Mis siin ikka spekuleerida?
On fakt, et PE positsioon ei ole igavene. PE väljub sõltuvalt ettevõttest kas lühemas perioodis (3-5 aastat) või keskpikas perspektiivis (5-10 aastat). Väljumine sõltub turuolukorrast, fondi mandaadist, organisatsioonikultuurist, majandustsüklist jne. Kõige tüüpilisemalt kui majandustsükkel ei luba väljuda, siis istutakse kauem sees, aga muidu otsitakse uus strateegiline investor.
Miks on halb, et PE siseneb? Sageli jäävad PE-d omavahel ettevõtet edasi ja edasi müüma, sellistes suurtes konglomeraatides nagu Blackstone, võivad ka mitu eri fondi järgemööda siseneda-väljuda. Samuti on PE-l kalduvus otsida teist ettevõtet ostjaks ja strateegiliseks partnerluseks. Tähendab see aga seda, et mõni suurem pank kes juba on börsil, saab omale Baltikumi tütarettevõtte ja Luminori enam eraldi noteerima ei hakataks. Nii nagu on juhtunud Swedbanki, SEB, Telekomiga. Mõju kohalikule turule loomulikult hävitav.
Pressiteates mainitakse ühte olulist asjaolu mis vähendab oluliselt riski, et PE-d jäävad lõputult omavahel tehinguid tegema: "Tegemist on üleilmselt viimase aastakümne suurima erakapitalifondi investeeringuga universaalpanka ning iseseisvuse taastamise järgse perioodi suuruselt teise finantssektori ostutehinguga Baltikumis.".
Kui tehing on nii anomaalne, et kogu maailma kontekstis paistab silma, siis ammugi Baltikumis.
Kui tehing on nii haruldane, et ka kogu maailma kontekstis läheb vähemalt 10. aasta pikkust ajavahemikku tarvis otsida, et vähegi võrreldav tehing leida, siis on selge, et teist vastaspoolt tehingule PE maastikult leida ei ole. Järelikult jääb põhimõtteliselt kaks varianti: management LBO või noteerimine.
Kuna management LBO tarbeks kipub maht liiga suureks jääma, siis ongi noteerimine peamine alternatiiv.
600 miljonit kapitali tõsta Baltikumis pole mingi probleem. Baltikumi ettevõtte on naeruväärselt väikesed, keskmine IPO jääb tegelikult peamiselt micro-micro-nano-cap fondijuhtide radarile. Baltikumis ei ole normaalseid suuri ettevõtteid kuhu suured fondid saaks sisse tulla. TSM1T müüdi ilusti ära ülemärkimisega, Maxima võlakirjad 1bn EUR väärtuses müüdi ilusti ära, mõned suuremad võlaemissioonid mis tehakse Londonis või mujal müüakse samuti ilusti ära. Varsti tuleb ENEFIT ja kaasab paaarsada miljonit ja seegi summa on väike. Ja loomulikult müüakse ära.
TSM1T ja ENEFIT on riigi poolt head algatused, et tuua välistähelepanu ja huvi regiooni. On ainult positiivne kui erasektor jätkab suurte emissioonidega. Inbank ja Tavid on natuke suuremad emissioonid mis on oma huvi indikeerinud, kuigi siiski väga väikesed. Ka Citadele võiks uuesti börsiletulekule mõelda. Edasi on pipeline kahjuks suurematest ettevõtetest ja turuväärtusest tühi ning see näitab ära kus on tegelik probleem: ei ole suuri ettevõtteid mida müüa fondidele Lääne-Euroopas ja vähegi globaalsel tasemel.
Raasukeselt kaks intervjuud:
1) Raasuke: uskumatu, kui palju energiat läks läbirääkimistel rahapesuasjade selgitamisele
2) Raasuke: tahame Luminori endiselt börsile viia, uute omanike plaan on nagunii osalus paari aasta pärast edasi müüa
Mõlemas kinnitab selgelt, et Luminor viiakse suhteliselt kiiresti börsile. Algne plaan oli 5-e aastaga alates ühinemisest jõuda börsile. Praegu on 1 aasta kulunud, seega hiljemalt 2022 aasta lõpuks võiks esimene emissioon toimuda. DNB võib jäädagi päris pikaks ajaks aktsionäriks, mõneks ajaks ka Blackstone kui nad näevad head tootluse võimalust.
