Tahtsin juba ammu targematelt küsida ja nüüd Maalehe artikkel andis tõuke - mida arvate EL energiatõhususe direktiivist ja sellest, et 2020. aastast peavad kõik uusehitised vastama liginullenergia standardile.
Kes võidab, kes kaotab ja kuidas reainvestorina muudatuste eel toimetada?
Foorumiteemas "Kinnisvaraturu tipu ennustamine" on juba liginullenergiamajadest juttu, seega võiks siinse teema sinna tõsta.
Minu meelest võiks sealse just siia tõsta arvestades kui pikalt ja põhjalikult seda seal arutatud on. Miks mitte eraldi teema? :)
Võib küll eraldi teema olla selle jaoks, aga ma küll ei hakka sama juttu uuesti kirjutama mis seal juba kribatud sai :)
Uus teema on igati asjakohane. Kes soovib, saab liginullenergia teema algust lugeda siit.
Minu arust on kõige suurem probleem energiatõhususe arvutus ise. Energiatõhususe arvutamise metoodika määrus on mitmeti tõlgendatav ja osaliselt ka arusaamatu. Erinevad spetsialistid arvutavad märgiseid erinevalt ning puudub arusaam milline see "õige" lahendus on. Tihti on olukorrad, kus algselt energiamärgist arvutades saadakse tulemus C, kuid paar kuud hiljem on numbreid optimeerides saadud tellija survel B-klass. Energiamärgiste arvutusi ei kontrollita.
gert, lisaks see juba varem mainitud "projekteeritud energiatõhusus", kus mingite paberil arvutustega pressitakse ehitatav hoone mingisse klassi (A või B), mis on arendaja jaoks kuulutuses müügiargument ja ostja jaoks lisaväärtus. Kui kõik korterid või ridaelamuboksid müüdud ja inimesed sisse kolinud, siis selgub tegelik tõde.
Või ei selgu, sest kui palju neid tarbijaid on, kes oskavad seda märgist õigesti arvutada ja 1-2 talve pealt ei pruugi nagunii mingeid põhjapanevaid järeldusi teha. Sel aastalgi võib vist öelda, et talv on praktiliselt läbi, aga sellist õigele talvele kohast ilma kus 2 nädalat paugutab 20-30 kraadi külma tegelikult ju ei olnud. Oli selline 3-4 päevane jupp, kus kraadiklaas oli 10-20 kraadi vahel ja võib-olla Lõuna-Eestis paaril ööl käis natuke allpool.
Või ei selgu, sest kui palju neid tarbijaid on, kes oskavad seda märgist õigesti arvutada ja 1-2 talve pealt ei pruugi nagunii mingeid põhjapanevaid järeldusi teha. Sel aastalgi võib vist öelda, et talv on praktiliselt läbi, aga sellist õigele talvele kohast ilma kus 2 nädalat paugutab 20-30 kraadi külma tegelikult ju ei olnud. Oli selline 3-4 päevane jupp, kus kraadiklaas oli 10-20 kraadi vahel ja võib-olla Lõuna-Eestis paaril ööl käis natuke allpool.
Draax
gert, lisaks see juba varem mainitud "projekteeritud energiatõhusus", kus mingite paberil arvutustega pressitakse ehitatav hoone mingisse klassi (A või B), mis on arendaja jaoks kuulutuses müügiargument ja ostja jaoks lisaväärtus. Kui kõik korterid või ridaelamuboksid müüdud ja inimesed sisse kolinud, siis selgub tegelik tõde.
Või ei selgu, sest kui palju neid tarbijaid on, kes oskavad seda märgist õigesti arvutada ja 1-2 talve pealt ei pruugi nagunii mingeid põhjapanevaid järeldusi teha. Sel aastalgi võib vist öelda, et talv on praktiliselt läbi, aga sellist õigele talvele kohast ilma kus 2 nädalat paugutab 20-30 kraadi külma tegelikult ju ei olnud. Oli selline 3-4 päevane jupp, kus kraadiklaas oli 10-20 kraadi vahel ja võib-olla Lõuna-Eestis paaril ööl käis natuke allpool.
