kindsigo Sest A-klassi maja on päikselise ilmaga selgelt soojem kui B- või C-klassi maja ..
Mis selle füüsikaline põhjendus võiks olla? Võrdse sise-ja välistemperatuuri korral piirete soojusjuhtivus enam rolli ei oma. Kui väljas on kõrgem temperatuur, siis parem soojustus tagab sees väiksema temperatuuritõusu. Soojusvahetusega vent võimaldab välist õhki jahutada, kui väljas soojem. Ei suuda ühtegi tegurit leida, miks kõrgema klassiga majas soojaga sees palavam peaks olema.
Kasvuhooneefekt. Soojusvahetiga vendi jahutusvõimsus on kordades väiksem kui otsene päikesekiirgus läbi akende.
Samas, Eestis peaaegu puuduvad sellised päevad, kus välistemperatuur on kõrgem kui toas. Loetud päevad juulis, võib-olla 2-3 päeva mais. Enamuse aastast toimub ikka soojuse lahkumine läbi maja välisperimeetri. Aga mida tihedam ja soojapidavam maja, seda vähem seda soojust lahkub ja see akumuleeritakse toas. Tänu sellele lüheneb kütmisperiood aastas õige mitu nädalat - päike kütab maja soojaks isegi kui väljas on jahe ja see ongi energiasäästliku maja eesmärk. Miinuseks on suvel ülearu kõrge toatemperatuur ja suurem tuulutus- või jahutusvajadus. Nende vahel tuleb leida mingi tasakaalupunkt. Et sul maja oleks aastaringi soe ilma kütte peale liigselt raha raiskamata ja et suvel poleks ülearu kuum samas. Kes konditsioneeri külma õhku hästi talub, pole ka need juuli suvised ilmad võib-olla mingi probleem. Mulle on, ma seda külma õhku ei kannata üldse.
marker Soojusvahetusega vent võimaldab välist õhki jahutada, kui väljas soojem.
Õige. Aga millise kasuteguriga? Vastus: max 80-85% ehk siis kui väljas on soojem kui toas, siis sissepuhkeõhk tuppa on ikkagi veidi soojem kui toas ja see soojus akumuleerub. Selleks, et suvise palavusega tuba jahedana hoida, soojustagastusega vendist ei piisa. Vahele pannakse kas passiiv- või aktiivjahutus. Mul on sissetõmbeõhu passiivjahutus maakontuuriga enne ventseadet. Suvel jahutab, talvel toimib eelsoojendina. Elektrit praktiliselt ei vaja, vedeliku tsirkulatsioonipump ainult tarbib veidi. Samas see suure maja peale väga efektiivne pole, mõtlen mingi tsentraalse konditsioneeri peale, mis suudaks sissepuhkeõhku suurusjärgus 6-8 kraadi alandada ka vendi max võimsuse juures. Et kui väljas on mingi 25+ kraadi, siis tuppa puhutaks mitte üle 20 kraadist õhku. Ja vat sellele konditsioneerile tahaks elektri toota PV paneeliga. Palju vast ei olegi vaja, mingi 6-8 paneeli võib-olla piisakski.
Uue maja ehitaja võiks sellistele nüanssidele mõelda enne maja ehitamist. Mitte pärast kui maja valmis, nagu mina. Projekteerijaga sai neid asju tegelikult arutatud küll kohe alguses, aga arvutused jahutusvõimsuse osas ei olnud täpsed või sai maja liiga soojapidav.
Kõrgema klassiga majas on seinte ja aknate U-arv väiksem, sisuliselt kogu välisperimeetri U-arv on väiksem. Seega jahtumine on aeglasem. Jahtumine ehk soojuse väljumine majast toimub alati siis, kui toas on soojem kui väljas. Tavaliselt ongi toas soojem kui väljas, seega tavaliselt toimub jahtumine. A-klassi maja jahtumine on väiksem, seega kui maja hakkab päiksekiirguse mõjul seestpoolt täiendavalt soojenema, akumuleerub majasisene soojus efektiivsemalt kui hõreda maja puhul.
Või sa ei nõustu? Milleks siis üldse soojapidav maja ehitada kui mingit vahet pole?
Mis su maja energiatõhususarv on? Ööga jõuab mul ka ilusti jahutada, ega õhtul ega öösel polegi probleemi. Probleem on lõuna ajal ja pärast lõunat.