Kui praegu on panga väärtus 1,7 bn, siis IPO ajaks võiks turuväärtus olla 2...2,5 bn. Olgu ajaloo huvides siin ära märgitud Balti börside turuväärtused:
* põhinimekiri kokku 5,953,078,936.27 EUR
* lisanimekiri kokku 1,605,570,800.85 EUR
* võlakirjade nimekiri kokku 6,528,500,794.79 EUR
* First North alternatiivturg aktsiatele 55,919,078.4 EUR
* First North alternatiivturg võlakirjadele 33,970,729.64 EUR
Esimese intervjuu lõpuosas on tähelepanuväärne viide sellele, et Luminor kavatseb vähendada eluasemelaenude väljastamist. Kuna panganduse laenutegevus tavainimese mõistes igapäevases arusaamises toimub eluasemelaenude pakkujana, siis tegelikult majanduses ringleva raha hulk pärast tehingut kipub vähenema. Ettevõtted ma arvan, et saavad oma likviidsusvajadust ka võlakirjadega rahuldada, aga tavakodanikud eluasemelaenu pakkujat asendada ei saa.
ERR-I uudisteportaalis kolm pikemat ja põhjalikumat lugu, eriti Raasukese intervjuu:
1) Blackstone'i väljumisstrateegia jääb tõenäoliselt seotuks Luminori IPO-ga
2) Omanikuvahetus ei mõjuta Luminori börsilemineku plaani
3) Luminori tegevjuht Erkki Raasuke: meil pole vaja nõuandeid väljaspoolt
Nende ja varasemalt lingitud materjalide puhul on selge, et:
Luminori IPO teemal
* Luminori IPO tuleb. Ja tuleb pigem olemasoleva plaani järgi, ehk hiljemalt nelja aasta pärast võiks oodata suuremat IPO-t.
* Blackstone on sees keskpika vaatega, ehk 5-10 aastat.
* lähtuvalt eelnevast toimub Luminorist väljumine mitmes laines. Kõigepealt IPO, siis secondary, secondary, private placement jne. [minu spekulatsioon: Võib-olla asendatakse osa equity's võlakapitaliga. Selle läbi peaks edaspidi paranema ka võlakirjade nimekirja koos-seis]
* loodetavasti ei satuta võimaliku suure IPO mahust paanikasse ja ei dual-list´ta kusagil mujal. Või vähemalt tehakse seda väikeses mahus ja hiljem kui noteeritakse esimene ports aktsiaid Baltikumis. Praegune praktika mitmel börsil noteerimistega näitab seda, et kui enamus juhtkonnast, töötajatest, klientidest ja/või koostööpartneritest on ühes regioonis, siis kauplemisaktiivsus teises regioonis ei teki. Nt OEG1T mis oli üsna aktiivne Baltikumis, ei tekitanud aktiivset kauplemist Varssavis. Leedu lennukihooldusfirma AviaAM mis ca 10 aastat tagasi Varssavis börsile läks, delist´b nüüd seal põhjusega, et vähene likviidsus ei loo enam lisaväärtust. SFG1T samuti Varssavis oluliselt väiksema kauplemisaktiivsusega. Samuti igal pool Frankfurdis jt. Saksa börsidel ning Londonis jne mitmel pool noteeritud asjad ei saavuta likviidset kauplemist.
Kui ka otsustatakse noteerida mujal, mis oleks viga, siis loodetavasti tehakse esimene IPO Baltikumis ja see tekitab aktiivse kauplemise koduturul mis hoiab välisturgudel kauplemise väheaktiivsena isegi juhul kui hiljem otsustatakse midagi mujal noteerida.
Panganduse konkurentsi teemal
* Danske ja DNB on andnud välja palju madala marginaaliga eluasemelaene, mis seovad reguleeritud Tier-x kapitali. Samas pole jaekliendi muu huvitav tegevus (krediitkaardid, tarbimiskaardid, tarbimislaenud, maksed ja ülekanded jmt) olnud alati samas pangas. Seega on Luminorile jäänud kõrge regulatiivne kapitaliseerituse koormus, ülejäänud pangad aga saanud lihtsad kasumid.
** Luminor soovib taolist praktikat otsustavalt ja kardinaalselt muuta ja jääda aktiivsete, toimekate agentide teenindajaks: "Eraisikute poole pealt on meil kaks või isegi rohkem massiklientuuri teenindavat panka. Meil ei ole sinna mõtet end juurde pressida. Vaataksime ikkagi majanduslikult aktiivseid ettevõtlikke inimesi, on nad vabakutselised või investorid.
Kõigist eraisikutest, kes Baltikumis elavad, jäävad meie sihiku alla 15-20 protsenti, mitte rohkem. See on see fookus ja see tähendab ka, et tänane ja tuleviku Luminor ei ole 30-40-protsendise turuosaga, vaid pigem 20-protsendise turuosaga, võib-olla isegi selle serva all.
Natuke vale on rääkida üldisest turuosast, sest konkreetsetes segmentides oleme väga tugevalt esindatud: kohaliku otsustamise ettevõtted ja majanduslikud aktiivsed eraisikud."
*** Eelnevalt kirjeldatud ja mainitud strateegia tähendab seda, et lähenetakse LHV praegusele tegutsemisele. LHV saab omale väga selge konkurendi. Võib-olla selgitabki see protsess ja Blackstone kõneluste pidamine ära LHV aktsia peaaegu aasta kestnud stabiilsuse.
