Lightyear on teenustasusid aja jooksul tõstnud ja ilmselt tõstab veelgi. See aga ei muuda olukorra sisu - kui LHV teenustasud oleksid varem olnud konkurentsivõimelisemad, siis oleks paljudel jäänud IB-sse või mujale kolimata. Balti aktsiate tehingutasude nulli tõmbamisel näitas initsiatiivi Swedbank, mitte meie progressiivne ja tubli LHV. Tehingutasude poolitamine toimus ka alles mõni aasta tagasi muutunud turuolukorra tõttu. Kiire pilk Swedbanki hinnakirja ütleb, et aktsiatehing maksab 0,14% (min 3,9€). LHV-s sama tehing 0,14% (min 5€).
Sama loogika on täna kodulaenuturul. LHV intressimäär tuleb enamasti sisse kolmanda-neljanda-viienda pakkumisena hoolimata sellest, et aprilli tulemustes öeldi, et raha on kontol rohkem kui võiks. Sul ongi raske raha laenata kui sa näitad, et ei ole konkurentsis.
Nüüd tagatipuks hakkas Vallistu taaskord rääkima, et pensionifondide valimisel ei peaks tähelepanu pöörama madalatele kuludele või lühikestele kasvuspurtidele, vaid peaks vaatama pikaajalist tootlust ja indeksifondide puhul “Piltlikult võtab investor vastu otsuse tõsta käed roolilt ja jääb lootma, et rehvid peavad ning tee pole väga käänuline”. Samal ajal 5a tootlustes on parimate tulemustega madalate kuludega indeksifondid ning lühikene kasvuspurt, mille üle LHV oli mõni aasta tagasi veel väga rõõmus, tuli LHV Rohelisest pensionifondist (mis tänaseks on halbade tulemuste tõttu ühte liidetud teise fondiga).
Mitte ühelgi sammul ei jää kliendil muljet, et teda oodatakse.
Mul on raske näha, et selliste tingimuste pealt peaks LHV-sse tööle tulema kas või pühapäeviti töötavad inimesed, kes on valmis klientidel positiivsete üllatustega sokke jalast lööma. Seda pole lihtsalt juhtunud ja LHV ei suuda ka lõpmatuseni rääkida, et nendelt kallimaid teenuseid võtta on konkurentsivõimeline, sest vaadake kui ilusa fondiga nende pakkumised on koostatud!
Lõppu lõbustamat:
Fentoni postitust peaks veel õiges järjekorras laikima kasutajad esitähega A ja S.
Nõus, et kõige odavamad teenustasud pole LHV tugevus. Mis nende tugevus on? Ega saagi aru. Universaalpank nagu teisedki.
P.S. Mingil käpardlikul moel õnnestus mul mu eelmine postitus kustutada. See polnud mul esimene kord siin foorumis. See käib siin kuidagi väga lihtsalt.
Tasakaalu huvides olgu öeldud, et vähemalt investeerimisteenuste osas on LHV-l plusse küll ja veel: USA dividendide automaatne topeltmaksustamise vältimine nii eraisikule kui ettevõttele; norrmaalne võimalus laste finantsvara hallata samal moel, kui endagi oma; lai aktsiaturgude valik lisaks USA-le; kasvukonto jne. LHV kliendituge ma isikliku kogemuse baasil kiidan - just kolmapäeval saatsin maakleritele soovi, et ühe aktsia limithinna sisestamise komakohtade arvu suurendataks ja sama päeva õhtuks oli vajalik olemas.
Ei saa mujal Eestis samaväärset teenust ja see min €3,9 vs €5 tehingutasuerinevus puhub pilli vaid väga väikeste tehingusummade korral. Swedbank veel kuidagi suudab investeerimisteenustes konkurentsi pakkuda, aga kõik ülejäänud on täiesti out. Ainus, mis LHV puhul investeerimise vaates vanduma paneb, on see, et valuutavahetuse vajaduse korral tuleb välisvaluuta rahvusvahelise maksega Revoluti või Wise-sse kanda, seal ümber vahetada ja siis tagasi kanda, mis võtab kokku 4 päeva.
Lghtyeariga pole selge seegi, kas nad üldse kunagi on suutelised kasumisse jõudma ja enne ma sinna küll vara panna ei julge. Hetkel läheb pigem järjest punasemaks seal.
