teremere,
Muuseas, väidan siiamaani ;-).
Pronto ju seletas sulle, et Linux on palju rohkemat kui lihtsalt kernel. Küsimus meie vahelises vaidluses oli, et kas kerneli vahetusega töötavad rakendused edasi. Minu vastus oli "JAH".
Kui sa oleks küsinud, et kas rakendused töötavad edasi kui süsteem välja vahetada (näiteks vahetada üks distributsioon teise vastu), oleks vastus olnud "EI". Märkad vahet?
Kernel on tegelikult väga väike osa kogu süsteemist.
kloun,
ei viitsi mina sinuga vaielda,vaidle prontoga...:-)
Ei huvita mind see kapotialune nii põhjalikult.minu pisikese mõistuse jaoks on uus distributsioon sageli ka uue kerneliga ja sellest mulle piisab,et üks kindel app teise kindla uue kerneli peale ehitatud ükskõikmis vidinatega kogu süsteemist tööle ei hakka ilma käsi õliseks tegemata...Nohh näituseks,et kui ma ei saa coreli asju mõne muu Linuxi distributsiooni peal kasutada,nohh,see kerneli konflikt jne...siis on sellest teadmisest küllalt, et,et mingit massituru produkti asjast ei ole.
nohh tead,igal mehel omad hobid,kes keerab Linuxist vanu kerneleid välja ja asendab need uutega ja...
:-)
ei viitsi mina sinuga vaielda,vaidle prontoga...:-)
Ei huvita mind see kapotialune nii põhjalikult.minu pisikese mõistuse jaoks on uus distributsioon sageli ka uue kerneliga ja sellest mulle piisab,et üks kindel app teise kindla uue kerneli peale ehitatud ükskõikmis vidinatega kogu süsteemist tööle ei hakka ilma käsi õliseks tegemata...Nohh näituseks,et kui ma ei saa coreli asju mõne muu Linuxi distributsiooni peal kasutada,nohh,see kerneli konflikt jne...siis on sellest teadmisest küllalt, et,et mingit massituru produkti asjast ei ole.
nohh tead,igal mehel omad hobid,kes keerab Linuxist vanu kerneleid välja ja asendab need uutega ja...
:-)
Mnjaa... huvitav asi, see kerneli konflikt. Ise nagu mitu kena aastat Linuxiga tööd teinud ja pole sihukest looma kohanud. Samuti olen saanud hakkama üleüldse ilma kerneliga tegelemata. Uues reliisis on nagunii uus kernel ja ise ei leia nagu põhjust töömasina hinge sisse on räpaste käekestega ronida. Aga see selleks, eelkirjutajad on kindlasti väga erudeeritud inimesed Linuxi alal ja oskavad nii huvitavalt igasugustest sellega seotud paranähtustest vesta.
Aitäh teile :)
Muide, Coreli rakenduste (WordPerfect, mingi Paint-asi) installeerimisega paari erineva distro peale pole nagu erilist jama märganud.
Aitäh teile :)
Muide, Coreli rakenduste (WordPerfect, mingi Paint-asi) installeerimisega paari erineva distro peale pole nagu erilist jama märganud.
"ei viitsi mina sinuga vaielda,vaidle prontoga...:-)"
Et muidu nagu ütleja küll, aga siis kui võetakse vaevaks sulle seletada ja sealjuures natuke argumentidega keset pealage koputatakse, poed "suure venna" selja taha peitu? :-P
Et muidu nagu ütleja küll, aga siis kui võetakse vaevaks sulle seletada ja sealjuures natuke argumentidega keset pealage koputatakse, poed "suure venna" selja taha peitu? :-P
hei Suur Vend pronto,räägi siis Werewolfile,kuidas asjad argumentidega tegelikult on...
...ja alekokk,räägi,kuidas sa "mingi peintasja" paari erineva distro peale installisid?Aitad kaasa ehk Linuxi massidesse viimisel...ja mis saab mul selle vastu olla.
:-D
...ja alekokk,räägi,kuidas sa "mingi peintasja" paari erineva distro peale installisid?Aitad kaasa ehk Linuxi massidesse viimisel...ja mis saab mul selle vastu olla.
:-D
hmm... eks siis proovib aidata.
Coreli Photo-Painti installeerimiseks (samuti ka Wordperfecti jaoks) on vaja käivitada paketiga kaasas olev installeerimisprogramm ja vastata selle töö käigus esitatavatele küsimustele.
Pärast seda on tarvis käivitada programm ise ja siis... pakuks, et teha seda, milleks asi sai paigaldatud? Proovitud on seda nii SuSE kui Redhati peal ja ei tekkinud nagu mingeid ekstsesse.
Coreli Photo-Painti installeerimiseks (samuti ka Wordperfecti jaoks) on vaja käivitada paketiga kaasas olev installeerimisprogramm ja vastata selle töö käigus esitatavatele küsimustele.
Pärast seda on tarvis käivitada programm ise ja siis... pakuks, et teha seda, milleks asi sai paigaldatud? Proovitud on seda nii SuSE kui Redhati peal ja ei tekkinud nagu mingeid ekstsesse.