Konkreetne talv tegelikult energiamärgist ei mõjuta. Kuna energiamärgis arvutatakse baasaastale, vastavalt kraadpäevadele. See milline talv konkreetsel aastal oli, ei mõjuta praktiliselt midagi.
Aga mu jutu üldpoint oli see, et "projekteeritud energiamärgis" on üks suhteliselt naljakas loom. Kui enne oli vaja saada B-klassi, siis nüüd saadakse ka A-klass. Pannakse hea tahte märgiks lihtsalt paar päikesepaneeli katusele juurde või optimeeritakse arve. Niikaua kuni riigi poolt ei tule täpsemaid arvutamise juhendeid ja täpsemat kontrolli.
Pole viitsinud ennast teemast läbi närida, aga kas nüüd uutes majades on välistatud:
1. Saun?
2. Kamin?
3. Köetav talveaed?
4. Köetav välibassein?
1. Saun?
2. Kamin?
3. Köetav talveaed?
4. Köetav välibassein?
Mitte miski pole välistatud. Lihtsalt ahju/kamina/basseini/talveaia//jne olemasolul ei pruugi enam katusele piisav arv päiksepaneele mahtuda ja lisaks tuleb ka kogu õu paneele täis laduda. Pmst saab ka vanast kolhoosilaudast A-klassi hoone - vaja vaid karjamaa paneele täis laduda. Aitäh!
Miski pole välistatud. Loeb ainult kasutatud energia netokulu ruutmeetri kohta aastas. Sa võid basseini aastaringselt kütta elektriga kui tahad. Eeldusel, et toodad ise kohapeal piisavalt palju elektrit, nii et võrgust juurde ostetud puudujääv kogus aastas maja ruutmeetrite peale ära jagatuna ei ületaks A-klassi piirmäära.
Mul on saun, kamin, köetav talveaed ja isegi köetav garaaž, ainult basseini pole. A-klassist jääb hetkel puudu, aga kevadel lasen aeda paar PV paneeli panna ja voila - olen A-klassis. Mitte et keegi seda olemasolevatelt majadelt nõuaks. Oh ei, A-klassi nõue tekib ainult uutele majadele, mida alles hakatakse ehitama.
Mul on saun, kamin, köetav talveaed ja isegi köetav garaaž, ainult basseini pole. A-klassist jääb hetkel puudu, aga kevadel lasen aeda paar PV paneeli panna ja voila - olen A-klassis. Mitte et keegi seda olemasolevatelt majadelt nõuaks. Oh ei, A-klassi nõue tekib ainult uutele majadele, mida alles hakatakse ehitama.
Aktiivselt tekitatakse muljet, et paneelide müüjaga tegemist.
Ma olen just uurimas, kust ja kellelt hinnapakkumisi võtta. Kui keegi siit foorumist neid maale toob, oleksin huvitatud pakkumistest. Naps Solarit ei soovi.
Hooone energiatõhususe arvutamise metoodikas on sauna ja kamina kohta kirjas järgmised arvutuspõhimõtted:
(1) Ahju ning soojust salvestava ja välisõhu saamiseks põlemisõhukanaliga varustatud kamina võib energiaarvutuses arvesse võtta kombineeritud küttesüsteemi osana.
(2) Väikeelamu ja korteri elekterküttel kerise aastaseks elektritarbeks arvestatakse 500 kWh.
(3) Energiaarvutuses ei võeta arvesse:
1) ahju, mis kasutab põlemisõhuks ruumiõhku ning pole põhikütteseade;
2) kaminat, mis kasutab põlemisõhuks ruumiõhku või millel on soojust mittesalvestav otsene lõõr;
3) puuküttel kerist;
4) elekterküttel kerise soojusväljastust vabasoojusena.