Kuigi omaniku positsioonilt vaadates sooviksin muidugi, et kliendibaas Euroopasse laieneb, aga kliendi mätta otsast ei tekita vaimustust uudised, et kohalik klient unarusse jäetakse ja fookus tugevalt mujale lükatakse. Veidi skisofreeniline huvide konflikt seega endal.
Loomulikult on kõikidel õigus arvamust avaldada, minu kommentaar oli selle kohta miks diskussioon on muuhulgas ka objektiivselt asjakohane (sulle tundus see imelik) - paljud meist/kommenteerijates on LHV kliendid ja/või aktsionärid, tegemist ei ole RL erafirmaga.
Mind häirib LHV puhul see, et skandinaavia aktsiate madalama dividendide maksustamise probleemi pole nad siiamaani tahtnud lahendada (ma ei usu, et tegemist on võimekuse puudumisega) - kuskil 2019 aastat tagasi see probleem tekkis ja senini on asjad lahendamata (vähemalt kliendi seisukohast).
Siis tuleb sul ilmselt küll oma kama kuhugi Eestist väljapoile viia, sest ka swedi netipangas ilutses samal ajal samalaadne punane kiri. Tõenäoliselt ka teistel.
Võta nüüd see teine tool ja istu korraks seal. Kui sina ja 4 sommi soovivad LHV kaudu skandi dividendi korjata, aga 97% rahvast paugutab ainult Baltikumis ja USA turul, siis milleks selle skandi divika teemaga jebida (teadmata milline käsitöö sellega lõouks veel kaasneks).
Sama kehtib kõigi muude teenuste kohta. Kui sulle BMW ei meeldi, siis sa ei lenda nende juurde ja nõua Mersu funktsioone vaid võtad viimase. Aga neile, kellele sobib BMW, ei saa seda ette heita.
See kehtib ka laenumarginalide jne kohta. Paljud ei saa aru, et ülemise kihi marginal ongi madalaim skandi pankades, kus on üldiselt ka madalama hinnaga raha. Imelik on oodata, et LHV sellega konkureeriks. lHV ülesanne on matchida kliendi risk parima marginaliga. Madala riskiga kliendid ei anna piisavat marginali ehk pole pointi võimelda. Jäävad mastaabipankade pärusmaaks…
Selle valuutavahetuse osas ise kunagi leidsin lahenduse LHV traderi näol kus konverteerimistasu/spread sisuliselt olematu, seega kasutan ise seda. Haldustasu on veidi krõbe, samas kui mingil perioodil teed rohkem tehinguid on jälle tehingutasud soodsamad (+ üsna hea interface ostmiseks/müümiseks). Mingi veider teema on traderis sellega, et tehinguhinnad sõltuvad aktsiate kogusest, mitte aktsia hinnast (täiesti jabur minu arust, aga ok), ehk kui 5$-seid aktsiaid tahad osta lähevad tehingutasud kosmosesse. Keegi võiks lõpuks sellega tegeleda kui tahta, et keegi seda teenust ka tulevikus kasutab.
Ei ole kuidagi võtnud vaevaks ka kuhugi välisportaali kolida (kuigi oleks veidi odavam) eelkõige just maksude deklareerimise mugavuse, toe jms. tõttu.
Selle Lõhmuse sõnavõtu puhul jäi arusaamatuks, kas ta mõtleb tõesti seda, et missioonitundlik inimene võikski kogu oma elu (ütleme nii 1,5-2x täiskoormus) pühenduda töömissioonile või pigem paindlikkust tööaja suhtes (et kui tuleb flow, vajadus vms. siis teha asju ka õhtul või pühapäeval mitte käia 9st 5-ni tagumikutunde täis istumas ja pärast seda telefon välja lülitada)? Esimene variant tundub lihtsalt rumal kuna enamik inimesi ei suurenda oma produktiivsust sellega, väljalülitamine on ajule hädavajalik kui tahad head tulemust (täpselt nagu tipp-sportlane ei treeni 8h päevas vaid ka rõhub puhkamisele/taastumisele). Teine variant seevastu on igati loogiline ja investorina olen poolt.
Kahtlen samuti sügavalt, kas no-lifer, kes nädalavahetusteta 12h tööpäevi paugutab, ka tegelikult produktiivne on, kui tegemist on domineerivalt mõttetööga. 35-selt esimene infarkt; 40-selt vähenenud töövõime tõttu koondamisteade ja nimeliselt graveeritud pastakas juhatuselt + Apollo kinkekaart kolleegidelt; 50-selt üksildane vanaduspõli kassi või koeraga. Ei ole just American Dream.