Möh .. ma sain aru, et jutt käib üldisemast teemast, mitte mingi konkreetse vidina installist? Linuxil ei saa saa kunagi eeldada, et sul on kõik vajalikud vidinad installitud, sest enamus tõsisemaid tegijaid "optimiseerivad" oma masinat -- mida ei vajata, see visatakse minema. See, et kõvemad mehed võtavad seda "for granted" suudavad installida vajalikud libid ning olla kursis kõikvõimaliku installiga seotud peensustega (keegi on kunagi proovinud sendmaili installida?) eeldab seda, et sa oled sellega tõsisemalt tegelenud. Ja siin ongi kogu probleem. Enamustel inimestel on vaja arvutiga tööd teha, mitte man-e lugeda ja sõpradele helistada, et teada saada, kuidas järjekordset turvaauku kinni lappida.
Mismoodi sa selle kerneli konflikti välja võlusid? Võtsid SCO peal kompileeritud binary ja püüdsid Caldera peal käima lasta? :-)
Minu tagasihoidliku kogemuse kohaselt saaks enamusest nendest kirjeldatud jamadest väga lihtsalt hoiduda, kui inimesed hoiduksid kiusatusest "näppe õliseks teha" ja ise distributsiooni siseseid pakette valida ja konfida. Kõige tavalisem probleemide allikas ongi ju vist ikka see, et user on püüdnud kuskilt paar nurka sirgemaks lõigata ja paar rpm-i installeerimata jätta. MS Windows lahendab selle asja lihtsalt -- useri käest ei küsita midagi ja lajatatakse vaikimisi "full install".
Standarditest ja nende puudumisest: siin olen ma Taneliga kahel käel nöus, et standardite puudumine (või õigemini, nende paljusus) on hetkel Linuxi suurimaks potentsiaalseks probleemiks. Samas tundub vähemalt minule, et vaikselt hakkavad välja kujunema asjad, mis tasapisi aina suuremat kandepinda leiavad ja juba õige pea de facto standarditeks kvalifitseeruda võivad (pakuks et KDE ja Gnome katavad kahepeale üle 80% kasutajatest, viimasel ajal paistab sawfish-il olema head väljavaated saada de facto standardseks Gnoomi aknahalduriks jne.). Ja at the end of the day, mis kinnistab standardi on ikkagi rakendused -- MS Windows sai standardiks mitte selle pärast, et ta oli väga sheff akendega GUI, vaid sellepärast, et ta oli keskkond, milles sai jooksutada standardseid ja kõigile vajalikke rakendusi (MS Word, Excel jne.) KUI millalgi peaks juhtuma, et mõned distributsioonid suudavad saavutada selle kriitilise massi, et nende alla hakkab tekkima selliseid rakendusi, siis see annab neile omakorda suuremat kaalu kasutajate seas jne.
Tänase seisuga (ja ilmselt ka lähemas tulevikus) ei ole Linux siiski ärilises mõttes Windowsile väga tõsine konkurent workstationina -- kui just ei ole tegemist sellise internetikohviku moodi olukorraga, kus vajadused on väga selgelt piiratud. Serverina aga küll.
Minu tagasihoidliku kogemuse kohaselt saaks enamusest nendest kirjeldatud jamadest väga lihtsalt hoiduda, kui inimesed hoiduksid kiusatusest "näppe õliseks teha" ja ise distributsiooni siseseid pakette valida ja konfida. Kõige tavalisem probleemide allikas ongi ju vist ikka see, et user on püüdnud kuskilt paar nurka sirgemaks lõigata ja paar rpm-i installeerimata jätta. MS Windows lahendab selle asja lihtsalt -- useri käest ei küsita midagi ja lajatatakse vaikimisi "full install".
Standarditest ja nende puudumisest: siin olen ma Taneliga kahel käel nöus, et standardite puudumine (või õigemini, nende paljusus) on hetkel Linuxi suurimaks potentsiaalseks probleemiks. Samas tundub vähemalt minule, et vaikselt hakkavad välja kujunema asjad, mis tasapisi aina suuremat kandepinda leiavad ja juba õige pea de facto standarditeks kvalifitseeruda võivad (pakuks et KDE ja Gnome katavad kahepeale üle 80% kasutajatest, viimasel ajal paistab sawfish-il olema head väljavaated saada de facto standardseks Gnoomi aknahalduriks jne.). Ja at the end of the day, mis kinnistab standardi on ikkagi rakendused -- MS Windows sai standardiks mitte selle pärast, et ta oli väga sheff akendega GUI, vaid sellepärast, et ta oli keskkond, milles sai jooksutada standardseid ja kõigile vajalikke rakendusi (MS Word, Excel jne.) KUI millalgi peaks juhtuma, et mõned distributsioonid suudavad saavutada selle kriitilise massi, et nende alla hakkab tekkima selliseid rakendusi, siis see annab neile omakorda suuremat kaalu kasutajate seas jne.