* Globaalne pankade reguleerimise tuhin on LHV stiilis pangandusele soodne, ehk pole vaja muretseda suurte integreeritud pangagruppide konkurentsivõimelisuse pärast, sest rahapesu jm regulatsioonide tõttu on pangandus üsna palju tõmmanud end riigipiiride sisse. Võib vabalt olla nishi-pank, enda valitud sfääris tegutseja! Suur üldistus: regulatsioonid on globaalsed ärid regionaliseerinud. Vabadus ja "regulatiivne arbitraaź" kestab niikaua kuni räigemaks muutunud regulatsioonid sunnivad globaalseid ärisid disintegreeruma mis tekitab regionaalseid mullikesi juurde. See toimub praegu Luminoriga ja seega võib öelda, et going forward, on LHV-l üks tõsine konkurent juures.
1) Blackstone'i väljumisstrateegia jääb tõenäoliselt seotuks Luminori IPO-ga
2) Omanikuvahetus ei mõjuta Luminori börsilemineku plaani
3) Luminori tegevjuht Erkki Raasuke: meil pole vaja nõuandeid väljaspoolt
Nende ja varasemalt lingitud materjalide puhul on selge, et:
Luminori IPO teemal
* Luminori IPO tuleb. Ja tuleb pigem olemasoleva plaani järgi, ehk hiljemalt nelja aasta pärast võiks oodata suuremat IPO-t.
* Blackstone on sees keskpika vaatega, ehk 5-10 aastat.
* lähtuvalt eelnevast toimub Luminorist väljumine mitmes laines. Kõigepealt IPO, siis secondary, secondary, private placement jne. [minu spekulatsioon: Võib-olla asendatakse osa equity's võlakapitaliga. Selle läbi peaks edaspidi paranema ka võlakirjade nimekirja koos-seis]
* loodetavasti ei satuta võimaliku suure IPO mahust paanikasse ja ei dual-list´ta kusagil mujal. Või vähemalt tehakse seda väikeses mahus ja hiljem kui noteeritakse esimene ports aktsiaid Baltikumis. Praegune praktika mitmel börsil noteerimistega näitab seda, et kui enamus juhtkonnast, töötajatest, klientidest ja/või koostööpartneritest on ühes regioonis, siis kauplemisaktiivsus teises regioonis ei teki. Nt OEG1T mis oli üsna aktiivne Baltikumis, ei tekitanud aktiivset kauplemist Varssavis. Leedu lennukihooldusfirma AviaAM mis ca 10 aastat tagasi Varssavis börsile läks, delist´b nüüd seal põhjusega, et vähene likviidsus ei loo enam lisaväärtust. SFG1T samuti Varssavis oluliselt väiksema kauplemisaktiivsusega. Samuti igal pool Frankfurdis jt. Saksa börsidel ning Londonis jne mitmel pool noteeritud asjad ei saavuta likviidset kauplemist.
Kui ka otsustatakse noteerida mujal, mis oleks viga, siis loodetavasti tehakse esimene IPO Baltikumis ja see tekitab aktiivse kauplemise koduturul mis hoiab välisturgudel kauplemise väheaktiivsena isegi juhul kui hiljem otsustatakse midagi mujal noteerida.
Panganduse konkurentsi teemal
* Danske ja DNB on andnud välja palju madala marginaaliga eluasemelaene, mis seovad reguleeritud Tier-x kapitali. Samas pole jaekliendi muu huvitav tegevus (krediitkaardid, tarbimiskaardid, tarbimislaenud, maksed ja ülekanded jmt) olnud alati samas pangas. Seega on Luminorile jäänud kõrge regulatiivne kapitaliseerituse koormus, ülejäänud pangad aga saanud lihtsad kasumid.
** Luminor soovib taolist praktikat otsustavalt ja kardinaalselt muuta ja jääda aktiivsete, toimekate agentide teenindajaks: "Eraisikute poole pealt on meil kaks või isegi rohkem massiklientuuri teenindavat panka. Meil ei ole sinna mõtet end juurde pressida. Vaataksime ikkagi majanduslikult aktiivseid ettevõtlikke inimesi, on nad vabakutselised või investorid.
Kõigist eraisikutest, kes Baltikumis elavad, jäävad meie sihiku alla 15-20 protsenti, mitte rohkem. See on see fookus ja see tähendab ka, et tänane ja tuleviku Luminor ei ole 30-40-protsendise turuosaga, vaid pigem 20-protsendise turuosaga, võib-olla isegi selle serva all.
Natuke vale on rääkida üldisest turuosast, sest konkreetsetes segmentides oleme väga tugevalt esindatud: kohaliku otsustamise ettevõtted ja majanduslikud aktiivsed eraisikud."