Vaatasin praegu maasoojuspumba arhiivist eelmise suve temperatuure. Juulis oli 4 päeva, kus väljas oli soojem kui +25C, juunis oli selliseid päevi 2, mais polnudki, augustis ka mitte. Eesti suvi - sitt suusailm. Tavaliselt kui väljas on +25 siis on päike kah väljas ja kui just kardinaid terves majas ette ei tõmba, kütab päike toa isegi üle +25. Läbi seina päikese kiirgust praktiliselt sisse ei tule, voodri all on tuulutusvahe, õhk käib sealt läbi ja voodrialune kuumaks ei lähe. Vähemalt minu majal on nii.
Kui maja algusest peale passiivmajaks projekteerida, siis kasutatakse ka erinevaid võtteid otsese päikesekiirguse vähendamiseks. Näiteks laiad räästaalused annavad efekti kus suvine päike tuppa ei paista, kuna päike käib kõrgelt aga talvine päike paistab sisse kuna päike käib madalalt. Samuti on võimalik akna ees kasutada mingeid väliseid katteid või markiise jne. Mul on suvemaja laiade räästaalustega tehtud ja täitsa toimib. Veebruari-märtsi päike paistab veel sisse ja isegi kütab. Aga suvepäike enam sisse ei paista. Maja ise on küll suht vähese soojustusega (pole elumajaks mõeldudki) ja probleemiks on hoopis, et tume katus suvel kuumeneb ja kütab.
Arhitekt Mihkel Tüür leiab, et ehkki TTÜ uuringutest on projekteerijatele palju abi, on A-energiaklassi kehtestamisel siiski mitmeid küsitavusi ja miinuseid, eeskätt see, et nõue kehtestati enne, kui mõne reaalse A-energiaklassi hoone tegelikke kulusid monitooritud oleks.
Ma ei tea, miks ta seda väidab. Eestis on isegi passiivmaju ehitatud. Ka avaliku sektori hooneid. Ei tohiks olla raske sealt kuu kaupa kommunaalkulude väljavõtteid teha. Need majad on mitu talve üle elanud. See arhitekt ei paista asjast midagi teadvat, Delfi oleks võinud oma artiklis pädevamaid allikaid kasutada, seda enam et teema on muutumas vägagi aktuaalseks.
Suurik Näiteks laiad räästaalused annavad efekti kus suvine päike tuppa ei paista, kuna päike käib kõrgelt aga talvine päike paistab sisse kuna päike käib madalalt. Samuti on võimalik akna ees kasutada mingeid väliseid katteid või markiise jne. Mul on suvemaja laiade räästaalustega tehtud ja täitsa toimib. Veebruari-märtsi päike paistab veel sisse ja isegi kütab. Aga suvepäike enam sisse ei paista. Maja ise on küll suht vähese soojustusega (pole elumajaks mõeldudki) ja probleemiks on hoopis, et tume katus suvel kuumeneb ja kütab.
Jah, toimib suht hästi. Mul on ka pärastlõunane päike laia rõdu ja räästaga ära peidetud II korrusel, elutoa akna kohale on markiis projekteeritud, peaks enne suve ära paigaldama.
Aga tegelikult oli algne teema püstitus selles, et kuidas investeerida. Ma ei usu et siin on üldse mingeid võitjaid ja kaotajaid. B-klassi pealt A-klassi peale minek pole mingi kardinaalne muutus ehitusturul. Lihtsalt teatud ehitusvõtted, teatud nõksud projekteerimisel (just see räästa ja markiisi teema + PV paneelid + jahutuse teemad jne). Isegi kui leidub arhitekte, kes püüavad väita, et ei saa, ei taha, pole võimalik, pole piisavalt uuritud, siis karavan läheb ikka edasi. Ehitajad teevad projekti järgi nagu ikka, neil pole vahet mis aknad panna, kuipalju villa seina ja penot põranda alla laotada. Võib-olla ainukesed võitjad ongi PV paneelide ja inverterite tootjad ning paigaldajad. Paigaldusega hakkavad ilmselt kõik elektritööde allhankijad üsna kiirelt tegelema, kui nad ei taha allhanke töödest ilma jääda. Tootjaid on palju, konkurents tihe. See liginullenergiamaja pole mingi raketiteadus, et siin mingi turutõrge tekiks pakkujate poole pealt. Ma jätaks sellesse sektorisse investeerimise mõtted esialgu riiulisse seisma. PV sektorisse investeerimise kuldaeg sai juba läbi, suured tegijad on globaalse turuosa suuresti oma kätte võtnud ja seda enam ära ei anta. Mingid väiksed nikerdajad nagu Naps Solar jms, eks nad tegutsevad edasi, aga need pole ju börsiettevõtted tavaliselt.