Tänase seisuga (ja ilmselt ka lähemas tulevikus) ei ole Linux siiski ärilises mõttes Windowsile väga tõsine konkurent workstationina -- kui just ei ole tegemist sellise internetikohviku moodi olukorraga, kus vajadused on väga selgelt piiratud. Serverina aga küll.
Hmm, pronto. kõikide Linuxi appide installeerimine on väga lihtne, need mis veavad oma installeerimisprogramme kaasas, on ühed hullemad. Kui ei ole 'kõva mees', pole vaja ka masinat ülearu 'optimiseerida'. Nurgas seisev libra ei võta muud kui kettaruumi ja üldiselt on hea rahulik elada, kui neid on piisavalt lai valik olemas, et hiljem otsima ei pea hakkama. :)
Linuxi probleemid on olemas, aga need on hoopis mujal kui millegi lihtsuses või mõne-arust-keerukuses. Kõige teravam probleem on hetkel ilmselt arengu kiirus, kusjuures kõik struktuurid ei jõua järgi või siis lohisevad järgi. Kes ülehindavad stabiilsust, peaksid elama süsteemi peal, mille tootmine on ammu ära lõpetatud, siis on kindel et üllatused on välditud. Iseasi, kas rahuldab see ka vajadusi :)
Linuxi probleemid on olemas, aga need on hoopis mujal kui millegi lihtsuses või mõne-arust-keerukuses. Kõige teravam probleem on hetkel ilmselt arengu kiirus, kusjuures kõik struktuurid ei jõua järgi või siis lohisevad järgi. Kes ülehindavad stabiilsust, peaksid elama süsteemi peal, mille tootmine on ammu ära lõpetatud, siis on kindel et üllatused on välditud. Iseasi, kas rahuldab see ka vajadusi :)
no tere jalle,Jutt kaib siin jahh yldisematest asjadest ehk Linuxi valjavaadetest massturu produktina ehk kas on motet linuxiga seotud aktsiaid kokku osta.Selles oli nagu heisenbergi esialgne point.
Nohh,sellega seoses sain siin teada,et pronto arvab asjast nagu mina ja et alekokk on 'kõva mees'.Nohh eeldan et enamus tarbijaid ei ole 'kõvad mehed' ja sellega seose ma Linnuxitest mingit massitarbe produkti,ka tasuta saadavat ei nae,esialgu...
tarmo,
"kerneli konflikt" tekib siis kui pyyad yhte kindlat distribitit upgreidida móne teisega.Nohh,naituseks RedHat,6,0 oli vist, ei armasta mitte sugugi Bestlinuxit oma kukil...:-)
Nohh,yhesonaga kui pyyad linuxite erinevate varjantidega teha seda sama,mida winiga...Ja arge te Linuxi fannid nyyd solvuge,et ma niisugust lollust olen pyydnud teha.....:-D
Nohh,sellega seoses sain siin teada,et pronto arvab asjast nagu mina ja et alekokk on 'kõva mees'.Nohh eeldan et enamus tarbijaid ei ole 'kõvad mehed' ja sellega seose ma Linnuxitest mingit massitarbe produkti,ka tasuta saadavat ei nae,esialgu...
tarmo,
"kerneli konflikt" tekib siis kui pyyad yhte kindlat distribitit upgreidida móne teisega.Nohh,naituseks RedHat,6,0 oli vist, ei armasta mitte sugugi Bestlinuxit oma kukil...:-)
Nohh,yhesonaga kui pyyad linuxite erinevate varjantidega teha seda sama,mida winiga...Ja arge te Linuxi fannid nyyd solvuge,et ma niisugust lollust olen pyydnud teha.....:-D
raskelt meelitatud nüüd küll. ei ole mingi 'kõva mees' ja sellest endale aru andes, polegi nii raske samuse opsüsteemiga tööd teha. Lihtsalt vaatad ette ja ei riski lollustega. Aktsiad osta võib ju alati, aga ilmselt on Linuxi distribuutorite hulgas nii üles- kui ka allamäge minevaid. Lugege korralikke uudiseid, mitte delfi omi ja seda, mis on mis, pole nii raske tuvastada ühti.
btw, selliseid kurtjaid, kes on üritanud ühele distrole teist selga lasta on palju, nii et ei maksa ennast sellepärast väga süüdistada; on ju võimalus õppida kas oma või teiste vigadest, kuidas me ka seda ei tahaks, ikka juhtuvad need enda omad sagedamini ette :)
btw, selliseid kurtjaid, kes on üritanud ühele distrole teist selga lasta on palju, nii et ei maksa ennast sellepärast väga süüdistada; on ju võimalus õppida kas oma või teiste vigadest, kuidas me ka seda ei tahaks, ikka juhtuvad need enda omad sagedamini ette :)
Tundub et threadil on linux-iliste arenguperspektiivide analüüsimise maitset juures.
