LHV Pensionifond Roheline

"ymeramees"
Oktoober:

Meie arvates on ostukohad selles sektoris nüüd kohal. Lisaks suurendasime oma positsioone vesinikutehnoloogiat arendavas Plug Poweris ja liitiumakude ümberkäitlemise tehaseid rajavas Li-Cycle’is.

November:



Plug Power pushed out plant timelines, saying that most plants are now expected to reach full production in 2025, not 2024, and pulled its 2023 revenue guidance.


Sul on võimalus astuda lavale ja näidata enda geniaalseid raha paigutusi!
Sedasi nurga taga seistes pole ilus teisi parastada. (ja veel tagantjärele).
Foorumi postituste kvaliteedi hierarhia:

1)
A) Stefani mikroskoop makrol ja burgerite koostisosade analüüs.
B) Ymera onelinerid, keeping every1 honest.

2)...246) Tumbleweeds

247) Minu belletristika kord kvartalis

248)...513) Tumbleweeds

514) All Heino vs Anti-Heino battles.
Ei ole vaja tähele panna, ma kutsusin teda paar päeva tagasi kontraindikaatoriks.
Tema millegipärast pahandas. Täpne kontraindikaator on tegelikult väga vajalik tööriist.
3a tootluseks näitab täna juba korralik -6.08%
Siit saab ainult paremaks minna?


Minu raha rohelises fondis põleb helepunase leegiga
Ülehaibitud Tesla, mis seda fondi seni sutikese toetas on ka viimase kuuga -21.54%.
Tundub, et nendest CFA-dest ei ole kasu midagi. Mul ei ole CFA-d, aga ma küll sellisele mõttele ei oleks tulnud, et ostaks sellises majanduskeskkonnas PLUG-i juurde.
PLUG on LHV rohelises fondis pikalt kõige punasem stokk.

PLUGi investeeritud 2,2 miljonit eurot on tänaseks tootnud fondi investoritele -84% ehk ca 1,85 mln lossi. Kui oktoobris juurde võeti, siis on loss muidugi protsendina väiksem ja absoluutnumbrilt suurem.

Kõik eksivad, aga see konkreetne PLUG väärib LHV fondijuhi kommentaari koos fondi edasise plaaniga - hodl, doubling down või ..?
PLUG puhul on olnud pikalt näha, kuidas raha hakkab tegevuse käigus otsa lõppema enne, kui investeeringud hakkavad tootma.
LHV rohelise fondi juht on üks tavaline inimene meie seast...ilma igasuguse infoeeliseta.
Pärsia lahe fond kaks. Buffett on siin tegija, mitte LHV.


Päris hea fond! Kas fondihaldur ei peaks kuidagi vastutama?
LHV Pensionifond Roheline tootlus 3 kuu perspektiivis ei saa olla -15,83%, see peab seal olema selgelt viga. Mäletan hästi, kui indeksifondide tuleku ajal Joel hoiatas, et indeksifondid on passiivsed, neid ei juhita ja seal võib kõike juhtuda. Kuidas see kõik siis nüüd järsku aktiivselt juhitud fondis juhtus?
See on ikka omaette müstika, et kui küsida inimeste käest, kas nad usuvad, et turuindeksi keskmist tootlust suudab lüüa vaid marginaalne osa turuosalistest, siis on vastuseks reeglina "jah". Aga sellele vaatamata üritavad kõik seda ikkagi saavutada ja uskuda, et nad on mingil moel erilised. Ja kui see erilisus ei taha end ikkagi kuidagi ilmutada, hakatakse tavaliselt riski suurendama ja kõiksugu kräppi kokku ostma.
LHV Roheline pensionifond alustas investeerimistegevust 2020. aasta märtsis ja kuigi tänaseks on selja taga kaks kasinat aastat, on alates fondi asutamisest tulemus olnud ca +35%. 2020. aasta erakordselt heale aastale järgnes väikese plussiga suuresti paigal seismise 2021. aasta ning 2022. ja 2023. aasta on olnud omakorda korraliku langusega aastad, sest fookusesse tõusid inflatsioon, kõrged intressimäärad ja sõjalised konfliktid. Eesti pensioniturul on tegu kõige riskantsema fondiga (see-eest ka suure tõusupotentsiaaliga fondiga) ning nüüdseks oleme näinud selle fondiga ära nii head kui halvad ajad.

