14 sept 2016
"Rahandusminister Sven Sester on teinud valitsusele ettepaneku langetada oluliselt teise samba pensionifondide tagasivõtmistasu, nii et tulevikus tuleks pensionifondi vahetamise eest maksta maksimaalselt 0,1 protsenti."
http://majandus24.postimees.ee/3836847/teise-samba-pensionifondide-vaeljumistasu-voib-langeda-0-1-protsendile
=>
Väike otsus, suure tähendusega. Ja siis Tuleva algatus indeksfondidega. => Vahel toimib Eesti VÄGA kiiresti ja VÄGA hästi!
Kõigepealt tänud poliitikutele ja Tulevale, seejärel tänud LHV-le, ja seejärel tänud teistele pankadele!
Kas Birdeye Capitali fondide osakuid on ka soetatud?
Osi
Kas Birdeye Capitali fondide osakuid on ka soetatud?
Seda teemat lahatakse siin: https://fp.lhv.ee/forum/invest/118202.
Osi,
LHV passiivsed pensionifondid (LHV Pensionifond Indeks ja LHV Pensionifond Indeks Pluss) investeerivad bösilkaubeldavatesse instrumentidesse, seega Birdeye Timber Fundi fondiosakuid neis fondides ei ole. Fondi viimase kuu aruanne on leitav siit.
LHV passiivsed pensionifondid (LHV Pensionifond Indeks ja LHV Pensionifond Indeks Pluss) investeerivad bösilkaubeldavatesse instrumentidesse, seega Birdeye Timber Fundi fondiosakuid neis fondides ei ole. Fondi viimase kuu aruanne on leitav siit.
Joel Kukemelk
Fondi viimase kuu aruanne on leitav siit.
Me ei leidnud lehekülge
Avalehele
Страница не найдена
Главная страница
We couldn't find the page
Go to homepage
Ja siit lehelt ma ka ei leidnud seda aruannet.
malcolm_lincoln,
Vahepeal jõuti üleval olnud jaanuari aruande asemele juba uus veebruari oma üles laadida ja link läks n-ö katki - veebruari aruande link on siin.
Vahepeal jõuti üleval olnud jaanuari aruande asemele juba uus veebruari oma üles laadida ja link läks n-ö katki - veebruari aruande link on siin.
Tahad oma pensionifondiga võtta võimalikult väikeste kuludega (haldustasu 0,39% aastas) pidevalt maksimaalset tururiski (LHV Pensionifond Indeks - kuni 75% aktsiafondid ja 25% kinnisvarafondid)? Või soovid aktiivselt juhitud turu võimalustega kohanduvat kõrge tururiskiga pensionifondi (LHV Pensionifond XL (kuni 75% aktsiarisk ja 25% võlakirjarisk) ja LHV Pensionifond L (kuni 50% aktsiarisk ja 50% võlakirjarisk))? Või hoopis tasakaalustatud valikut, kus aktsiate osa ei ületaks 25% kogu portfellist (LHV Pensionifond M (kuni 25% aktsiarisk ja 75% võlakirjarisk)? Või eelistad konservatiivset lähenemist (LHV Pensionifond S (0% aktsiarisk, kuni 100% võlakirjarisk) ja LHV Pensionifond XS (0% aktsiarisk, kuni 100% konservatiivne võlakirjarisk)?
LHV laiast pensionifondide valikust leiad endale kindlasti sobiva. Kogutud pensionifondi osakuid on võimalik ühest strateegiast teise ümber tõsta 3 korda aastas - enne märtsi lõppu tehtud valik jõustub mai algusest. Kui oled kogunud osakuid teise fondivalitseja juures ja tahad need LHVsse tuua või soovid LHVs kogutud osakute puhul oma strateegiat muuta, siis selle töönädala jagu on veel aega, et seekordses vahetuse tsüklis osaleda. Kõik toimingud saab teha lhv.ee/pension lehel sisse logides.