Kuigi MS ei ole konkurent linuxi-tegijatele tavalises mõttes, on platvormid tarbija eelistuse nimel konkureerivad. Vaatleme MSi käitumist: põhiraha tuleb senini paarist väga heast tootest, "40% revenue is generated by Office product". Mis tähendab seda, et on hunnik pappi, mida teiste asjade arendamiseks kasutada. (Netscape'le näiteks ära teha.)
Lisaks, vaatame mida tehakse MSi serverite valdkonnas - seotakse neid servereid iga võimaliku meetodiga klienditoodetega (näiteks Office'ga). Sa ostad Exchange Serveri sest sul on kasutajad harjunud Outlookiga ja ainult Exchange'ga on sulle kättesaadavad enamus parimaid Outlooki funktsioone. Exchange vajab enda alla Windowsi. Kui sul juba on windows ja sa oskad seda suts administreerida, leiad sa, et teiste serveritoodete administreerimisvahendid on täpselt samasuguseid, st väikese tootetundmise arendamisega suudad sa ka muid serveritooteid adminnida. Ja ongi pall veerema lükatud. 2000-tooteseeriaga muidugi süüakse su majast välja ka unixi DNS-serverid jm networkingu asjad, millega unixi mehed tavaliselt kanda on harjunud kinnitama.
Tehnoloogiline areng: seni kuni MS saab sisemiselt subsideerida vähem ruulivaid sektoreid (näit serveritooteid), on meil tegemist heal positsioonil oleva gorillaga. Tehnoloogiat ostetakse funktsionaalsuse tõttu - seotud funktsionaalsust ühise platvormi peal on MSil kuhjaga.
PS. muide see internetikohvik on hea näide. samal päeval kui asi Eestis kuumenes, treis MS õhtuks lepingu valmis ja kõike lubati. In real, ähvardavad internetikohvikud poleks switching cost'i tõttu minu arust linuxi vastu tegelikult vahetama hakanud. IE5 on muidugi ka lihtsalt hea funktsionaalne browser.
Arutasime sõpradega hiljuti õllelaua taga, miks ma linuxit ei muu vaid MSi (tegelen vahel selle platvormi konsulteerimisega, nagu mu kirjatoonist ilmselt ka aru saada). Jõudsime järeldusele, et MSi kliendid on jõukad firmad. Kui keegi helistab mulle ja küsib mingit lahendust, nimetades ühe telefonikõne jooksul 3 korda hinna teemat, siis ta minu klient ei ole. Ega ma teda sellepärast ei halvusta. Aga mulle meeldib rahakate klientidega äri teha.
Kuigi MS ei ole konkurent linuxi-tegijatele tavalises mõttes, on platvormid tarbija eelistuse nimel konkureerivad. Vaatleme MSi käitumist: põhiraha tuleb senini paarist väga heast tootest, "40% revenue is generated by Office product". Mis tähendab seda, et on hunnik pappi, mida teiste asjade arendamiseks kasutada. (Netscape'le näiteks ära teha.)
Lisaks, vaatame mida tehakse MSi serverite valdkonnas - seotakse neid servereid iga võimaliku meetodiga klienditoodetega (näiteks Office'ga). Sa ostad Exchange Serveri sest sul on kasutajad harjunud Outlookiga ja ainult Exchange'ga on sulle kättesaadavad enamus parimaid Outlooki funktsioone. Exchange vajab enda alla Windowsi. Kui sul juba on windows ja sa oskad seda suts administreerida, leiad sa, et teiste serveritoodete administreerimisvahendid on täpselt samasuguseid, st väikese tootetundmise arendamisega suudad sa ka muid serveritooteid adminnida. Ja ongi pall veerema lükatud. 2000-tooteseeriaga muidugi süüakse su majast välja ka unixi DNS-serverid jm networkingu asjad, millega unixi mehed tavaliselt kanda on harjunud kinnitama.
Tehnoloogiline areng: seni kuni MS saab sisemiselt subsideerida vähem ruulivaid sektoreid (näit serveritooteid), on meil tegemist heal positsioonil oleva gorillaga. Tehnoloogiat ostetakse funktsionaalsuse tõttu - seotud funktsionaalsust ühise platvormi peal on MSil kuhjaga.
PS. muide see internetikohvik on hea näide. samal päeval kui asi Eestis kuumenes, treis MS õhtuks lepingu valmis ja kõike lubati. In real, ähvardavad internetikohvikud poleks switching cost'i tõttu minu arust linuxi vastu tegelikult vahetama hakanud. IE5 on muidugi ka lihtsalt hea funktsionaalne browser.