*** Eelnevalt kirjeldatud ja mainitud strateegia tähendab seda, et lähenetakse LHV praegusele tegutsemisele. LHV saab omale väga selge konkurendi. Võib-olla selgitabki see protsess ja Blackstone kõneluste pidamine ära LHV aktsia peaaegu aasta kestnud stabiilsuse.
* Globaalne pankade reguleerimise tuhin on LHV stiilis pangandusele soodne, ehk pole vaja muretseda suurte integreeritud pangagruppide konkurentsivõimelisuse pärast, sest rahapesu jm regulatsioonide tõttu on pangandus üsna palju tõmmanud end riigipiiride sisse. Võib vabalt olla nishi-pank, enda valitud sfääris tegutseja! Suur üldistus: regulatsioonid on globaalsed ärid regionaliseerinud. Vabadus ja "regulatiivne arbitraaź" kestab niikaua kuni räigemaks muutunud regulatsioonid sunnivad globaalseid ärisid disintegreeruma mis tekitab regionaalseid mullikesi juurde. See toimub praegu Luminoriga ja seega võib öelda, et going forward, on LHV-l üks tõsine konkurent juures.
Minu arvates väga head analüüsid ja kokkuvõtted momentumi poolt.
Omast kogemustest öeldes on minu arvates Luminoril praegu ikka väga pikk samm astuda, et jõuda efektiivsuses (meeletu bürokraatia) ning klienditeeninduse kvaliteedis LHV-le lähedalegi. Kuna olen kasutanud Luminori eraisikuna ja eelkõige just nende teenuste osas, mille kohta võib välja lugeda, et pole edaspidi fookuses, siis võimalik, et olengi tunda saanud seda, kuidas enam tavalisele kodulaenuga eraisikule suurt tähelepanu ei pöörata. Samas, kui mul eraisikuna on halb kogemus, siis miks peaksin ettevõttega või veel muude teenuste saamiseks sinna pöörduma....
momentum
See toimub praegu Luminoriga ja seega võib öelda, et going forward, on LHV-l üks tõsine konkurent juures.
Omast kogemustest öeldes on minu arvates Luminoril praegu ikka väga pikk samm astuda, et jõuda efektiivsuses (meeletu bürokraatia) ning klienditeeninduse kvaliteedis LHV-le lähedalegi. Kuna olen kasutanud Luminori eraisikuna ja eelkõige just nende teenuste osas, mille kohta võib välja lugeda, et pole edaspidi fookuses, siis võimalik, et olengi tunda saanud seda, kuidas enam tavalisele kodulaenuga eraisikule suurt tähelepanu ei pöörata. Samas, kui mul eraisikuna on halb kogemus, siis miks peaksin ettevõttega või veel muude teenuste saamiseks sinna pöörduma....
Luminor teatas, et plaanib välja tulla kuni kolme miljardi euro suuruse võlakirjaprogrammiga. Võlakirjad listitakse Dublini börsil.
https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2018/10/06/luminor-tuleb-valja-hiiglasliku-volakirjaprogrammiga?utm
https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2018/10/06/luminor-tuleb-valja-hiiglasliku-volakirjaprogrammiga?utm
Luminor hakkab lõpuks aktsiatesse investeerimist klientidele pakkuma, tea mida see platvorm endast kujutab, miski Blackstone vidin on, siis võiks päris huvitav olla. https://m.arileht.delfi.ee/investeeri/article.php?id=88900409
opex
Luminor hakkab lõpuks aktsiatesse investeerimist klientidele pakkuma, tea mida see platvorm endast kujutab, miski Blackstone vidin on, siis võiks päris huvitav olla. https://m.arileht.delfi.ee/investeeri/article.php?id=88900409
Blackstone on asjaga seotud ainult niipalju, et suunab globaalsete lahenduste poole, kui sedagi.
Tegelikult on see Saxo Banki veebiplatvorm SaxoInvestor. Luminor kasutab lihtsalt white label lahendust Saxolt ja ei hakanud ise midagi programmeerima.
Aru ma ei saa muidugi, miks e-riik-Eesti maaklerid ise midagi taolist globaalsele turule ei valmista.
Swedi ja SEB pärssiv mõju ma eeldan, et kõik arenduskraanid kinni on keeratud kohalikel pankadel.
https://epl.delfi.ee/uudised/kogemata-voorale-kontole-turvarisk-toob-netipanka-uue-lahtri?id=88906895
Olles põgusalt selle panga IT'ga kokku puutunud, siis ilma naljata hoiatus: hoidke eemale sellest pangast vähemalt selle aasta lõpuni. See bardakk mis seal sees on, on täiesti ülemõistuse. NDA tõttu ei saa kahjuks rääkida.