Aju-uuringud näitavad, et inimese aju lihtsalt ei ole selleks suuteline ja siin pole midagi pistmist motivatsiooni või tahtega vaid lihtsalt füsioloogiline piir tuleb palju varem ette. Kurjad keeled räägivad lausa, et 4-tööpäevase töönadala tootlikkus on summaarselt laias laastus sama, mis 5-päevasel.
Kasvukonto lastele ja noortele on väga hea toode, muus osas enam mitte nii atraktiivne. Võtame näiteks selle, et kui soovid ühest instrumendist teise minna Kasvukonto sees, siis müü üks maha ja osta teine (0,5% teenustasu). Ebamõistlik.
Teenustasu osas pean silmas seda, et tegelikult teenus on samasugune, kuid ühel juhul küsitakse meelega rohkem. Väga lihtne oleks matchida Swediga ja vahe kaotada.
See on jah märkimisväärne kuidas isegi sama salvestust kuulnud inimesed tõlgendavad Lõhmuse öeldut nii erinevalt.
Mina kuulasin tema öeldut ja püüdsin seda enda jaoks tõlgendada täpselt sedamoodi, mida väljaöeldud sõnad tähendavad - st ilma ise sinna konteksti juurde mõtlemata.
Eks see selline tasakaalu otsimise küsimus ikkagi ole. Ühelt poolt räägib tuntud õnnelikuks saamise juhis ”leia endale hobi, mille eest makstakse, ja sa ei pea elus päevagi tööd tegema”. Teislt, selle lause autor ilmselt ei mõelnud asja nii, et seda hobi 16h x 365 päeva 200 protsendiga tulistatakse.
Lisaks sellele, abikaasa tõenäoliselt on sellise eluviisi üle ühtviisi rõõmus kui et subjekt sama tempoga kärakat paneks. Lastest rääkimata.
Ron Jeremy või Warreni Buffetti puhul ehk kehtib, aga 99% palgatöölistel lendaks 100 millise lotovõidu puhul see kehva mängu juurde hea näo tegemise hobijutu mask koos töölepinguga esimeses järjekorras prügikasti ja leitaks eneseteostuseks märksa meeldivamaid võimalusi.
Järgnev võib esmapilgul tunduda kummaline, aga päris paljudele suurtele (large corpoprate) ja keskmistele (selles SME sektoris see M osa) ettevõtetele ei ole intressimarginaal kõige olulisem kriteerium laenude võtmisel.
On palju teisi faktoried, mis konkreetse laenu võtmise otsust mõjutavad: panga poolt aktspeteeritud tagatised, nende aktsepteerimisväärtused, laenu(de) struktuur, laenugraafik (on suur vahe kas amortiseerida laen kogu perioodi vältel või saad 5-aastase laenu 20-aastase periooodiga), laenuperioodi pikkus, kovenandid (nii finants- kui negatiivsed kovenandid), jms. Seega alati ei pruugu kõige madalam marginaal olla kõige olulisem või peamine kriteerium laenu võtmisel.
Kahju, et siin lõimes pole näinud näiteks Nelli Jansoni asjadest, mis puutuvad temasse, midagi arvavat. Vanasti püüdis Sander Pikkel ikka kah midagi vabandada.
Seal olid ikka teised asjaolud. Buffetti ema, vanaema ja vanavanaema ei olnud psüühiliselt terved, viimased kaks istusid lausa hullumajas. Ka Buffetti õde maadles raske depressiooniga. Seega soov kodukontorist töötada oli Buffetti valik, temale sobiv valik. Elu aga ei säästnud teda, tema naine lasi kodust oma tennisetreeneriga jalga ning alustas kabareelauljatari karjääri San Franciscos. Pärast seda lööki geniaalset Buffettit enam polnud, kuid ega väga kehvaks ta ka ei muutunud, sära siiski kadus. Tema elu aga ei ole siiski PR lugude sarnane. Ta lobiseb palju telefoniga, on haaratud spordiülekannetest (teeb ka keerukaid ja ülisuure panuseid, kuid üliharva), mängib bridži ja eksib, eksib , eksib.