Arutasime sõpradega hiljuti õllelaua taga, miks ma linuxit ei muu vaid MSi (tegelen vahel selle platvormi konsulteerimisega, nagu mu kirjatoonist ilmselt ka aru saada). Jõudsime järeldusele, et MSi kliendid on jõukad firmad. Kui keegi helistab mulle ja küsib mingit lahendust, nimetades ühe telefonikõne jooksul 3 korda hinna teemat, siis ta minu klient ei ole. Ega ma teda sellepärast ei halvusta. Aga mulle meeldib rahakate klientidega äri teha.
oehh, eelmise jutu peale läheb märjaks kohe, kui väärikaid poegi meie rahva hulgas ikka on :)))
et mitte teemast juba teab mitmendat korda kõrvale vajuda, teatan alandlikult, et kindlasti läheb Linuxil baseeruval tehnoloogial järjest paremini ja seda mitte sugugi investeeringute vähenemise tõttu (spetsialiseeritud soft Linuxile maksab samapalju kui mitte 10...25% rohkem windowsi analoogist), vaid kõrgenenud nõudluse tõttu töökindlusele ja turvalisusele.
btw, ma tunnen ennast väga halvasti suheldes tellijatega, kes ei tunne huvi teenuse hinna vastu, sellistel vendadel on maksmise ajaks tavaliselt raha juba otsas, aga möla veel jätkub ja jääb ülegi :)
et mitte teemast juba teab mitmendat korda kõrvale vajuda, teatan alandlikult, et kindlasti läheb Linuxil baseeruval tehnoloogial järjest paremini ja seda mitte sugugi investeeringute vähenemise tõttu (spetsialiseeritud soft Linuxile maksab samapalju kui mitte 10...25% rohkem windowsi analoogist), vaid kõrgenenud nõudluse tõttu töökindlusele ja turvalisusele.
btw, ma tunnen ennast väga halvasti suheldes tellijatega, kes ei tunne huvi teenuse hinna vastu, sellistel vendadel on maksmise ajaks tavaliselt raha juba otsas, aga möla veel jätkub ja jääb ülegi :)
alekokk, praegu ei ole meil siin mingi Linuxi promoüritus. Ei ole ka Windowsi, ega MacOSi, ega BeOS-i ega OS/2-e. Praegu käib jutt sellest, kas Linux lööb lähiajal läbi lihtkasutajate hulgas ja kui ei löö, siis miks. Ma saan aru, et sul on vaja oma fännimist kusagil välja elada, aga püsi enam vähem siiski teemas. Linuximehed väitsid juba paari aasta eest, et aastaks 2k on Linux muutunud desktoparvutitel Windowsi konkurendiks. Paraku ei ole see aga nii, ning desktoppidel kasutavad Linuxit peamiselt ainult IT valdkondade inimesed, keda on arvutikasutajate hulgas rõhuv vähemaus. Ning isegi neist omakorda kasutab enamus ikkagi Windowsi. Proovi nüüd natuke oma ego asemel ka ajurakke liigutada ning vasta küsimusele, miks Linuxil lähiajal desktopi turule asja ei ole.
pronto,
Tegelikult on asi nii, et "tavatarbija" jaoks on arvutid siiani ületamatult keerulised ja kallid asjapulgad. "Tavatarbija" nõudmistele ei vasta ka Windows mitte. Ainuke OS, mis selles suhtes kriitikat mingil määral kannatab, on MacOS, kuid sellel on omad probleemid (Apple'i paranoia jms.) ning raskused turul kriitilise massi saavutamisega.
Teiseks, "tavatarbijat" ei huvita mitte karvavõrdki, mis kuradi kernel tal arvutis jookseb või mis teegid seal on. Teda huvitab desktop. Kui ma küsiks kas BSD'l on lähiajal desktopi turule asja, siis oskaks enamus ainult "möhh?" teha. Samas elab ju MacOS X BSD kerneli seljas (OK, moditud ja Darwin'i nimi asjale pandud) => sellist küsimust "Kas Linuxil on või ei ole desktopi turule asja?" ei saaks tegelikult esitada (õigemini ei ole võimalik sellele mõistlikult vastata).
"Tavatarbija" desktop arvutid ON veel oma arengu alguses.
Mis puutub linuximeeste väidetesse, siis igasugused mehed teevad kogu aeg igasuguseid ennustusi, täide lähevad neist vähesed ;-).
Ma võiks veel jahuda tuleviku teemal ja oma nägemusest, aga see läheks ilmselt teemast suht välja juba.
TEEMASSE tagasi tulles, et kuidas läheb Linuxi sektoril järgmisel aastal, ei saa ühest vastust olla IMHO. Ka linuxi firmasid on igasuguseid. On neid, kellel läheb hästi ja neid, kellel läheb halvasti. Linux ei ole mingi imerelv, aga samas ei maksa nt. Coreli kogemustest mingeid järeldusi teha. Linuxiga ON võimalik täiesti viisakalt ja edukalt äri teha. Corel oli (on?) lihtsalt küündimatu sellel alal ning kui raskustes firma ei suuda endale tööjõudugi osta siis ...
Ning veel, mis asi on üldse Linuxi sektor? Kas IBM, kes paneb järgmine aasta Linuxi arendamisse magama 1 miljard$ (oli vist :) on Linuxi sektor? Kas Samsung, kes on turule toomas PDA'd nimega YOPY (seal jookseb Linux :) on Linuxi sektor? Ja nii edasi ...