Olles põgusalt selle panga IT'ga kokku puutunud, siis ilma naljata hoiatus: hoidke eemale sellest pangast vähemalt selle aasta lõpuni. See bardakk mis seal sees on, on täiesti ülemõistuse. NDA tõttu ei saa kahjuks rääkida.
https://netbank.nordea.com/pnb/login.do?ts=EE&language=et
Ainult kasutajatunnus? Las ma arvan, järjestikused täisarvud? Idee: 10000 Seleniumi, mis hakkavad seal arve proovima, kui 5% pimesi oma PIN1 panevad ja instants sisse logitakse, siis proovi ülekannet, 1% ilmselt paneb ka PIN2 ära. Profit?
Kas sa selle jutuga juba ei rikkunud NDA'd? : ) Mul küll ühes oli kirjas, et ma ei tohi isegi NDA olemasolu mainida. Tegelt selle sõnastus oli nii lai, et ma ei või isegi täna mainida selle mitte mainimise kohustust...
Ainult kasutajatunnus? Las ma arvan, järjestikused täisarvud? Idee: 10000 Seleniumi, mis hakkavad seal arve proovima, kui 5% pimesi oma PIN1 panevad ja instants sisse logitakse, siis proovi ülekannet, 1% ilmselt paneb ka PIN2 ära. Profit?
serk
NDA tõttu ei saa kahjuks rääkida.
Kas sa selle jutuga juba ei rikkunud NDA'd? : ) Mul küll ühes oli kirjas, et ma ei tohi isegi NDA olemasolu mainida. Tegelt selle sõnastus oli nii lai, et ma ei või isegi täna mainida selle mitte mainimise kohustust...
lauriy
https://netbank.nordea.com/pnb/login.do?ts=EE&language=et
Ainult kasutajatunnus? Las ma arvan, järjestikused täisarvud? Idee: 10000 Seleniumi, mis hakkavad seal arve proovima, kui 5% pimesi oma PIN1 panevad ja instants sisse logitakse, siis proovi ülekannet, 1% ilmselt paneb ka PIN2 ära. Profit?
Või variant, et asendad kontoomaniku igakuiste püsimaksete kontonumbri endale sobivaga, pole isegi PIN2-te tarvis.
mobiil id-ga sama teema ju suuresti ja telefoninumbrid on üldiselt avalikud
mina küll aegajalt saan teateid, et keegi soovibminu mobiil id-d kasutades panka sisse logida ja palutakse lahkesti pin 1 sisestada
ise olen küll mõelnud, et sisestaks ükskord ära ja pärast laseks uurida, mis aadressilt sisse logita taheti
politsei teeb kindlaks selle ?
mina küll aegajalt saan teateid, et keegi soovibminu mobiil id-d kasutades panka sisse logida ja palutakse lahkesti pin 1 sisestada
ise olen küll mõelnud, et sisestaks ükskord ära ja pärast laseks uurida, mis aadressilt sisse logita taheti
politsei teeb kindlaks selle ?
Artikkel maksumüüri taga mistap ei saa olukorrast täpset pilti aga näha oleva alusel:
1. klient sisestas ekslikult võõra kasutajatunnuse (täisarv)
2. valis autoriseerimiseks mobiil-id
3. juhuslikult oli selle võõra kasutajatunnuse taga isik, kellel oli mobiil-id olemas ja kes lisaks ka lihtsalt sisestas PIN-1 kui telefonist küsiti.
Kas ma sain õigesti aru? Kus siin panga probleem on?
1. klient sisestas ekslikult võõra kasutajatunnuse (täisarv)
2. valis autoriseerimiseks mobiil-id
3. juhuslikult oli selle võõra kasutajatunnuse taga isik, kellel oli mobiil-id olemas ja kes lisaks ka lihtsalt sisestas PIN-1 kui telefonist küsiti.
Kas ma sain õigesti aru? Kus siin panga probleem on?
Võib-olla on probleem see, et kasutajatunnus on mingi suvaline number, mitte enda poolt valitud sõna või muu hulk numbreid ja tähti. Swedis on sama süsteem, mis on minu arvates eriti loll. Sattusin kunagi SEBi kliendiks ning swedi tegin ka konto, kasutanud seda pole.. sest ma ei mäleta oma kasutajatunnust. Oleksin saanud ise valida endale sobiva, siis taolist probleemi ei oleks.
Panga poolt oleks see triviaalne arendus, teha üks tabel mis teisendab inimese valitud kasutajatunnuse selleks numbriks mida pank ise kasutada tahab.
Panga poolt oleks see triviaalne arendus, teha üks tabel mis teisendab inimese valitud kasutajatunnuse selleks numbriks mida pank ise kasutada tahab.
Andmete uuendamise eesmärgil ja võimaldamaks pangal täita õigusaktide nõudeid, palume Teil oma andmed siin üle vaadata ja vajaduse korral neid uuendada.
Lisateave Luminori kodulehel.
Palume küsimustik täita esimesel võimalusel, vastasel juhul peame piirama Teie internetipanga kasutamist.
Lisateave Luminori kodulehel.
