nii ja mitu inimest enesetapu sooritas, uppus või tulekahjus hukkus? Keelaks ahju kütmise, ujumise ja paadisõidu ka ära, enesetapust rääkimata?
Probleem ongi selleks, et rõhk on trahvide kogumisel, mitte liiklushohutusel. Palju surma saab, pole oluline, peaasi, et saaks trahviraha kokku.
7 Likes
Autoga sõitmist teatavasti ei ole ära keelatud. On kehtestatud reeglid, mille järgimisel valdavalt need surmad oleksid olemata. Keegi ei saa väita, et üle lubatud kiiruse sõitmine on samasugune igaühe normaalne inimõigus, nagu paadisõit või toiduvalmistamine.
2 Likes
Ära aja jama. Ausalt ise ka usud seda juttu? Kuskil ilusa ilmaga sirgel teel kiiruseületajaid püüdmine väldib liiklussurmasi? Sõidad suvel ilusa ilmaga 105 ga, saad 70 euri trahvi, lumetuisus paned 90 ga, oled õige mees. Paku kummal juhul liiklusõnnetused juhtuvad?
Ei ma ei küsinud, kas kiiruseületamine või paadisõit võ ipurjus peaga ujumine või ahjus tule tegemine on inimõigused, mõte oli selles, et kuhu fookuse suunamine annab rohkem efekti, liiklusõnnetusi juhtub ikka ja seda nulli viimine ei ole võimalik.
5 Likes
Ilusa ilmaga sirgel teel kiiruseületaja ületab kiirust ka kurvilisel teel viletsa ilmaga, sest ta “teab paremini” ja päris kindlasti on ta oma sõidumeisterlikkuselt alati ka nn “madalaimast ühisnimetajast” valgusaastate kaugusel. Ja üleüldse on kõik teised lollid ning tema ainuke, kes teab, kuidas asjad on.
Kiirteel kiiruse mõõtmine on efektiivne viis nende maailmameistrite püüdmiseks, sest lihtsalt sama aja jooksul saab rohkem liiklejaid üle kontrollida. See ei ole eriti oluline, kas konkreetses kohas on kihutamine ohtlik või mitte, trikk on, nagu igasuguses kuriteoennetuses, oma sõnumiga riskigrupini jõudmises.
5 Likes
Usun. Ei aja jama. Reeglid on kehtestatud põhjusega ja nende eiramine põhjustab õnnetusi, muuhulgas surmasid.
Trahvimine on täiesti teine teema, mida mina ei ole puudutanud. Mingid meetmed peavad olema reeglite jõustamiseks.
Fookuse kohapealt on ka miljon erinevat võimalust, ma neid oma seiskohavõtus ei käsitlenud. Võid ise oma eelistatud fookuseid pakkuda, kui see teema sind huvitab. Kui minu seisukoht jäi arusaamatuks, siis palun loe mu kommentaari esimest lõiku uuesti.
1 Like
PS, hiljuti sattusin lugema mingist uurimustööst, kus osalejad mängisid mängu, kus oli võimalik kehtestatud reegleid rikkuda. Rikkimised olid anonüümsed ja cõitjad said rahalisi auhindu. Umbkaudu 1/4 järgis reegleid ka siis, kui vahelejäämise võimalust ei olnud. Ülejäänud 3/4 üritasid pettusega. Mis näitab, et enamiku inimeste jaoks on mingit sanktsiooni ikkagi vaja.
2 Likes
võibolla tuleks siis reegleid kohandada vastavalt autode ja teede jne arenguga? 90 km mossega on midagi muud kui tänase ohutusabilisi täis autoga või ei?
Ei 100ga suvel sõitmine ei põhjusta õnnetusi, küll aga 90 ga tuisus või kruusateel kimamine. Minu jutu mõte oli, et reeglid peaks olema paindlikud, hetkel on mõnedes kohtades kasutusel elektroonilised liiklusmärgid, mis võimaldavad piiranguid muutu vastavalt oludele ja neid peaks rohke kasutama. See ei ole lahendus, et paneme lipukesega mehe auto ees kõndima, see kõik on juba olnud.
Ma olen nõus, et roolijoodikuid ja suuri kiiruseületajaid tuleb karistada, aga kasulikum on liiklusvoos natuke kiirust ületavaid kodanikke trahvida, kui karistada karmilt linnas 100ga kihutajaid või punase tule eirajaid. Eks siin tulegi inimestel tunne, et riik on ebaõiglane, paneme transiitteel absurdse piirangu ja trahvime,m tegelikke probleeme ei püüa keegi lahendada.
PS muidugi on reeglid vajalikud, aga need reeglid peaksid olema mõistlikud ja arvestama liiklusolude ja aastaajaga. Minu jaoks ei ole probleem reeglid, vaid, et ainukeseks eesmäergiks on muutunud trahviraha kogumine.
5 Likes
Mina jällegi väidan, et juht (k.a. sina) ei ole pädev roolis jooksvalt hindama, kas parasjagu antud piirang on seatud põhjusega või mitte. Väidelda selle piirangu üle võib hiljem, roolis tuleb seda täita.
2 Likes
No minu jaoks on see vandenõuteooria “politsei trahvib võimalikult paljusid selleks, et riigile palju trahviraha teenida” absurdne peamiselt selle tõttu, et absoluutselt mitte ükski riigiamet ei ole võimeline oma tegevust sellisel tasemel tulunduslikult planeerima, see lihtsalt pole nende organisatsoorses DNA-s. Kui selline asi oleks üldse loodusseaduste järgi võimalik, siis poleks meil kahte pankrotiga lõpetanud riiklikku lennufirmat, igasugu väiksemakaliibrilisest ja veel hingitsevast jamast rääkimata.