LHV laiast pensionifondide valikust leiad endale kindlasti sobiva. Kogutud pensionifondi osakuid on võimalik ühest strateegiast teise ümber tõsta 3 korda aastas - enne märtsi lõppu tehtud valik jõustub mai algusest. Kui oled kogunud osakuid teise fondivalitseja juures ja tahad need LHVsse tuua või soovid LHVs kogutud osakute puhul oma strateegiat muuta, siis selle töönädala jagu on veel aega, et seekordses vahetuse tsüklis osaleda. Kõik toimingud saab teha lhv.ee/pension lehel sisse logides.
Ligi 5 kuud pärast LHV II samba passiivselt juhitud pensionifondi "LHV Pensionifond Indeks" ja III samba fondi "LHV Pensionifond Indeks Pluss" loomist on turule lisandunud veel kaks passiivselt juhitud fondi - sedapuhku Tulevalt. Nüüd on turul kokku 5 passiivselt juhitud II samba pensionifondi ja 1 III samba pensionifond.
Lisan ka Tuleva poolt pakutavad II samba tooted turul olevate passiivsete II samba pensionifondide võrdlustabelisse.
II samba passiivsete fondide kommentaarid:
*Swedbanki K90-99 fondi puhul on tegemist nn elutsükli fondiga, kus aktsiarisk hakkab kiiresti vähenema (aastaks 2020 on langenud 69% peale, aastaks 2030 54% peale, aastaks 2040 30% peale ja aastaks 2050 10% peale) ning kui klient soovib saada pikaajalist maksimaalset tururiski, siis selle fondiga ta seda ei saa.
*SEB passiivne fond kasutab ohtralt derivatiivipõhiseid sünteetilisi ETFe, mis aitab küll kulusid vähendada, kuid tähendab täiendavat olulist vastaspoole riski võtmist. Ligipääs arenevatele turgudele sarnaselt Swedbankile ja Tulevale tagasihoidlik.
*Tuleva pensionifondide puhul peab pensionikoguja sarnaselt Swedbanki ja SEB poolt pakutavate passiivsete pensionifondidega arvestama, et arenevate turgude osakaal on portfellis väga tagasihoidlik, jäädes globaalse SKP tegelikust jaotusest 3 korda väiksemaks. Maailma Aktsiate Pensionifondi puhul on veerand portfellist ja Maailma Võlakirjade Pensionifondi puhul kogu portfell tänases intressikeskkonnas paigutatud olematu tootlusega võlakirjadesse, mille tulemus sõltub rohkem euro tugevnemisest/nõrgenemisest kui võlakirjade tegelikust hinnaliikumisest. Võrreldes turul pakutavate teiste passiivselt juhitud pensionifondidega kannavad valitud investeerimispoliitikast tulenevalt Tuleva pensionifondi omanikud ka kõige kõrgemat varade reinvesteerimise riski, kuna pole määratud protsentuaalset raha osakaalu piiri, mille ületamise korral raha investeerima peab - seda tehakse lihtsalt korra kuus, kui kontol olev summa ei ületa miljonit eurot, mis tähendab, et eriti fondi algusaasta(i)l tekitavad jooksvad igakuised laekumised fondi investoritele indeksitega võrreldes arvestatava alainvesteerituse riski.
*LHV II samba passiivset pensionifondi "LHV Pensionifond Indeks" eristab konkurentidest oluliselt kõrgem arenevate turgude osakaal (tulenevalt maailma SKPde kaaludest) ja väga madalat pikaajalist tootlust pakkuvate võlakirjade komponendi asendamine fondis kinnisvarafondidega, mille pikaajaline tootlus võiks võlakirjadest oluliselt kõrgem olla. Kõrgem arenevate turgude osakaal ja kinnisvarafondid tõstavad pisut fondi kogukulumäära, kuid nende varaklasside ajalooline pikaajaline tootlus tähendab, et need peaks selle kulu täielikult kompenseerima ja enamgi veel. Lisaks siis teadmine, et LHV on teadlikult valinud portfelli üksnes füüsiliselt aktsiatega tagatud ETFid, mitte sünteetilised derivatiivipõhised.