Palume küsimustik täita esimesel võimalusel, vastasel juhul peame piirama Teie internetipanga kasutamist.
Luminoti internetipank on suure tõenäosusega kõikidest maailma pankade omast kõige rohkem kiviajas
Täna levis info et Hr IT juht isiklikult kupatas kogu IT tagasi kontorisse. Suva sest viirusest...
Iga kord kui Raasuke räägib Luminori IT võimekusest ma naeran südamest, eriti peale viimast ap3 ülekannet kus nad Lõhmusega vestlesid. Ei teagi kas juhid üldse reaalsuses teavad mis õudus seal all on... 😂
Iga kord kui Raasuke räägib Luminori IT võimekusest ma naeran südamest, eriti peale viimast ap3 ülekannet kus nad Lõhmusega vestlesid. Ei teagi kas juhid üldse reaalsuses teavad mis õudus seal all on... 😂
skel
Võib-olla on probleem see, et kasutajatunnus on mingi suvaline number, mitte enda poolt valitud sõna või muu hulk numbreid ja tähti. Swedis on sama süsteem, mis on minu arvates eriti loll. Sattusin kunagi SEBi kliendiks ning swedi tegin ka konto, kasutanud seda pole.. sest ma ei mäleta oma kasutajatunnust. Oleksin saanud ise valida endale sobiva, siis taolist probleemi ei oleks.
Panga poolt oleks see triviaalne arendus, teha üks tabel mis teisendab inimese valitud kasutajatunnuse selleks numbriks mida pank ise kasutada tahab.
Swedi kasutajatunnus (ehk siis arusaamatu mitte meelde jääv number) on kasutusel kui ajalooline värk. Omal ajal, kui olid kasutusel paroolikaardid ja muu säärane träni, oli kasutajatunnus üks osa turvalisusest ja seda pidi võõraste eest salajas hoidma. Tänapäeval ma ei näe mitte mingit mõtet sellel, kui mobii-ID või ID-kaardiga sisse logid, et miks seda kasutajatnnust üldse küsitaksegi.
ttrustskel
Võib-olla on probleem see, et kasutajatunnus on mingi suvaline number, mitte enda poolt valitud sõna või muu hulk numbreid ja tähti. Swedis on sama süsteem, mis on minu arvates eriti loll. Sattusin kunagi SEBi kliendiks ning swedi tegin ka konto, kasutanud seda pole.. sest ma ei mäleta oma kasutajatunnust. Oleksin saanud ise valida endale sobiva, siis taolist probleemi ei oleks.
Panga poolt oleks see triviaalne arendus, teha üks tabel mis teisendab inimese valitud kasutajatunnuse selleks numbriks mida pank ise kasutada tahab.
Swedi kasutajatunnus (ehk siis arusaamatu mitte meelde jääv number) on kasutusel kui ajalooline värk. Omal ajal, kui olid kasutusel paroolikaardid ja muu säärane träni, oli kasutajatunnus üks osa turvalisusest ja seda pidi võõraste eest salajas hoidma. Tänapäeval ma ei näe mitte mingit mõtet sellel, kui mobii-ID või ID-kaardiga sisse logid, et miks seda kasutajatnnust üldse küsitaksegi.
Just, võiks küsida isikukoodi ja telefoninumbrit vms, mobiil-id-ga sisse logides mõndadel saitidel on. Keda see kasutajatunnus huvitab. Või siis lasta valida endale mõni normaalne endale meelde jääv asi kasutajatunnuseks.
Teemasse ka: olen ka kuulnud tuttavatelt kel on tuttavaid Luminoris tööl, et sealne IT on pärit kiviajast, ning nalju stiilis "kui x pankade vahel liiguvad maksed tunde siis Luminorist liiguvad nädalaid" jne. Loodan et on siiski parem see asi, muidu see asi on küll täiesti mõttetu, sest minu kui progeja nägemuses pank = IT süsteemid, mis kõike töös hoiavad.
Võib-olla mõnes vähem võimekas pangas on mõni infosüsteem asendatud tädiliidesega, kus automaatsete infosüsteemi tegevust asemel on tädi koos exceliga vms.
ID kaart ei vajaks üldse mitte mingit lisavälja täitmist ei kasutajanimega ega isikukoodiga ega muuga. Mobiil-ID vajab mobiilinumbrit ja isikukoodi, aga need on ju pähe meelde jäänud andmed.
ERR 2024: Bloomberg: Blackstone valmistub Luminori osalust müüma
ERR 2024: Ekspertide hinnangul võib Blackstone'i Luminori osaluse ostja tulla Euroopast
Ärileht 2024: Bloomberg: Blackstone soovib Luminori maha müüa
2018 aastal ERR vahendas: Blackstone kavatseb omandada enamusosaluse Luminoris, investeerib miljardi
2018 oli Luminori tervikväärtus 1,7bn EUR ja see oli @ book value.