Meie rohefondide eesmärk on investeerida rohepöörde trendi - fookuses on roheenergia, akutehnoloogia, rohepöörde metallid, uued rohetehnoloogiad, elektrifitseerimisega seotud valdkonnad jne. Ühtegi teist ligilähedaseltki sarnast pensionifondi Eestist ei leia. S&P Global Clean Energy indeks on sel aastal kukkunud 35%. Mida kaugemal tulevikus on konkreetse roheettevõtte või uue rohetehnoloogia prognoositav kasumlikkus, seda suurem on ka olnud aktsiahinna langus. LHV rohelised pensionifondid on selles raskes keskkonnas pääsenud sel aastal küll 15%lise langusega, kuid teadmine, et oleks võinud minna hullemini, loomulikult ühelegi investorile rõõmu ei valmista.

LHV Rohelise fondi klientidest on 90% nooremad kui 50 aastat, st investeerimisperiood on veel väga pikk ning on piisavalt aega oma pensioniraha paigutuste positiivsete viljade nägemiseks. Ka fond teeb oma investeeringuid pikast ajahorisondist lähtudes - meie fondi prospektiski on kirjas, et fond on sobilik, kui investeerimishorisont on 15 aastat. Me ei tea ühe-kahe aasta tulemusi ette, sest pikaajaliste trendide kõrval on väga palju lühiajalist müra. Aga me näeme, kuhu maailm on pikemas plaanis liikumas ja oleme just neisse trendidesse raha investeerinudki.

Ma ei arva, et rohepööre on/oli maailmas ajutine nähtus – seepärast kogun ka ise oma pensioniraha LHV Rohelises fondis. Palju tõenäolisem on see, et sõjalised konfliktid ja kõrge inflatsioon koos kalli raha hinnaga on ajutine nähtus ning vajadus CO2 saastet õhus vähendada ja teha suuri aastakümneid kestvaid roheinvesteeringuid on pikaajaline trend.

Milline on rohepöörde trendi tuleviku väljavaated siit edasi?

Variant a) Kliimaeesmärkidest mõneks ajaks loobutakse või lükatakse edasi, sütt ja gaasi ja õli põletatakse veel suuremas mahus, lootes saada „odavat“ energiat, mõistmata, et selle näilise „odavusega“ kaasneb kliima soojenemise näol kordades suurem kaudne kulu, mis muudab selle energialiigi tegelikkuses mitmeid kordi kallimaks taastuvenergia lahendustest. Sellel oleks negatiivne efekt paljudele rohepöördega seotud investeeringutele, kuigi ka mitte kõigile, sest osa asju (nt elektrisõidukitele üleminek) on juba käima lükatud nii, et neid tagasi ei ole võimalik keerata. Lisaks, ühel hetkel saab fossiilenergia muidugi päriselt ka otsa ja siis tuleb juba sunni korras variant b juurde minna, hoolimata sellest kahjust, mis kliimale vahepeal tehtud on.

Variant b) CO2 hind aja jooksul oluliselt kallineb ja „surub“ fossiillahendusi turult vaikselt väljapoole või riigid subsideerivad ühel või teisel moel taastuvenergialahenduste turule toomist pikaajaliste programmidega (see on pikem diskussioon, aga sisuliselt tasuta õhu reostamise lubamine on de facto fossiilkütuste subsideerimine täna) või puhtama energia hind tõuseb nii palju, et katab ära kallimad materjali, arenduse ja finantseerimiskulud ning roheettevõtete kasumiprofiil ja väljavaated kasvavad koos mahtude kasvuga hüppeliselt.

Ma arvan, et variant b on tõenäolisem.

Eks eristuv toode ongi... eristuv. Nii headel kui halbadel aegadel. Aga see-eest on pensioniturul valikut - konservatiivsed võlakirjafondid, mitte-nii-konservatiivsed võlakirjafondid, absoluuttootlust taga ajavad vähemvolatiilsed fondid, riskantsemad indeksifondid, temaatilised rohefondid.

Eks see meelsus siin foorumis peegeldab turusentimenti ka rohesektoris täna. Üldiselt hea näitaja.
Plug Power (PLUG) CEO Andy Marsh brushed aside Wall Street concerns about the hydrogen fuel cell developer’s future after PLUG stock plunged over the company’s going concern warning.

“We feel pretty confident when we look at everything," Marsh told Yahoo Finance (video above). “When we look at our ability to manage through this, we're going to be fine. We're talking to folks about opportunities to raise cash much larger than what we need. And we're just trying to do it prudently so that our investors are in a good position in the long run.”

Kui see peaks tõeks osutuma, siis paneb see käkk siit korraliku tõusu.
LHV RP on kindlasti ostupoolel täna ;)
Ma ainult niipalju kommenteerin, et mõttetu on igal pool esimese asjana välja tuua, et esimesed eurod, mis 2020 märtsis fondi pandi on suures plussis (vahepeal vist lausa 100%, nüüd siis 35%). Pensionifondi pannakse raha enamasti väikeste summadega igakuiselt, seega loeb keskmine tootlus.
Muidu nõus, et algusest peale oli teada, et tegemist riskantse ja volatiilse nišifondiga ning tibusid loetakse kaugel tulevikus.