Eks neil on seal kindlasti mingid mõõdikud, aga need ei ole rahalised.
2 Likes
ei mingist jooksvast hindamisest ei ole ma rääkinud, pole mõtet oma luulusi teiste pähe panna.
jesper, mis maailmas sa elad? Sa ise ka usud seda juttu? Eks küsi järgi mõnelt asjaga seotud inimeselt. Trahviraha on isegi riigieelarvesse planeeritud või ei?
PS mis seeni sa sööd, et suudad lennufirma pankroti ja trahviraha korjamise ühe panna?
3 Likes
Trahviraha on planeeritud, sest mida see mitteplaneerimine annaks? Aasta lõpus peab eelarve tasakaalus olema, mida teeks paremaks selline asjade korraldus, kui aasta alguses ei planeeriks, siis pööritaks juulis silmi et oih, 20 milli, ja hakkaks lisaeelarvet tegema?
aa, no alles väitsid, et trahviraha kogumine ei ole eesmärk. Kui sul ikka eelarves on summa real olemas, siis pingutad, et täis saaks või ei?
3 Likes
Trahviraha laekub riigieelarvesse (konkreetsemalt Rahandusministeeriumi kontole), Politseiamet, keda sa kasumiahnuses süüdistad, ei näe enda eelarves mingit “tulemustasu”.
1 Like
Me ikkagi eeldame juhi teatud võimet ohutut kiirust hinnata. Kiirusepiirangud ei ole üldjuhul piirkiirusega, mis tagaks ohutu sõidu ka halbade teeoludega tugevas vihmas või jäitega. Põhimõtteliselt koorub siin arvamus, et kehvades liiklusoludes juht peaks suutma sõita turvalise kiirusega, aga heades liiklusoludes ta seda kindlasti ei suuda. Kindlasti on vajalik tarkade liiklusonude õpetus, milline on ohutu kiirus just “hea ilmaga”.
3 Likes
Ei vasta tõele näitaks minu puhul. Kui on ilus ilm ja tee kuiv siis sõidan lübatust kiiremini aga halbade teeoludega sõidan ka alla lubatu.
Esiteks, kui inimeste vahel välja kujunenud tavad ja praktikad toimiksid, poleks seadust vaja. Kuna ei toimi, siis on liiklusseadus nagu iga teinegi, ühiskondlik kokkulepe, ainult et seaduse jõuga. Teiseks, palju me kuuleme õnnetuse korral, et selle põhjustaja võtab minimaalse vastutuse ja tunnistab oma eksimust. Ei meenu kohe üldse. Ikka on süüdi libe tee, lumi, päike, laiemalt neli aastaaega või loom, kes läks oma metsas üle tee. Surmaga lõppenud õnnetuse korral ollakse pigem mures, mis hakkab saama kohtus. Masendavamate näidete puhul ei olda isegi hukkunud lähedastega ühendust võetud ega vabandust palutud. Vot nii palju siis saavad inimesed oma tegude tähendusest aru.
2 Likes
Sa tegelikult unustad siin veel ühe olulise motivaatori. Või kaks. Narkootilise mõjuga ained “adrenaliin” ja “dopamiin”. “Napilt oleks välja läinud” annab inimesele kõva adrenaliinilaksu. Kõvema kui konsentreeritud topeltespresso. Ja “näe, suutsin sellest ääresituatsioonist välja tulla” annab dopamiinilaksu. Pea-aegu sama kõva kui mdma ja mis need keerulise nimega kunstlikud ained kõik olid. Narkootilised ained on muu hulgas tuntud ka selle poolest, et nad tekitavad sõltuvust.
Kui suur on tõenäosus, et selliste isikute käitumist mõjutavad kiirusepiirangute märgid? Minu arvates suht olematu.
1 Like
Numbrilist trahviraha mõõdikut võib-olla ei ole, aga mingi ressurss planeeritakse liiklusjärelevalvesse ikkagi ja nende tulemuslikkust on vaja kuidagi mõõta. Olgu selleks siis rikkujate arv või menetluste arv vms. Ja nende rikkujate ning menetlusega käivad lõpuks mingid eurod kaasas.
See on päris hea filosoofiline küsimus, et kui patrull on terve tööpäeva maanteel ja ühtki rikkujat/kiiruseületajat ei ole, siis kas töö on hästi tehtud või halvasti tehtud?
Järelevalve eesmärk oleks justkui tuvastada rikkumist, aga nende puudumisel tundub, et midagi on valesti tehtud - kas seistakse vales kohas, magatakse tööpostil või siis ollakse liiga leebed (piirdutakse ainult hoiatusega).
Isegi sellist visiooni ei ole, et äkki ei olegi enamik juhte rikkujad.
Ja sellest minu meelest tulebki asjaolusid, et rikkumiste avastamine, trahvimine ja sellest pressiteadete vorpimine on väga lõdvalt seotud liiklusohutuse ja surmadega. Rohkem kiiruskaameraid paigaldades saame rohkem trahviraha, aga õnnetusi sellest vähemaks ei jää.
2 Likes
Mida teeb paremaks asjade praegune korraldus, mis eelarve täitmiseks SUNNIB trahve välja kirjutama? Või arvad sa, et valitsus otsustab “oi kui tore, inimesed käituvad korralikult, trahvima kedagi ei pidanud, teeme negatiivse lisaeelarve!”
Kõik riigi sissetulekud, mis tekivad rikkujate karistamisest, tuleb suunata eelarveväliselt otse valitsuse reservi.
1 Like