2024 on Luminori tervikväärtus 1,9bn EUR ja see on @ 1.2 x book value. Ehk book value oleks 1,6bn EUR.
Kui nüüd Q3 seisuga on omakapital paisunud müstiliselt 1,76bn EUR peale, siis terviku väärtus 2,1 bn EUR.
Võttes arvesse asjaolu, et Luminor pole vaatamata kõlavale müügijutule ja "me toome globaalset kogemust suurte pangandussüsteemide ehitamisest ja sisseseadmisest" haibile, ikkagi oma panaplatvormi tööle saanud, siis võib tõesti olla, et Blackstone vahepeal hoopis hävitas väärtust, mitte ei loonud väärtust.
Q3 turuväärtus annab aga ka Blackstone´le võimaluse kasumit teenida, sest tervikväärtus on hoopis "tõusnud" 2.1bn EUR peale, 2018 aasta 1,7bn EUR pealt.
Samal ajal:
2018: tervikväärtus 1,7bn EUR = book value
2024: tervikväärtus 2,1 bn EUR = 1,2 x book value. --> book value = 1,75bn EUR.
Järelikult:
2018 book value 1,7bn EUR ~= 2024 book value 1,75bn EUR.
Ehk valuatiooni kasv tuleb kordaja laienemise pealt --> 1.00x --> 1.20x.
Suurte poiste mängud tahvusvahelistel turgudel - kui lisandväärtust enda tööga ei suudeta luua, siis multiple expansion päästab NAV-i.
Fondimehed on alati NAV-i orjad ornud ja midagi üllatavat siin ei ole.
Kokkuvõttes Blackstone´le üsna nõrk investeering.
Ei tea, kes ostja peaks olema. Kohalikule turule 100% IPO-t teha oleks ka veider, sest kes siis lõppude lõpuks suuromanikuks saab?
Üldiselt kuna pangasüsteem on neil süvapekkis ja seda tööle pole saadud, siis panga IT taristul puudub väärtus. Vaevalt, et keegi soovib seda ka ümber-integreerima hakata. Üks võimalus investeeringust väljuda oleks võimalus pank tükkideks harutada ja teha asset sale nendele osadele, mida teised pangad soovivad omandada.
Pole imestada, et pärast Infortari turule jõudmist, müük kohalikel turgudel ei lõppenud.
IPO torus on praegu palju suuri ettevõtteid: AirBaltic, võimalik Citadele, võimalik Luminor, võimalik Alexela, võimalik Enefit Green, võimalik Bolt, võimalik palju ettevõtteid Läti valitsuse kapitaliturgude arendamise programmi alusel, võimalik muud startupid kellele eraturud on sulgunud ja kes, eriti skaleerimisfaasi jõudnuna, sooviks saada kapitali, võlakirjade ermiteerimised pankade poolt, võlakirjade emiteerimised riikide poolt.
USA investeerimisfirma Blackstone kavatseb müüa Baltikumis tegutseva Luminori panga osaluse, kirjutab uudisteagentuur Bloomberg.
Blackstone arutab tehingut nõustajatega ning müük võib toimuda juba sel aastal, märkis Bloomberg, viidates informeeritud allikatele.
Uudisteagentuurile teadaolevalt ootab Blackstone müügihinnaks 1,2-kordset ettevõtte bilansilist väärtust, mis oli 2022. aasta lõpus 1,6 miljardit eurot.
2018. aastal sõlmisid DNB Bank ASA ja Nordea Bank Abp lepingu 60,1 protsendi suuruse osaluse müümiseks Luminor Holdingus Blackstonele. Pärast müüki säilitasid DNB ja Nordea kumbki 19,95 protsenti aktsiakapitalist ning Blackstone nõustus ostma järgnevate aastate jooksul Nordea allesjäänud osaluse. 2021. aasta detsembris ostiski Blackstone Nordealt 8,4 protsenti Luminor Holdingust ja 2022. aasta septembris veel 11,6 protsenti.
Tehingute tulemusel kuulub Blackstoneile 80,05 protsenti Luminor Holdingust ja DNB-le ülejäänud 19,95 protsenti.
ERR 2024: Ekspertide hinnangul võib Blackstone'i Luminori osaluse ostja tulla Euroopast
Ärileht 2024: Bloomberg: Blackstone soovib Luminori maha müüa
Väidetavalt on Blackstone pidamas nõustajatega läbirääkimisi, et pank sel aastal ära müüa. Bloombergi andmetel soovib Blackstone, et ettevõtte hinnaks oleks 1,2-kordne raamatupidamislik väärtus.
Kui eelmise aasta lõpus oli kolmes Balti riigis tegutseva panga omakapital ligi 1,6 miljardit eurot, siis viimase ehk kolmanda kvartali aruande kohaselt on see paisunud 1,76 miljardi euroni. Seega võiks hinnaks olla umbes 2,1 miljardit eurot.