Tegelikult on asi nii, et "tavatarbija" jaoks on arvutid siiani ületamatult keerulised ja kallid asjapulgad. "Tavatarbija" nõudmistele ei vasta ka Windows mitte. Ainuke OS, mis selles suhtes kriitikat mingil määral kannatab, on MacOS, kuid sellel on omad probleemid (Apple'i paranoia jms.) ning raskused turul kriitilise massi saavutamisega.
Teiseks, "tavatarbijat" ei huvita mitte karvavõrdki, mis kuradi kernel tal arvutis jookseb või mis teegid seal on. Teda huvitab desktop. Kui ma küsiks kas BSD'l on lähiajal desktopi turule asja, siis oskaks enamus ainult "möhh?" teha. Samas elab ju MacOS X BSD kerneli seljas (OK, moditud ja Darwin'i nimi asjale pandud) => sellist küsimust "Kas Linuxil on või ei ole desktopi turule asja?" ei saaks tegelikult esitada (õigemini ei ole võimalik sellele mõistlikult vastata).
"Tavatarbija" desktop arvutid ON veel oma arengu alguses.
Mis puutub linuximeeste väidetesse, siis igasugused mehed teevad kogu aeg igasuguseid ennustusi, täide lähevad neist vähesed ;-).
Ma võiks veel jahuda tuleviku teemal ja oma nägemusest, aga see läheks ilmselt teemast suht välja juba.
TEEMASSE tagasi tulles, et kuidas läheb Linuxi sektoril järgmisel aastal, ei saa ühest vastust olla IMHO. Ka linuxi firmasid on igasuguseid. On neid, kellel läheb hästi ja neid, kellel läheb halvasti. Linux ei ole mingi imerelv, aga samas ei maksa nt. Coreli kogemustest mingeid järeldusi teha. Linuxiga ON võimalik täiesti viisakalt ja edukalt äri teha. Corel oli (on?) lihtsalt küündimatu sellel alal ning kui raskustes firma ei suuda endale tööjõudugi osta siis ...
Ning veel, mis asi on üldse Linuxi sektor? Kas IBM, kes paneb järgmine aasta Linuxi arendamisse magama 1 miljard$ (oli vist :) on Linuxi sektor? Kas Samsung, kes on turule toomas PDA'd nimega YOPY (seal jookseb Linux :) on Linuxi sektor? Ja nii edasi ...
kloun, üldjoontes on sul õigus, aga siiski ma tahaks natuke vastu väita paarile asjale.
See IBM-i 'jard on tegelikult veidike valesti formuleeritud. Tegelikult see läheb siiski IBM-i enda toodete arendamisesse, millest tehakse ka Linuxi port. Ajakirjandus nagu ikka armastab asju võtmesõnaliselt esile tuua ja kui asjasse ei viitsi süveneda võib jääda suhteliselt kõverpeegellik maailmapilt. Eks see üksjagu aitab kaasa Linuxi serveriärile, kui tegemist ei ole enam uue turgude hõivamisega vaid pigem positsiooni kindlustamisega. Näiteks on investeerinud Microsoft Interneti Explorerisse samuti vähemalt 'jardi. On üldteada, et Microsoft kavatseb portida selle ka Linuxisse, seega oleks nagu Microsoft ka Linuxi arendamisesse raha pannud?
Üldiselt ma usun, et Linuxi sektor, kui selline, vajab tõhusat raputamist. Alles siis, kui alles on jäänud paar suurt tegijat, kes on omavahel standardites kokku leppinud, tasub hakata sinna investeerima.
Mis muide puutub sellesse, et arvuti on tavatarbija jaoks keeruline või mitte, siis nagu inimesed ei pea teadma, mis nende autokapoti all toimub ei pea nad täpselt aru saama mis arvuti teab. Nad lihtsalt peavad tundma üldprintsiipe. Arvutite puhul on see pisut keerulisem, kuna auto ei ole universaalne masin (kuigi on olemas mahtuniversaalid :), samas arvuti on sellele küllalt lähedal. Seega peab arvuti olema selline, et seda oleks võoimalikult häda korral spetsialistil toetada. Kui näiteks helistab kasutaja ja ütleb, et ta ei tea, mida teha, siis peab abistaja olema võimeline teda kinnisilmi juhatama probleemi lahenduse poole (üldjuhul, kui pole tegu mingi spetsiaalse konfiguratsiooniga). Samas peab olema kasutaja suuteline instruktsioonide abil seal ka tegutsema, mis eeldab kokkulepitud termineid ja suhteliselt standardiseeritud keskkonda. See dumbjuuserite jutt, mida osad n.ö. spetsid räägivad on siiski pisut üle võimendatud, kuna 95% juhtudest viitab see sellele, et abiandja pole ise tasemel.
See IBM-i 'jard on tegelikult veidike valesti formuleeritud. Tegelikult see läheb siiski IBM-i enda toodete arendamisesse, millest tehakse ka Linuxi port. Ajakirjandus nagu ikka armastab asju võtmesõnaliselt esile tuua ja kui asjasse ei viitsi süveneda võib jääda suhteliselt kõverpeegellik maailmapilt. Eks see üksjagu aitab kaasa Linuxi serveriärile, kui tegemist ei ole enam uue turgude hõivamisega vaid pigem positsiooni kindlustamisega. Näiteks on investeerinud Microsoft Interneti Explorerisse samuti vähemalt 'jardi. On üldteada, et Microsoft kavatseb portida selle ka Linuxisse, seega oleks nagu Microsoft ka Linuxi arendamisesse raha pannud?