---
III samba passiivsete fondide kommentaarid:
*LHV III samba fond LHV Pensionifond Indeks Pluss on omakorda ainukene turul olev passiivselt juhitud III samba pensionifond, mis pakub 0,39%lise haldustasu juures odavaimat võimalust turul pideva aktsiariski võtmiseks.
Lisan ka Tuleva poolt pakutavad II samba tooted turul olevate passiivsete II samba pensionifondide võrdlustabelisse.
| LHV Pensionifond Indeks | Swedbank Pensionifond K90-99 | SEB Energiline Pensionifond Indeks | Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond | Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond | |
| Valitsemistasu | 0,39% | 0,49% | 0,49% | 0,34% | 0,34% |
| Väljumistasu | 0% | 0,10% | 0% | 0% | 0% |
| Fondi arvelt makstavad tasud ja kulud | max 0,99% | max 2,00% | max 1,00% | max 1,00% | max 1,00% |
| Fondi ostetava investeerimisfondi valitsemistasu max määr | 0,99% | 3,00% | 0,50% | 0,25% | 0,25% |
| Investeerimispoliitika | max 75% SKP järgi arenenud, arenevate ja piiriturgude aktsiafondid + 25% kinnisvarafondid | max 75% peamiselt arenenud turgude aktsiafondid + 25% võlakirjad | max 75% peamiselt arenenud turgude aktsiafondid + 25% Euroopa võlakirjad | max 75% peamiselt arenenud turgude aktsiafondid + 25% globaalsed võlakirjad | 50% globaalsed võlakirjad ja 50% Euroopa võlakirjad |
| Avaldatud mudelportfell | Jah | Ei | Ei | Jah | Jah |
II samba passiivsete fondide kommentaarid:
*Swedbanki K90-99 fondi puhul on tegemist nn elutsükli fondiga, kus aktsiarisk hakkab kiiresti vähenema (aastaks 2020 on langenud 69% peale, aastaks 2030 54% peale, aastaks 2040 30% peale ja aastaks 2050 10% peale) ning kui klient soovib saada pikaajalist maksimaalset tururiski, siis selle fondiga ta seda ei saa.
*SEB passiivne fond kasutab ohtralt derivatiivipõhiseid sünteetilisi ETFe, mis aitab küll kulusid vähendada, kuid tähendab täiendavat olulist vastaspoole riski võtmist. Ligipääs arenevatele turgudele sarnaselt Swedbankile ja Tulevale tagasihoidlik.
*Tuleva pensionifondide puhul peab pensionikoguja sarnaselt Swedbanki ja SEB poolt pakutavate passiivsete pensionifondidega arvestama, et arenevate turgude osakaal on portfellis väga tagasihoidlik, jäädes globaalse SKP tegelikust jaotusest 3 korda väiksemaks. Maailma Aktsiate Pensionifondi puhul on veerand portfellist ja Maailma Võlakirjade Pensionifondi puhul kogu portfell tänases intressikeskkonnas paigutatud olematu tootlusega võlakirjadesse, mille tulemus sõltub rohkem euro tugevnemisest/nõrgenemisest kui võlakirjade tegelikust hinnaliikumisest. Võrreldes turul pakutavate teiste passiivselt juhitud pensionifondidega kannavad valitud investeerimispoliitikast tulenevalt Tuleva pensionifondi omanikud ka kõige kõrgemat varade reinvesteerimise riski, kuna pole määratud protsentuaalset raha osakaalu piiri, mille ületamise korral raha investeerima peab - seda tehakse lihtsalt korra kuus, kui kontol olev summa ei ületa miljonit eurot, mis tähendab, et eriti fondi algusaasta(i)l tekitavad jooksvad igakuised laekumised fondi investoritele indeksitega võrreldes arvestatava alainvesteerituse riski.