"Joel Kukemelk"
Palju tõenäolisem on see, et sõjalised konfliktid ja kõrge inflatsioon koos kalli raha hinnaga on ajutine nähtus ning vajadus CO2 saastet õhus vähendada ja teha suuri aastakümneid kestvaid roheinvesteeringuid on pikaajaline trend.

See, et sõjad on ajutine nähtus, on vist helesinine unistus. Võitlus ressursside (energia) pärast suureneb. Inimmassidega manipuleerimise võimalused suurenevad. Radikaliseerunud või ajupestud inimhulkade "oma tõde ja õigust" on üliraske muuta. Paraku vist maailm ei liigu sõpruses ja üksmeeles, lillepärjad peas tantsimise suunas vaid vastupidi (kahjuks).
Keegi Suur Õpetaja on öelnud, et Hea ei algata kunagi konflikti, aga kui teda rünnatakse, peab ta võitlema enda eest küünte ja hammastega. Vastasel korral tallatakse ta jalge alla.
Kui me eeldame, et Demokraatlikud ühiskonnad on Head, ja totalitaarsed on Halvad ja vägivaldsed, siis peame enda kaitsmiseks olema tugevad. Kui me nõrgestame ennast, siis on vägagi tõenäoline, et meid tallatakse jalge alla koos selle rohepöördega. Areneva maailma nälg energia järele on sedavõrd suur, et kliimamuutused on paratamatus. Enda nõrgestamine selles valguses on valearvestus. Kogu resurss tuleb suunata paratamatute muutustega kohanemiseks ja demokraatlike ühiskondade ellujäämiseks. Kui muud teed ei ole peale selle, et Planeet ise optimeerib mingil hetkel inimeste hulka enda pinnal, siis tuleb valmistuda ellujäämiseks, mitte teha iseendale harakirit.
Elusloodus põhineb olelusvõitlusel ja siin ei ole midagi häbeneda, sest oleme selle looduse osa, mida niiväga planeedi päästmise all silmas peame. Nii-et päästame kõigepealt iseennast, selmet sureme esimesena Suure Aate nimel.
"Joel Kukemelk"
Ma arvan, et variant b on tõenäolisem.

Kaldun arvama, et vähegi nähtavas tulevikus on mõlemad variandid väga ebatõenäolised. Pigem läheb nii, et mõlemad - nii taastuv kui taastumatutel loodusvaradel põhinev energeetika jätkavad kasvu. Taastumatutel põhinev energia jääb teiste energialiikide mittepiisavuse korral varustuskindluse tagamiseks ning taastuv on odavaks sesoonseks alternatiiviks. Mõnda aega kasvab taastuvenerga osakaal kiiremini, aga kui jõutakse piirini, kus tootmisvõimsuste lisamine jääb alla tasuvuspiiri (st turg saab täis), siis kasv peatub. Taastuvenerga osakaalu kasvuga kaasneb konkurentsi tihenemine ja marginaalide alanemine. Üldjoontes jääb taastuvenergeetika üsna madala kasumlikkusega sektoriks.

Kui asi oleks tõesti nii lihtne, et üksteist välistavalt A või B, siis B peale panuse tegemisel pole erilist pointi PLUG-ide jms kraami pickimisega vaeva näha. Võiks ju lihtsalt pensioniraha BP, CVX, XOM, PBR shortidesse lükata ja oodata kuni big oil välja sureb nagu stsenaarium B seda ette näeb. Edu sellise panusega!
PeaLiK, eks "big oil" on tegelikkuses lihtsalt "big energy". Energia on see valdkond, mida nad tunnevad. Ka täna tuleb hunnik energia salvestuslahendusi, carbon capture lahendusi või taastuvenergia lahendusi sealt. Kapitali neil on, teadmisi ka. Aga oma fossiilkütuste põhiäri tõttu pole enamus neist rohefondi jaoks sobilikud instrumendid täna.
"Joel Kukemelk"
PeaLiK, eks "big oil" on tegelikkuses lihtsalt "big energy". Energia on see valdkond, mida nad tunnevad. Ka täna tuleb hunnik energia salvestuslahendusi, carbon capture lahendusi või taastuvenergia lahendusi sealt. Kapitali neil on, teadmisi ka. Aga oma fossiilkütuste põhiäri tõttu pole enamus neist rohefondi jaoks sobilikud instrumendid täna.


Siis ongi rohefond ju täielik lollus?