Üldiselt ma usun, et Linuxi sektor, kui selline, vajab tõhusat raputamist. Alles siis, kui alles on jäänud paar suurt tegijat, kes on omavahel standardites kokku leppinud, tasub hakata sinna investeerima.
Mis muide puutub sellesse, et arvuti on tavatarbija jaoks keeruline või mitte, siis nagu inimesed ei pea teadma, mis nende autokapoti all toimub ei pea nad täpselt aru saama mis arvuti teab. Nad lihtsalt peavad tundma üldprintsiipe. Arvutite puhul on see pisut keerulisem, kuna auto ei ole universaalne masin (kuigi on olemas mahtuniversaalid :), samas arvuti on sellele küllalt lähedal. Seega peab arvuti olema selline, et seda oleks võoimalikult häda korral spetsialistil toetada. Kui näiteks helistab kasutaja ja ütleb, et ta ei tea, mida teha, siis peab abistaja olema võimeline teda kinnisilmi juhatama probleemi lahenduse poole (üldjuhul, kui pole tegu mingi spetsiaalse konfiguratsiooniga). Samas peab olema kasutaja suuteline instruktsioonide abil seal ka tegutsema, mis eeldab kokkulepitud termineid ja suhteliselt standardiseeritud keskkonda. See dumbjuuserite jutt, mida osad n.ö. spetsid räägivad on siiski pisut üle võimendatud, kuna 95% juhtudest viitab see sellele, et abiandja pole ise tasemel.
Vau,prontoga läheksin igal ajal koos luurele kui vaja.:-)Nohh,lisaksin nene "abiandjate" teemal,et kui kunagi ammu-ammu jäin kord winiga hätta,tuli hotlinest sellist juttu nagu mind peetaks idioodiks.Ühesõnaga need hotline vennad on enamsti võimelised vaid seletama kuidas meilides a-le rõngast ümber joonistada:-D
nüüd kloun,
vea teed sa sellega,et kipud turuga vaidlema.Seetõttu on kahjuks ""Tavatarbija" nõudmistele ei vasta ka Windows mitte.",üks väga vale arvamine...
No ja edu soovides Linuxi fännidele,et te ükskord jõuaksite siis kokkuleppele nende standardite osas....
nüüd kloun,
vea teed sa sellega,et kipud turuga vaidlema.Seetõttu on kahjuks ""Tavatarbija" nõudmistele ei vasta ka Windows mitte.",üks väga vale arvamine...
No ja edu soovides Linuxi fännidele,et te ükskord jõuaksite siis kokkuleppele nende standardite osas....
pronto,
Ma tean väga hästi, kuhu läheb IBM'i miljard. Üldiselt tegeleb IBM ka kerneli arendamisega ja mingi osa sellest miljardist tilgub ka ilmselt sinna :). Mul käis peast läbi ka Microsoft'i näide, kuid seda välja ei toonud, kuna tegelikult ei ole seal praegu mitte midagi muud peale kuulujuttude AFAIK. Küsimus oli lihtsalt selles, et mis asi on Linuxi sektor kui selline. See tuleks ära määratleda.
Kui pidada Linuxi sektori (kui sellise :) all silmas Linuxi levitajaid (kelle äri baseerub sellel), siis jah, selles olen ma sinuga nõus. Samas ei maksa unustada, et Linux ei ole ainult äri. On ka olemas open source ja ka see areneb (Debian) ja on kohati märksa standardiseeritum. On ka selge, et standarditeni jõudmine võtab aega. Kaua läks aega, et jõuda üldise mobiiltelefoni standardini? ;-)
Samas kui me võrdleme siin arvutit pidevalt autodega siis ei ole ju sugugi asjad maailmas nii, et on ainult paar tegijat. Päris kenake hulk teisi. Kuid siin ongi see point, et arvutid pole veel paraku sellised, et "kapoti alla" üldse ronida poleks vaja. Apple Macintosh on hea näide sellest kuhu suunas tuleks liikuda, aga ... Interface on see, mis vajab standardiseerimist. Kõhus võivad asjad sootuks teised välja näha.
Siit järeldus kas me saame üldse rääkida tulevikus Linuxi sektorist kui sellisest? Interface (KDE v. GNOME) võib joosta ju väga erinevate kernelite/raua peal? Ja interface ongi ju see oluline point. Me ei räägi ju sisepõlemismootorite sektorist? ;-)
Ma tean väga hästi, kuhu läheb IBM'i miljard. Üldiselt tegeleb IBM ka kerneli arendamisega ja mingi osa sellest miljardist tilgub ka ilmselt sinna :). Mul käis peast läbi ka Microsoft'i näide, kuid seda välja ei toonud, kuna tegelikult ei ole seal praegu mitte midagi muud peale kuulujuttude AFAIK. Küsimus oli lihtsalt selles, et mis asi on Linuxi sektor kui selline. See tuleks ära määratleda.