*LHV II samba passiivset pensionifondi "LHV Pensionifond Indeks" eristab konkurentidest oluliselt kõrgem arenevate turgude osakaal (tulenevalt maailma SKPde kaaludest) ja väga madalat pikaajalist tootlust pakkuvate võlakirjade komponendi asendamine fondis kinnisvarafondidega, mille pikaajaline tootlus võiks võlakirjadest oluliselt kõrgem olla. Kõrgem arenevate turgude osakaal ja kinnisvarafondid tõstavad pisut fondi kogukulumäära, kuid nende varaklasside ajalooline pikaajaline tootlus tähendab, et need peaks selle kulu täielikult kompenseerima ja enamgi veel. Lisaks siis teadmine, et LHV on teadlikult valinud portfelli üksnes füüsiliselt aktsiatega tagatud ETFid, mitte sünteetilised derivatiivipõhised.
---
III samba passiivsete fondide kommentaarid:
*LHV III samba fond LHV Pensionifond Indeks Pluss on omakorda ainukene turul olev passiivselt juhitud III samba pensionifond, mis pakub 0,39%lise haldustasu juures odavaimat võimalust turul pideva aktsiariski võtmiseks.
Joel, aitäh, et ka Tuleva nüüd võrdluses! Palun paranda viga võrdlustabelis: Tuleva kogukulu tegelik max on 0,5%. Luban, et kui see muutub, annan teada nii sulle kui kõigile investoritele.
Muide, SEB-i kohta peaksid ka saama täpsustuse teha - nende kogukulu on 0,73% - seda on Endriko Võrklaev kinnitanud, aga võid temalt üle küsida. Teie indeksifondi kogukulu on minu arvutuste järgi 0,77% - kas see on õige?
Paar olulisemat asja abiks sulle:
1. Sul on õigus, et maailmaindeksit järgival indeksifondil on portfellis suurem arenenud riikide ettevõtete osakaal kui arengumaade indeksit järgival fondil. Aga pane tähele, et kuna enamus suuri arenenud riikide ettevõtteid tegutsevad täna globaalselt, pole ettevõtte asukoha järgi enam ammu nii lihtsalt võimalik öelda, milliste riikide majandusest sa sinna investeerides osa saada. Apple-i müügist täna on näiteks Hiina osakaal võrdne USA-ga. Sa teed optimistliku eelduse, et arenevate turgude indeksi suurem volatiilsus minevikus annab sulle tulevikus kõrgema tootluse. Võibolla. Võibolla mitte. Näiteks MSCI Emerging Markets on 2000. aastast tänaseni maailma indeksist ees, viimase kümne aasta tootluses jääb aga alla. Selleks, et isegi arutleda, kas tootlus, mida sa oma fondilt loodad, võiks kompenseerida kõrgema kogukulumäära, ütle palun investoritele ausalt, mis teie kogukulumäär on?
2. Tuleva fondi võlakirjaosa on tõesti madalama riskiga ja madala jooksva tootlusega. Jooksva tootluse all peame silmas mitte fondi osaku hinna muutust, vaid portfellis olevate võlakirjade yield to maturity (tulu tähtajani). Jooksev tootlus on hetkel madal nii võlakirjadel kui ka kinnisvaral, sest me tegutseme madalate intresside keskkonnas.
Maailma valitsuse võlakirjade indeksi jooksev tootlus on hetkel 1,08% - see on madal. Kas 1,08% on olematu - noh, kui võrrelda mõnede Eesti pensionifondide keskmise tootlusega, siis polegi ju nii paha ;-)
3. Mis puudutab reinvesteerimise riski: nagu sa arvatavasti tead, tuleb Eesti pensionifondidesse enamik sissemakseid iga kuu väiksel ajaperioodil - siis kui maksuamet sotsmaksu kokku on korjanud. Seega kord kuus investeerides saab fondivalitseja hoida raha kasutult arvel seismise päevad minimaalsena. (Raha pangaarvel hoidmise võlude üle võid õhtul hea veini juures arutleda kolleeg Andresega…)
Muide, SEB-i kohta peaksid ka saama täpsustuse teha - nende kogukulu on 0,73% - seda on Endriko Võrklaev kinnitanud, aga võid temalt üle küsida. Teie indeksifondi kogukulu on minu arvutuste järgi 0,77% - kas see on õige?