Nagu viidatavatest tekstilõikudest näha käib siin teemas sama “soojustatud majas on suvel palavam” jura nagu paari päeva eest Kinnisvaratipu teemaski. Selle esitatava loogika järgi peaks nt klaas- või kilekasvuhoones suvel palava ilmaga olema jahedam kui hästi soojustatud majas kuna klaasil või kilel on ju väga palju kehvem soojuse isoleerimise võime. Seega insener võiks suveks kasvuhoonesse jahedust otsima minna.
mike keeldub aru saamast elumaja ja kasvuhoone fundamentaalsest erinevusest - elumajal on seinad ja aknad, kasvuhoonel ainult aknad. Kasvuhoone ehitataksegi täiesti teadlikult üleni klaasist - just seeläbi on kasvuhooneefekt maksimaalne - kasvuhoonesse sisenev päikese kiirgus on suurim. Elumaja puhul toimub päikese kiirguse sisenemine majja valdavas osas läbi akende. Eriti heledat tooni seinte puhul, mis enamuse kiirgusest tagasi peegeldavad. Aga noh, kui inimene sellest aru ei suuda saada, siis las ta jääb.
kindsigo mike keeldub aru saamast elumaja ja kasvuhoone fundamentaalsest erinevusest - elumajal on seinad ja aknad, kasvuhoonel ainult aknad. Kasvuhoone ehitataksegi täiesti teadlikult üleni klaasist - just seeläbi on kasvuhooneefekt maksimaalne - kasvuhoonesse sisenev päikese kiirgus on suurim. Elumaja puhul toimub päikese kiirguse sisenemine majja valdavas osas läbi akende. Eriti heledat tooni seinte puhul, mis enamuse kiirgusest tagasi peegeldavad. Aga noh, kui inimene sellest aru ei suuda saada, siis las ta jääb.
Sa ajad ikka täielikku jama. Kui see maja soojustus oleks viletsam, siis kuhu see majja kasvuhooneefektist tekkiv soojus peaks minema - sinnasamma välja või, kus seesama soojus tuleb? Sa mine mõõda suvel vahest ajaviiteks päikese käes oleva välisseina temperatuur ja tule ütle meile kah. Saladuskatte all võin öelda, et kui on tume pind siis võib tõusta kuni 70 kraadi. ja selles suunas peaks siis see sisene soojus läbi viletsama soojustuse minema?
Mõistusega inimene värvib oma maja heledaks. Aga sa tabasid otse naelapea pihta. Tumeda välispinnaga maja puhul hakkab soojus kohe läbi maja seina sisse tungima kui päike välja tuleb. Heleda seina puhul seda ei juhtu, sest maja välispind ei lähe kuumaks. Esiteks valdav osa kiirgusest peegeldub tagasi ja teiseks jahutab tuul seinu. mike ei saa sellest aru, aga näe sina saad. Laudise kasutamisel puhub tuul lisaks ka laudise all tuuleavades. Mul ei lähe maja sein suvel kuumaks, küllalt seda katsumas käidud.
Clementine Tahtsin juba ammu targematelt küsida ja nüüd Maalehe artikkel andis tõuke - mida arvate EL energiatõhususe direktiivist ja sellest, et 2020. aastast peavad kõik uusehitised vastama liginullenergia standardile.
Kes võidab, kes kaotab ja kuidas reainvestorina muudatuste eel toimetada?
Vastake siis teemaalgatajale ka vahelduseks. Mina juba vastasin talle.
Kui kasvuhoone näide ei sobinud, siis mine proovi suvel palava ilmaga olla kuskil soojustamata pööningul. Ideaalis vali heledamat värvi (nt tsinkplekk) katusega maja, mille pööningul aknaid üldse pole. Seal on sinu meelest kuidagi jahedam või?