliselt suurde tavapangandusega tegelevasse struktuuri - C tundub oma ärimudelilt olevat sobiv.
Kokkuvõtteks - et tõus tuleb, on fakt, kuid usun, et pigem pöörduvad investorite pilgud tagasi traditsioonilise majanduse ettevõtele ning aina rohkem investoreid taasavastavad väärtusesse investeerimise põhimõtted.
2002 on ideaalne võtmaks pikka possu telecom firmadesse, mis on suutnud (suudavad) ellu jääda ja oma biz plani ellu viia.
Hetkel tehtavad õiged valikud selles sektoris osutuvad mõne aasta parast tõelisteks sampodeks
Just my 2 cents......
Hetkel tehtavad õiged valikud selles sektoris osutuvad mõne aasta parast tõelisteks sampodeks
Just my 2 cents......
Kas nüüd United Airlines'i pankrotiga tuleb veel kriisi 3. laine? United Airlines andis tööd 83,000 inimesele, võlga on ~10mld USD. Niikuinii on nende lennukite peale maksimaalne võlg üles võetud. See peaks nüüd kasutatud lennukite turu üle uputama ja paljud inimesed jäävad tööta. Täna on Boeing ja General Electric päris kõvasti pihta saanud.
Ühte asja ma ei taipa- firmad muudkui pankrotistuvad, koondavad jne., aga töötuks registreerunute arv hoopis väheneb. Kas endised töötajad elavad vanast rasvast ja töötuks end ei registreeri ( võib olla hiljem, aga rõõmustamiseks ei ole siis praegu põhjust). Või on asi nii, et kes tööd tahab ikka teha, see ka seda saab. Töötuks registreerivad ainult laiskvorstid. Kas sellepeale ei ole tuldud, et töötuse määr ühel hetkel plahvatuslikult kasvab, mis turge oluliselt ju mõjutab
Pole Unitedi probleemidega täpselt kursis, aga mälu järgi on Chapter 11 USA lennunduses tavaline nähtus. Lennukid võivad edasi lennata ja inimesed töötada aastaid.
Probleem on pigem selles, et chapter 11 all olevate firmade kapitalikulu on odavam ja nad tekitavad probleeme teistele turuosalistele.
Probleem on pigem selles, et chapter 11 all olevate firmade kapitalikulu on odavam ja nad tekitavad probleeme teistele turuosalistele.