Seega kamin või ahi, mis pole pole põhiküte, hoone arvutuslikku energiatõhususarvu ei mõjuta. Samuti ei mõjuta ETA-t ka köetav talveaed või välibassein. Iseenesest soovitaks arvutuspõhimõtetega tutvumiseks lugeda vastavat määrust: https://www.riigiteataja.ee/akt/109062015021
(1) Ahju ning soojust salvestava ja välisõhu saamiseks põlemisõhukanaliga varustatud kamina võib energiaarvutuses arvesse võtta kombineeritud küttesüsteemi osana.
(2) Väikeelamu ja korteri elekterküttel kerise aastaseks elektritarbeks arvestatakse 500 kWh.
(3) Energiaarvutuses ei võeta arvesse:
1) ahju, mis kasutab põlemisõhuks ruumiõhku ning pole põhikütteseade;
2) kaminat, mis kasutab põlemisõhuks ruumiõhku või millel on soojust mittesalvestav otsene lõõr;
3) puuküttel kerist;
4) elekterküttel kerise soojusväljastust vabasoojusena.
Seega kamin või ahi, mis pole pole põhiküte, hoone arvutuslikku energiatõhususarvu ei mõjuta. Samuti ei mõjuta ETA-t ka köetav talveaed või välibassein. Iseenesest soovitaks arvutuspõhimõtetega tutvumiseks lugeda vastavat määrust: https://www.riigiteataja.ee/akt/109062015021
2korda2
Mitte miski pole välistatud. Lihtsalt ahju/kamina/basseini/talveaia//jne olemasolul ei pruugi enam katusele piisav arv päiksepaneele mahtuda ja lisaks tuleb ka kogu õu paneele täis laduda. Pmst saab ka vanast kolhoosilaudast A-klassi hoone - vaja vaid karjamaa paneele täis laduda. Aitäh!
Äkki peaks uutele majaehitajatele paneeli-laenutuse teenust pakkuma. Ehita milline maja tahad, projekti paned "laenutatud paneelid" juurde. Peale kasutusloa saamist lähevad paneelid järgmisele ehitajale...
marker
Äkki peaks uutele majaehitajatele paneeli-laenutuse teenust pakkuma. Ehita milline maja tahad, projekti paned "laenutatud paneelid" juurde. Peale kasutusloa saamist lähevad paneelid järgmisele ehitajale...
Kas need paneelid oleks nii kallid, et majaehitaja mitte kuidagi ei suudaks neid välja osta? Ei leia kuskilt seda 3-5k EUR juurde maja eelarvesse ja peab neid ajutiselt rentima?
kindsigo,
ma olen juba vähemalt 5 aastat oodanud, et keegi teeks lõpuks ometi ära eramusse sobiva paneelilahenduse TCO arvutuse mis näitaks lahenduse tasuvust mõistliku aja (näiteks 10a) jooksul. Siiani ma seda näinud pole. Küll nägin hiljuti (enne seda "tootjad peavad hakkama võrgutasu maksma" leidu) suhteliselt suure paigaldise esimese aasta kokkuvõtet kus tõdeti "vaatamata kasutatud toetustele ületab tasvusaeg 10a". Selle põhjalt on eramule sobiva paigaldise tasuvus üpris nutune.
ma olen juba vähemalt 5 aastat oodanud, et keegi teeks lõpuks ometi ära eramusse sobiva paneelilahenduse TCO arvutuse mis näitaks lahenduse tasuvust mõistliku aja (näiteks 10a) jooksul. Siiani ma seda näinud pole. Küll nägin hiljuti (enne seda "tootjad peavad hakkama võrgutasu maksma" leidu) suhteliselt suure paigaldise esimese aasta kokkuvõtet kus tõdeti "vaatamata kasutatud toetustele ületab tasvusaeg 10a". Selle põhjalt on eramule sobiva paigaldise tasuvus üpris nutune.
kindsigo
Kas need paneelid oleks nii kallid, et majaehitaja mitte kuidagi ei suudaks neid välja osta? Ei leia kuskilt seda 3-5k EUR juurde maja eelarvesse ja peab neid ajutiselt rentima?
