"Joonas Joost" 8. mail toimunud Livenit ja rohevõlakirjade pakkumist tutvustava seminari videosalvestus ja esitlus on nüüd kättesaadavad www.liven.ee/investor lehel.
Minu jaoks on antud emissiooni puhul põhiline selgusetu küsimus selle raha kaasamise eesmärk. Dokumentidest erilist midagi selle kohta ei leia ja investoriseminari salvestusest on eesmärki kommenteeriv lõik sõna otseses mõttes välja lõigatud!
Ilma naljata. Videol circa 15:35 ütleb esitleja "ja emissiooni peamine eesmärk on meil..." ja järsku uus kaader kus esitleja tutvustab loovjuhti. Sellist pulli polegi ennem näinud.
Oskab keegi kohapeal viibinu või lugupeetud finantsjuht kommenteerida, mis seal eesmärgina välja hõigati ja miks see koht ära tsenseeriti?
7 miljonit EUR'i võlga ei võeta niisama, eriti veel 10.5% intressiga + esmakordse emmissiooni kulu. Kas plaan on see raha põhiliselt uute Berliini projekti investeerida (nagu tsenseeritud inverstoriesitluse kontekstist tundub) või ei soovi mõned olemasolevad suurinvestorid oma laene refinnida (bilansis on just samas suurusjärgus summa seotud osapoolte laene)?
Tere matisj
Tõesti paistab, kahetsusväärselt, et video toimetades on "õnnestunud" teha lõige täpselt „õige“ koha peal. Vabandan selle inimliku eksituse pärast. Uut või erinevat infot võrreldes prospektis ning siin foorumis varem väljatooduga ei olnud.
Varasemate laenude tähtaegade pikendamise üle läbirääkimine või laenude refinantseerimine on vajaduspõhiselt äriplaani ja -tegevuse tavapärane osa. Viimased refinantseerimised toimusid edukalt veel hiljuti, 2024. aasta alguses, nagu ka prospektis ja viimases auditeeritud majandusaasta aruandes kirjeldatud. Ehk saan kinnitada, et püstitatud hüpotees ei leia kinnitust ning ei ole võlakirjade emiteerimise põhjus ja eesmärk.
Võlakirjadega kaastavat kapitali soovime kasutada eelkõige uute kinnistute soetamiseks aga samuti oleme tingimustes ette näinud paindlikkuse ja võimaluse kasutada seda ka olemasolevate arendusprojektide finantseerimiseks või refinantseerimiseks. Pakkumise eesmärk ja tulu kasutamine on kirjeldatud täpsemalt prospekti peatükkis 5.
Oleme analüüsinud erinevaid võimalikke kinnistuid Tallinnas aga paraku ei ole võimalik konkreetse tehingu õnnestumist täpselt ette prognoosida ning äriliselt ei ole praktiline detailset info enne eelkokkulepete sõlmimist avaldada.
Hetkel on meil Berliinis käimas esimene arendusprojekt, mille ehitusega loodame käesoleva aasta lõpus alustada. Projekti eduka läbiviimise korral on pikemaajalises plaanis tõesti tegevust Berliinis laiendada ja selleks täiendavaid kinnistuid soetada.
Eile õhtul käis investor Toomase investeerimisklubi Livenil külas. Rääkisime Livenist ning lühidalt ka käimasolevast võlakirja pakkumisest.
Kel ürituse otseülekannet Äripäeva vahendusel vaadata võimalik ei olnud, siis nii esitlus kui järelevaadatav salvestus on kättesaadavad ka Liveni kodulehel. Kuna tegemist on otseülekande salvestusega (sisu algab umbes 14. minutist), siis seekord ühtki toimetamise käigus ekslikult välja jäänud lõiku ei ole
Nagu juba Planet42 hästi esile tõi, et parem on võtta tuhendelt miniinvestorilt 1000 eurot, kui ühelt miljon. Vahe tuleb sellest, et kõik kes tuhat eurot kaotavad, vaevalt, et viitsivad oma õiguste eest võidelda. Samuti ei osata küsida õigeid küsimusi ja neile on lihtne umbluud ajada, vaadake kasvõu Hepsori pealt. Eks Liven tahab ka pirukast tükki saada.