Paar olulisemat asja abiks sulle:
1. Sul on õigus, et maailmaindeksit järgival indeksifondil on portfellis suurem arenenud riikide ettevõtete osakaal kui arengumaade indeksit järgival fondil. Aga pane tähele, et kuna enamus suuri arenenud riikide ettevõtteid tegutsevad täna globaalselt, pole ettevõtte asukoha järgi enam ammu nii lihtsalt võimalik öelda, milliste riikide majandusest sa sinna investeerides osa saada. Apple-i müügist täna on näiteks Hiina osakaal võrdne USA-ga. Sa teed optimistliku eelduse, et arenevate turgude indeksi suurem volatiilsus minevikus annab sulle tulevikus kõrgema tootluse. Võibolla. Võibolla mitte. Näiteks MSCI Emerging Markets on 2000. aastast tänaseni maailma indeksist ees, viimase kümne aasta tootluses jääb aga alla. Selleks, et isegi arutleda, kas tootlus, mida sa oma fondilt loodad, võiks kompenseerida kõrgema kogukulumäära, ütle palun investoritele ausalt, mis teie kogukulumäär on?
2. Tuleva fondi võlakirjaosa on tõesti madalama riskiga ja madala jooksva tootlusega. Jooksva tootluse all peame silmas mitte fondi osaku hinna muutust, vaid portfellis olevate võlakirjade yield to maturity (tulu tähtajani). Jooksev tootlus on hetkel madal nii võlakirjadel kui ka kinnisvaral, sest me tegutseme madalate intresside keskkonnas.
Maailma valitsuse võlakirjade indeksi jooksev tootlus on hetkel 1,08% - see on madal. Kas 1,08% on olematu - noh, kui võrrelda mõnede Eesti pensionifondide keskmise tootlusega, siis polegi ju nii paha ;-)
3. Mis puudutab reinvesteerimise riski: nagu sa arvatavasti tead, tuleb Eesti pensionifondidesse enamik sissemakseid iga kuu väiksel ajaperioodil - siis kui maksuamet sotsmaksu kokku on korjanud. Seega kord kuus investeerides saab fondivalitseja hoida raha kasutult arvel seismise päevad minimaalsena. (Raha pangaarvel hoidmise võlude üle võid õhtul hea veini juures arutleda kolleeg Andresega…)
tonup: "Palun paranda viga võrdlustabelis: Tuleva kogukulu tegelik max on 0,5%."
tonup, kogukulumäär sõltub haldustasust, portfellis olevate alusfondide valitsemistasust, tehingutasudest, portfelli suurusest (arvutatakse keskmise mahu kohta) ja on seetõttu ajas muutuv number. Andmed ülalolevas tabelis pärinevad fondide endi ametlikest tingimustest ja prospektidest, kus on kirjas maksimaalne kogutasu, millest fondivalitseja on lubanud üle mitte minna - niisama hetke olukorrale ja väitele tuginedes ei saa ma siin numbreid kirjutada. Kui fondi tingimustes ära muudate, siis luban, et muudan ka siin :)
Mis puudutab kogukulumäära, siis selle alla saamiseks on lihtne valem = võimalikult suurtel turgudel teha võimalikult vähe. Kas see ka parima tulemuse päeva lõpuks annab, selles ma sügavalt kahtlen. ETFidest tuleks sel juhul valida need, mis on vastaspooleriskiga ehk sünteetilised või fondidest need, mis oma aktsiaid lisatulu saamiseks teistele võimalikult palju välja laenavad. Nii jõuame punkti, kus kõige odavama kogukulumääraga fondi saaks ainult USA suurte indeksite derivatiivipõhistest ETFidest/fondidest - see aga ilmselt "kõlaks" inimestele fondi pakkudes halvasti... Passiivse investeerimise juures määrab sisuliselt kogu pikaajalise tootluse ära valitud varaklasside pikaajaline netotootlus. Täiendavad riskid seejuures nagu näiteks raha reinvesteerimise risk ja võlakirjade valuutarisk lihtsalt suurendavad portfelli kõikumisulatust ja tegelikku koguriski.