Blackstone omab 80% Luminori pangast ning ülejäänud 20% kuulub Norra DNB pangale.
Kui 2022. aastal teenis Luminor kokku 124,4 miljonit eurot puhaskasumit, siis 2023. aasta kolme esimese kvartaliga teenis pank 178,3 miljonit eurot kasumit.
2018 aastal ERR vahendas: Blackstone kavatseb omandada enamusosaluse Luminoris, investeerib miljardi
USA päritolu finantsasutuse Blackstone poolt juhitud fondid kavatsevad omandada enamusosaluse Nordea ja DNB ühinemisel tekkinud Luminor grupis, teatas finantsinspektsioon. Blackstone saab miljardi euro suuruse investeeringuga esialgu 60-protsendilise osaluse.
Tehingu läbiviimiseks on vajalik finantsjärelevalve nõusolek.
Finantsinspektsioon teatas, et hindab koos Euroopa Keskpangaga kavandatava omandaja vastavust seaduse nõuetele ning alles seejärel saab tehingu lõpule viia.
"Kindlasti lisab Blackstone Balti pankade omandistruktuuri mitmekesisust," ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. "Samaväärselt oluline on omandistruktuuri läbipaistvus ja stabiilsus."
Tehingu tulemusel omandavad Blackstone'i erakapitali investeerimisfondid Luminoris 60-protsendilise osaluse. Luminori senised omanikud Nordea Bank AB ja DNB Bank ASA säilitavad tehingujärgselt kumbki 20-protsendilise osaluse.
Täiendavalt käivad läbirääkimised Nordea ja Blackstone´i vahel Nordea 20-protsendilise osaluse väljaostmiseks lähiaastatel.
Arvestades Nordea poolt 36-protsendilise osaluse saadud hinda 0,6 miljardit eurot teeb see Luminori kui terviku turuväärtuseks 1,7 miljardit eurot. See vastab ligikaudu Luminori raamatupidamislikule väärtusele.
2018 oli Luminori tervikväärtus 1,7bn EUR ja see oli @ book value.
2024 on Luminori tervikväärtus 1,9bn EUR ja see on @ 1.2 x book value. Ehk book value oleks 1,6bn EUR.
Kui nüüd Q3 seisuga on omakapital paisunud müstiliselt 1,76bn EUR peale, siis terviku väärtus 2,1 bn EUR.
Võttes arvesse asjaolu, et Luminor pole vaatamata kõlavale müügijutule ja "me toome globaalset kogemust suurte pangandussüsteemide ehitamisest ja sisseseadmisest" haibile, ikkagi oma panaplatvormi tööle saanud, siis võib tõesti olla, et Blackstone vahepeal hoopis hävitas väärtust, mitte ei loonud väärtust.
Q3 turuväärtus annab aga ka Blackstone´le võimaluse kasumit teenida, sest tervikväärtus on hoopis "tõusnud" 2.1bn EUR peale, 2018 aasta 1,7bn EUR pealt.
Samal ajal:
2018: tervikväärtus 1,7bn EUR = book value
2024: tervikväärtus 2,1 bn EUR = 1,2 x book value. --> book value = 1,75bn EUR.
Järelikult:
2018 book value 1,7bn EUR ~= 2024 book value 1,75bn EUR.
Ehk valuatiooni kasv tuleb kordaja laienemise pealt --> 1.00x --> 1.20x.
Suurte poiste mängud tahvusvahelistel turgudel - kui lisandväärtust enda tööga ei suudeta luua, siis multiple expansion päästab NAV-i.
Fondimehed on alati NAV-i orjad ornud ja midagi üllatavat siin ei ole.
Kokkuvõttes Blackstone´le üsna nõrk investeering.
Ei tea, kes ostja peaks olema. Kohalikule turule 100% IPO-t teha oleks ka veider, sest kes siis lõppude lõpuks suuromanikuks saab?
Üldiselt kuna pangasüsteem on neil süvapekkis ja seda tööle pole saadud, siis panga IT taristul puudub väärtus. Vaevalt, et keegi soovib seda ka ümber-integreerima hakata. Üks võimalus investeeringust väljuda oleks võimalus pank tükkideks harutada ja teha asset sale nendele osadele, mida teised pangad soovivad omandada.
Pole imestada, et pärast Infortari turule jõudmist, müük kohalikel turgudel ei lõppenud.
IPO torus on praegu palju suuri ettevõtteid: AirBaltic, võimalik Citadele, võimalik Luminor, võimalik Alexela, võimalik Enefit Green, võimalik Bolt, võimalik palju ettevõtteid Läti valitsuse kapitaliturgude arendamise programmi alusel, võimalik muud startupid kellele eraturud on sulgunud ja kes, eriti skaleerimisfaasi jõudnuna, sooviks saada kapitali, võlakirjade ermiteerimised pankade poolt, võlakirjade emiteerimised riikide poolt.