Ei taha Liveni tulevikku ennustada ent Planetiga võrdlus emitendi tasandil ei ole vast õigustatud.
Samuti ei korraldanud Liven sellist prognooskelmuste jada nagu Hepsor. Kuigi põhjuseks võib olla ainult börsiküpseks saamise veidi teine ajastus. Privaatses vormis üritati küll kalli valuatsiooni pealt omakapitali kaasata. Samas sisering ei ole päris tühitaskud, eelmisi võlakirju märgiti, vaatame kuidas seekord.
Planetis ja Hepsoris tegutses keegi ühine nimetaja, ärge unustage, võib-olla ilmub varsti jälle kuskilt välja. Livenis teda ei ole.
Tegelikult tasuks oodata kuni mõni emitent varsti tagatud võlakirju pakkuma hakkab. Kannatust.
Ennetan küsimust: tõenäoliselt kavatsen märkida aga üle 10 korda väiksemas mahus kui eelmisi. Liveni aktsionär ei ole. 20% omakapitali tootluse sihi saavutamist ei usu aga tugev 15% tuleb järgmises kasvutsüklis ära.
Probus märkiski 500k eest (eelmine kord 300k). Tubli.
Mõni Hepsori mees võiks õppust võtta ja ühe oma aktsiagi osta aga ju see 3.96 eurot on lihtsalt eelarvest puudu. Mille eest seal nõukogu liikmed tasu saavad, on mulle ammu selgusetu.
Verdale märkis eelmisest korrast oluliselt vähem, ülejäänud mitte midagi või ei soovita oma märget enne tähtaja lõppu avaldada. Negatiivne sõnum niiehknaa. Võtke parem Endoveri tagatuid +2 protsendiga.
Tore, et meie tegemised korda lähevad ja tähelepanu saavad. Aitab meil paremini mõista investorite ootuseid.
Liveni aktsionärid (sh. enamus tegevjuhtkonnast ka aktsionärid) esitasid märkimiskorraldusi üle 1,3 miljoni euro mahus, finantsasutused üle 1,7 miljoni ning Livenilt kodu ostnud kliendid üle 0,1 miljoni euro mahus.
Enda märkimise tegin ära esimesel päeval aga kuna alates 2025 kehtib FI’le teavitamise osas uus piirmäär 20 000 € (varem 5000 €), siis teavitamise vajadust seekord ei olnud. Minu ja veel mõne juhtkonna liikme märkimine jäi seekord alla 20 000 €. Ma teiste põhjuseid ei oska öelda aga endal oli lihtsalt eelmine kord rohkem vabu vahendeid kontol ja seekord vähem.
Kui börsil võlakirjadega olla ja ka aktsiatega tulla tahta, siis peab jah arvestama, et iga liigutust jälgitakse teraselt kui võimalikku signaali.
Mida sageli alahinnatakse, on börsiloleku mõju ettevõtte kuvandile ja sealtkaudu müügile. Näiteks Hepsori ebaõnnestumine kindlasti kajastub ka nende toodete praeguses kehvas müügis, kes nendega ikka tegeleda tahab, ja vastupidise näitena Merko.
Mis FI äsja muudetud uusi piirmäärasid puudutab, siis selle asutuse tegemised ja tegematajätmised ei kannata muidugi mingisugust kriitikat.
Ma ei ütleks, et “vajadust” ei olnud. “Kohustust” teavitada ei olnud, samas leidis teavitamist ka eraldiseisev vaid 15k märkimine (kuigi siin tuuakse ilmselt põhjenduseks, et kogumärkimine ületas piiri).