Kui pidada Linuxi sektori (kui sellise :) all silmas Linuxi levitajaid (kelle äri baseerub sellel), siis jah, selles olen ma sinuga nõus. Samas ei maksa unustada, et Linux ei ole ainult äri. On ka olemas open source ja ka see areneb (Debian) ja on kohati märksa standardiseeritum. On ka selge, et standarditeni jõudmine võtab aega. Kaua läks aega, et jõuda üldise mobiiltelefoni standardini? ;-)
Samas kui me võrdleme siin arvutit pidevalt autodega siis ei ole ju sugugi asjad maailmas nii, et on ainult paar tegijat. Päris kenake hulk teisi. Kuid siin ongi see point, et arvutid pole veel paraku sellised, et "kapoti alla" üldse ronida poleks vaja. Apple Macintosh on hea näide sellest kuhu suunas tuleks liikuda, aga ... Interface on see, mis vajab standardiseerimist. Kõhus võivad asjad sootuks teised välja näha.
Siit järeldus kas me saame üldse rääkida tulevikus Linuxi sektorist kui sellisest? Interface (KDE v. GNOME) võib joosta ju väga erinevate kernelite/raua peal? Ja interface ongi ju see oluline point. Me ei räägi ju sisepõlemismootorite sektorist? ;-)
teremere,
Ei. Turg ei vali alati välja parimat. Selles, et Windows ja PC on rohkem levinud, ei ole süüdi turg, vaid hunnik Aplle'i valesid otsuseid turunduses ja üleüldises poliitikas. Microsofti marketing on peajagu (kui mitte rohkem :) Aplle'i omast üle.
Autodega võrdluse juurde tagasi tulles - kui keegi hakkaks pakkuma opeli hinnaga bmw'd, kas siis opel oleks rohkem levinud kui bmw? ;-)
Ja kui veel kord meie vaidluse juurde tagasi tulla kerneli teemal, siis oli minu viga see, et ma pidasin sind tookord delfi foorumis liiga targaks. Mulle jäi millegi pärast mulje, et sa orienteerud Linuxi alastes terminites hästi ning oled Linuxi kui sellisega kursis. Ning ma vastasin vastavalt sellele eeldusele. Minu jaoks ei ole süsteem see sama, mis kernel. Sinu jaoks on. Vaat kui palju jama võib tulla kui eeldad midagi valesti. Simple as that ;-).
BTW. Hotline'i vendi ei maksa halvustada, ka nendele on ümber häälestumine raske ning enamus probleeme, millega neil kokku tuleb puutuda, on idiootlikud ...
Ei. Turg ei vali alati välja parimat. Selles, et Windows ja PC on rohkem levinud, ei ole süüdi turg, vaid hunnik Aplle'i valesid otsuseid turunduses ja üleüldises poliitikas. Microsofti marketing on peajagu (kui mitte rohkem :) Aplle'i omast üle.
Autodega võrdluse juurde tagasi tulles - kui keegi hakkaks pakkuma opeli hinnaga bmw'd, kas siis opel oleks rohkem levinud kui bmw? ;-)
Ja kui veel kord meie vaidluse juurde tagasi tulla kerneli teemal, siis oli minu viga see, et ma pidasin sind tookord delfi foorumis liiga targaks. Mulle jäi millegi pärast mulje, et sa orienteerud Linuxi alastes terminites hästi ning oled Linuxi kui sellisega kursis. Ning ma vastasin vastavalt sellele eeldusele. Minu jaoks ei ole süsteem see sama, mis kernel. Sinu jaoks on. Vaat kui palju jama võib tulla kui eeldad midagi valesti. Simple as that ;-).
BTW. Hotline'i vendi ei maksa halvustada, ka nendele on ümber häälestumine raske ning enamus probleeme, millega neil kokku tuleb puutuda, on idiootlikud ...
Ka mujal maailmas kiputakse kohe järeldusi tegema:
[3] "Microsoft supports Windows Media services on Linux"
Someone check the thermostat in you-know-where. Microsoft says it has cut a deal
with a company to allow Windows Media Format (WMF) streams to be served up from
Linux servers. A company called StarBak will be delivering Microsoft proprietary
media services from embedded Linux systems. Do you know what that means?
Microsoft is officially blessing Windows server functionality delivered from a
Linux platform.
SOURCE: Sm@rt Partner
[3] "Microsoft supports Windows Media services on Linux"
Someone check the thermostat in you-know-where. Microsoft says it has cut a deal
with a company to allow Windows Media Format (WMF) streams to be served up from
Linux servers. A company called StarBak will be delivering Microsoft proprietary
media services from embedded Linux systems. Do you know what that means?
Microsoft is officially blessing Windows server functionality delivered from a
Linux platform.
SOURCE: Sm@rt Partner