Uudistest käis läbi, et 1.st juulist uus peatumis ja parkimiskord ja kõnniteel ei tohi enam peatuda ka kauba maha ja pealelaadimiseks. Hakkasin vaatama ja no ei näe sellist keeldu. On Pg.21
(2) Sõidukit ei tohi peatada:
5) kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid;
Aga see punkt oli enne ka, et ei tohi jalakäijaid takistada.
Kas ma olen pime?
LS § 20 lg 6 muutub kehtetuks.
(6) Kõnniteel võib juht peatada sõiduki ka veose laadimiseks, kuid mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast ning jättes jalakäijale vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.
Kas siis liikluses kehtib reegel, et mis ei ole lubatud on keelatud. Üldiselt kehtib ju demokraatlikus riigis reegel, et mis ei ole keelatud on lubatud. Milleks siis üldse Pg.21 oma keeldudega kui Pg.20 on need juhud mis on lubatud.
Ma ei saa päriselt aru, mis selle teema mõte on.
Eestis pole vahet mida seadus ütleb, käseb või keelab -
nt. naastrehvidega ei tohiks juba peaaegu 2 kuud sõita aga jätkuvalt on ka Tallinnas liikumas sõidukeid, mõned neist isegi üsna kallimapoolsed, mis lihvivad jätkuvalt naastudega seda niigi õhukest asfaldikihti …
sarnane teema on piirkiirusest kinnipidamine - eestimaalane on rooli saades raudselt parem autojuht kui Ott Tänak või Margus Murakas ja seepärast on piirkiirused mõeldud ainult teistele ja kuskil kirjas ainult politseinike pärast, õige eestimaalane teab ise, mis kiirusega sõidab ja kõik kes takistavad või ettejäävad, neist tuleb lihtsalt üle sõita - eriti kui sul on tagumiku all maastur või maasturilaadne toode või minivan või ‘ameeriklane’
ehk
eestimaalane on alati ise kõige targem ja ülejäänud lollid võiksid vait olla või siis tema jaoks tasuta tööd teha ja tasuta teenuseid osutada …
ja siis imestame, et miks üks jama ajab teist taga …
Eestis on kiirusepiirangutega olukord ammu jõudnud sinna, kus märkide ülespanijad teavad, et üldiselt neist kinni ei peeta, piirame juba “kõvemini”. Autojuhid teavad, et nagunii on nendega üle pingutatud, pole mõtet täpselt sõita.
Sattusin eelmisel aastal Uus-Meremaal sõitma. Mis kohe silma torkas, oli asulavälisel teedel täiendavate kiiruspiirangute praktiliselt täielik puudumine. Käänulisel teel on järsud kurvid kõik ilusasti tähistatud koos vastava kurvile sobiva soovitusliku kiirusega. Veidi aja pärast saad aru, et ca 15km/h üle soovituse on täpselt paras ja turvaline. Eestis oleks selline tee tihedalt kiirusepiiranguid täis laotud.
Alati saab ju põhjendada liiklusohutusega. Sellist kiirust pole olemas, millsest 10km/h aeglasemalt sõites liiklusohutus kasvõi tsipakene ei tõuseks
Eestis pole tegelikult väga palju teistmoodi midagi - ka meil kõrvalteedel liiga palju piiranguid ei ole. Kitsad kurvilised metsavaheteed, sh. kruusateed on sageli kiirusepiirangu märkideta, nii et põhimõtteliselt võiks 90-ga sõita, lihtsalt tee väga ei kannata või ei viitsi hakata kiirendama selleks, et kohe järgmisse kurvi pidurdama hakata.
Tihedalt reguleeritud on ikkagi kõik suuremad põhimaanteed ja asulasisesed teed.