Tuleva fondidel on oma foorum juba olemas, seega vajadusel saab tonup oma mõtteid edasi vahendada juba seal foorumis.
tonup, kogukulumäär sõltub haldustasust, portfellis olevate alusfondide valitsemistasust, tehingutasudest, portfelli suurusest (arvutatakse keskmise mahu kohta) ja on seetõttu ajas muutuv number. Andmed ülalolevas tabelis pärinevad fondide endi ametlikest tingimustest ja prospektidest, kus on kirjas maksimaalne kogutasu, millest fondivalitseja on lubanud üle mitte minna - niisama hetke olukorrale ja väitele tuginedes ei saa ma siin numbreid kirjutada. Kui fondi tingimustes ära muudate, siis luban, et muudan ka siin :)
Mis puudutab kogukulumäära, siis selle alla saamiseks on lihtne valem = võimalikult suurtel turgudel teha võimalikult vähe. Kas see ka parima tulemuse päeva lõpuks annab, selles ma sügavalt kahtlen. ETFidest tuleks sel juhul valida need, mis on vastaspooleriskiga ehk sünteetilised või fondidest need, mis oma aktsiaid lisatulu saamiseks teistele võimalikult palju välja laenavad. Nii jõuame punkti, kus kõige odavama kogukulumääraga fondi saaks ainult USA suurte indeksite derivatiivipõhistest ETFidest/fondidest - see aga ilmselt "kõlaks" inimestele fondi pakkudes halvasti... Passiivse investeerimise juures määrab sisuliselt kogu pikaajalise tootluse ära valitud varaklasside pikaajaline netotootlus. Täiendavad riskid seejuures nagu näiteks raha reinvesteerimise risk ja võlakirjade valuutarisk lihtsalt suurendavad portfelli kõikumisulatust ja tegelikku koguriski.
Tuleva fondidel on oma foorum juba olemas, seega vajadusel saab tonup oma mõtteid edasi vahendada juba seal foorumis.
tonup on oma kogukulu arvutustes eeldanud tehingukulude määraks kõigile konkurentidele võrdselt 0,1%. SEB fondi puudutav arvutus on korrektne selles osas, et fondi haldustasu on 0,49% ja portfelli komponentide kaalutud keskmine kulu on 0,137% (SEB hinnangul madalaim määr passiivsete pensionifondide hulgas). Tehingukulude osa 0,1% on hinnanguline ja täpsemalt selgub see tagantjärele. Seega SEB Energiline Pensionifond Indeks puhul on kogukulu määr 0,63% pluss veidi lisa tehingukulude eest. Minu praegusel hinnangul on see tehingukuludest tulenev lisa alla 0,1%. Huvitav on ka see, et ehkki konkurentide puhul eeldas tonup tehingukuludest lisanduvat 0,1%, siis Tuleva puhul on see eeldatav lisanduv osa ümmargune null?
Füüsiliste vs sünteetiliste fondide teemal – SEB Energiline Pensionifond Indeks on 27% portfellist investeerinud sünteetilistesse ETF-desse ja 73% füüsilistesse ETF-desse. Olukorras, kus derivatiivid netitakse igapäevaselt ja fondivalitseja avaldab tagatisportfelli sisu, on minu arvates kohatu Joeli väljend „olulise vastaspoole riski võtmine“. Kõiki riske tuleb hinnata ja juhtida. Seejuures ei tohiks takerduda ühte tüüpi riskide jälgimisele ja ei tohiks unustada tervikpilti.
Kolm kuud on veel väga lühike aeg järelduste tegemiseks, aga siin on kolme passiivse fondi NAVi dünaamika alates hetkest, kui SEB tuli turule: http://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-fondide-nav/?date_from=09.12.2016&date_to=30.03.2017&f%5B%5D=73&f%5B%5D=75&f%5B%5D=74
Sooviks kõigile rohkem energiat oma tugevuste rõhutamisele ja vähem energiat konkurentide halvustamisele.