Miks peaks majaehitajale kohustuslikult pähe määrima midagi, mida ta muidu äkki ei ostaks? Sama hästi võiks paneele ju ka luksusauto ostjale kohustuslikuks teha...
Et kui sul juba selline kallis auto on, kas sa siis neid paneele ei suuda endale kuidagi osta...
Ma olen selliseid arvutusi näinud ja ka korreleeritult esimese aasta tootluse ja tarbimise reaalse statistikaga. Tasuvusaeg jäi 12 ja 14 aasta vahele. Nominaalvõimsus oli vist 11 kW. Vastas üsna hästi teoreetilistele arvutustele enne jaama valmimist.
Seoses A-klassi majade kohustuslikuks muutumisega uusehitistel lisandub PV-jaama tasuvusaja kõrvale lisaks teine mõõde - kogu maja ehitusmaksumuse optimeerimine PV-jaama abil. St lisaks jaama tasuvusajale tuleb nüüd lisaks teha arvutusi, leidmaks optimaalne jaama nimivõimsus, et minimeerida maja kogukulu. Kui sul on valida, kas panna 3-kordsed aknad või 2-kordsed, kas panna 20 cm soojustust välisseina või 10 cm, siis seal tekib arvestatav hinnavahe. Kui odavama variandi pealt tekkiv rahaline sääst võimaldab rajada PV-jaama, mis kompenseerib aasta lõikes tekkiva energiakao ja raha jääb veel ülegi, siis võib olla mõistlik selle peale minna. Selliste arvutuste tegemine on kahtlemata keerukas, aga mitte võimatu. Energiamärgise võiks ideaalis suuta välja arvutada projekteerija ise, siis on tal ka mängimisvõimalus nende erinevate majaosade komponentide vahel, et leida see optimaalseim lahendus.
Midagi ei pea pähe määrima, tellija ise valib mida ta tahab. Kui ikka paneelid katusel või aias kohe üldse ei meeldi, pannakse talle laiema profiiliga 3-kordsed aknad ja +5 cm soojustust seina ja saab oma A-klassi energiamärgise kätte nagu naksti. Soojustagastusega ventsüsteemist ta muidugi ei pääse.
Seoses A-klassi majade kohustuslikuks muutumisega uusehitistel lisandub PV-jaama tasuvusaja kõrvale lisaks teine mõõde - kogu maja ehitusmaksumuse optimeerimine PV-jaama abil. St lisaks jaama tasuvusajale tuleb nüüd lisaks teha arvutusi, leidmaks optimaalne jaama nimivõimsus, et minimeerida maja kogukulu. Kui sul on valida, kas panna 3-kordsed aknad või 2-kordsed, kas panna 20 cm soojustust välisseina või 10 cm, siis seal tekib arvestatav hinnavahe. Kui odavama variandi pealt tekkiv rahaline sääst võimaldab rajada PV-jaama, mis kompenseerib aasta lõikes tekkiva energiakao ja raha jääb veel ülegi, siis võib olla mõistlik selle peale minna. Selliste arvutuste tegemine on kahtlemata keerukas, aga mitte võimatu. Energiamärgise võiks ideaalis suuta välja arvutada projekteerija ise, siis on tal ka mängimisvõimalus nende erinevate majaosade komponentide vahel, et leida see optimaalseim lahendus.
Midagi ei pea pähe määrima, tellija ise valib mida ta tahab. Kui ikka paneelid katusel või aias kohe üldse ei meeldi, pannakse talle laiema profiiliga 3-kordsed aknad ja +5 cm soojustust seina ja saab oma A-klassi energiamärgise kätte nagu naksti. Soojustagastusega ventsüsteemist ta muidugi ei pääse.
Minu soovitus on panna PV-jaam, ükskõik mis võimsusega. Siis on sul suvise kuumaga omast käest elekter jahutuse käitamiseks. Sest A-klassi maja on päikselise ilmaga selgelt soojem kui B- või C-klassi maja ja jahutada on vaja.