Füüsiliste vs sünteetiliste fondide teemal – SEB Energiline Pensionifond Indeks on 27% portfellist investeerinud sünteetilistesse ETF-desse ja 73% füüsilistesse ETF-desse. Olukorras, kus derivatiivid netitakse igapäevaselt ja fondivalitseja avaldab tagatisportfelli sisu, on minu arvates kohatu Joeli väljend „olulise vastaspoole riski võtmine“. Kõiki riske tuleb hinnata ja juhtida. Seejuures ei tohiks takerduda ühte tüüpi riskide jälgimisele ja ei tohiks unustada tervikpilti.
Kolm kuud on veel väga lühike aeg järelduste tegemiseks, aga siin on kolme passiivse fondi NAVi dünaamika alates hetkest, kui SEB tuli turule: http://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-fondide-nav/?date_from=09.12.2016&date_to=30.03.2017&f%5B%5D=73&f%5B%5D=75&f%5B%5D=74
Sooviks kõigile rohkem energiat oma tugevuste rõhutamisele ja vähem energiat konkurentide halvustamisele.
Joel, vabandan ja võtan su palvet arvesse. Mul tegelikult oli hea meel, et on tekkinud ka Eestis kolleege, kellega indeksifondidest rääkida. Aga kutsun siis teid kõiki pigem Tuleva kanalitesse arutlema.
Endriko küsimusele vastuseks: Meie tehingukulud on erinevalt teistest fondidest fikseeritud, sest me ei osta fonde börsilt, vaid otse partneri käest. Partner on BlackRock ja meie fondide kogukulu pensionikogujatele on kuni 0,5%. Joel - võid seda usaldada ja oma tabelisse ka panna!
Endriko küsimusele vastuseks: Meie tehingukulud on erinevalt teistest fondidest fikseeritud, sest me ei osta fonde börsilt, vaid otse partneri käest. Partner on BlackRock ja meie fondide kogukulu pensionikogujatele on kuni 0,5%. Joel - võid seda usaldada ja oma tabelisse ka panna!
Joel, mainid REIT-ide ja emerging turgude ajalooliselt kõrgemat tootlust võrreldes Tuleva valitud allokatsooniga. Pane palun siis siia ka tootlus, mida LHV indeksifond oleks iga-aastaselt ja kokku kumulatiivselt tootnud, oleks ta loodud süsteemi alguses? Piisab täiesti ligikaudsest, ühe aktsia- ja kinnisvaraindeksi põhjalt.
aurora, visualiseerimiseks piisab ilmselt sellest, kui vaadata arenevate aktsiaturgude liikumist arenenud aktsiaturgude vastu.
Kollasel joonel MSCI Emerging Markets netoindeks euros (alates 2002 juuni ca +286%) ning valgel ja oranžil joonel vastavalt MSCI ACWI ja MSCI World netoindeksid eurodes (alates 2002 juuni ca +154% ja +151%).
Tuleva Maailma Aktsiate Fondis on arengumaade aktsiaid 7%, LHV Pensionifondis Indeks aga 23,4% ning piiriturgude aktsiaid täiendavalt 2,7% ehk LHV Pensionifondis Indeks on kokku ca 3,7x suurem arenevate aktsiaturgude osakaal.
Kollasel joonel MSCI Emerging Markets netoindeks euros (alates 2002 juuni ca +286%) ning valgel ja oranžil joonel vastavalt MSCI ACWI ja MSCI World netoindeksid eurodes (alates 2002 juuni ca +154% ja +151%).
Tuleva Maailma Aktsiate Fondis on arengumaade aktsiaid 7%, LHV Pensionifondis Indeks aga 23,4% ning piiriturgude aktsiaid täiendavalt 2,7% ehk LHV Pensionifondis Indeks on kokku ca 3,7x suurem arenevate aktsiaturgude osakaal.
Päris hea illustratsioon. Selgub, et passiivse investeerimise korral on oluline valida õige indeks või veelgi parem kui indekseid aktiivselt vahetada :-)
Joel Kukemelk
aurora, visualiseerimiseks piisab ilmselt sellest, kui vaadata arenevate aktsiaturgude liikumist arenenud aktsiaturgude vastu.
Kollasel joonel MSCI Emerging Markets netoindeks euros (alates 2002 juuni ca +286%) ning valgel ja oranžil joonel vastavalt MSCI ACWI ja MSCI World netoindeksid eurodes (alates 2002 juuni ca +154% ja +151%).
Tuleva Maailma Aktsiate Fondis on arengumaade aktsiaid 7%, LHV Pensionifondis Indeks aga 23,4% ning piiriturgude aktsiaid täiendavalt 2,7% ehk LHV Pensionifondis Indeks on kokku ca 3,7x suurem arenevate aktsiaturgude osakaal.
Sellist pilti vaadates, pangem siis näiteks tähele, et pärast 1. jaanuari 2010 on alumine graafik kasvanud umbes 150% ja ülemine graafik umbes 90%.
Ülemine graafik oli fantastiline, aga ainult kuni suure krahhini 2008.
Või kas ma eksin, ja ülemine graafik on kasvanud vaid 50% pärast 1 jaanuari 2010....
Indeks 250->Indeks 380
Indeks 250->Indeks 380
stefan, aga alguspunkt on graafikutel samal tasemel ja selgelt on näha, kumb on long term tootlikum, vahepealsetest krahhidest sõltumata
see on pensionifondide müügi varjamata saladus, et võrdlusgraafikuid koostatakse ja esitletakse selliselt valitud alguspunktiga, mis endale on soodsam. Nagu siingi teemas korduvalt räägitud - kui tootlus on madal, siis madalad haldustasud ei anna mingit võitu. Olen nõus rohkem haldustasusid maksma sellise fondi eest mille tootlus on suurem. Investorina mind ka väga ei huvita ka see, kas investeerimisstrateegia on passiivne või aktiivne. Whatever brings the money home.
see on pensionifondide müügi varjamata saladus, et võrdlusgraafikuid koostatakse ja esitletakse selliselt valitud alguspunktiga, mis endale on soodsam. Nagu siingi teemas korduvalt räägitud - kui tootlus on madal, siis madalad haldustasud ei anna mingit võitu. Olen nõus rohkem haldustasusid maksma sellise fondi eest mille tootlus on suurem. Investorina mind ka väga ei huvita ka see, kas investeerimisstrateegia on passiivne või aktiivne. Whatever brings the money home.
Draax,
siin on probleem selles, et kulu (haldustasu näol) on garanteeritud. Seejuures kõrgema tasuga fondil on ka kõrgem garanteeritud kulu. Tulu aga... no see selgub aja jooksul. Tugev enamus kõrgema tulu lubajatest oma lubadusi pidada ei suuda.
Mina ootan pikisilmi, et Tuleva võtaks ette ka selle süsteemi teise poole: pensionile jääjatele pakutavate kindlustuslepingute tingimused on praegu veel hullem nöörimine. Hiljuti pakkumisi testides tuli välja, et garantiideta lepingute aastane väljamakse moodustas ca 4,6% portfelli mahust. Sellise tootluse saavutamine läbi aastakümnete (pensionil oleku aeg) ei tohiks eriline kunst olla.
siin on probleem selles, et kulu (haldustasu näol) on garanteeritud. Seejuures kõrgema tasuga fondil on ka kõrgem garanteeritud kulu. Tulu aga... no see selgub aja jooksul. Tugev enamus kõrgema tulu lubajatest oma lubadusi pidada ei suuda.
Mina ootan pikisilmi, et Tuleva võtaks ette ka selle süsteemi teise poole: pensionile jääjatele pakutavate kindlustuslepingute tingimused on praegu veel hullem nöörimine. Hiljuti pakkumisi testides tuli välja, et garantiideta lepingute aastane väljamakse moodustas ca 4,6% portfelli mahust. Sellise tootluse saavutamine läbi aastakümnete (pensionil oleku aeg) ei tohiks eriline kunst olla.
Jah, loomulikult. Ja mineviku tootluse graafik ei taga sama tootluse jätkumist (lähi)tulevikus.