Kas 7 euro pealt LHV sambarahaga tugioste ka tegema tuleb, vähemalt esimene päev on vaja väärikalt lõpetada?
Aivo, Sa oled ilmselgelt pahatahtlik ja laimav.
LHV ei pidanud ise turutegijaks hakkama. Eks aeg näitab milliseks käibed kujunevad.
LHV ei tohi oma aktsiat osta, või kuidas sellega on?
Kuidas pahatahtlik ja laimav, ma süstin lootust, et äkki alla 7 eurot ei lasta kukkuda?Lisaks on neil juba kogemus olemas LHV pensionifondid ostsid aastaid kahjumis olnud kinnisvarafirma Arco Vara aktsiaid, mis suhtes siis LHV aktsiad kehvemad on, et neid ei kõlba pensionifondi osta?
See oli 90ndatel kui pangad ostsid oma aktsia hinda üles, ja siis selle peale muutsid hinnasihte.
Tänast graafikut vaadates tundub, et olulisemaks toetuseks saab kella neljane turu sulgemine.
wise
Vähemalt välja paistab, et LHV jaoks on intress olnud selge riskimõõdik. Krediidistrateegia on iga panga siseasi, kuid tundub, et LHV on riskialtim, kuid nad kaaluvad riski lihtsalt intressiga ära.
Mäletan, et kunagine Rootsi Handelsbankeni juht Arne Mårtensson rääkis, et pankadel on imelihtne kasumit tõsta, tuleb lihtsalt suurendada laenamist. Ja eks selles on iva. On lihtne suurendada laenamist, ja arvestada intressitulu, ehk kasumi. Aga paraku ei selgu enne laenu tagasimaksmisaega, kas laen tegelikult oli kasumlik. Alguses võivad laenuvõtjad kasvõi kasutada laenusumma intresside maksmiseks. Seega võivad pangad näidata kaua aega, aastatid või aastakümneid, kasumeid, aga siis võib järsku kõik olla kadunud. Sellepärast mina olen hetkel pessimistlik Rootsi pankade osas, nende laenamine on kiiresti kasvanud, aga arvestagem pigem seda, et Stockholmi ja Göteborgi korterihinnad on kümne aastaga kolmekordistunud. (Rootsi palgad aga muidugi vaid enam-vähem inflatsiooniga kasvanud.) Ja need korterid on muidugi pankade bilansivara taga. Ma ei tea mis kvaliteediga on LHV laenuportfell, usun, et LHV-inimesed tunnevad Eestit hästi, aga selge see, et laenuportfell on väga kiiresti kasvanud.
Cynic
Kaks aastat tagasi ei olnud avalik emissioon, müüdi vaid neile kes valmis suuremat summat paigutama.
Kui taheti luua "koostunnet" klientidega siis ei olnud eriti tark müüa teatud investoritele 3,95-ga ja "massidele" 6,95 vähem kui kaks aastat hiljem. Muidugi võib väita, et risk oli suurem kaks aastat tagasi, aga siis oleks olnud parem tollal teha IPO, ja kõik oleksid sisenenud sama hinnaga.
Stefan, üldiselt laenu selleks ei anta, et enda põhisa ja intressimakseid tasuda.
Martensson pani panga (sh. investorid) päris raske valiku ette sellise steitmendiga. Ühtpidi on tal õigus, sest laenunõudlus on konstantselt olemas. Teisalt leevendandes skooringumudelit või laenutingimusi, maksad kohe lõivu krediidikvaliteedis. Aga noh, eks Handels ole ka Eestis kohati veidraid asju teinud selleks et kasvada.
Orgaaniliselt kasvav pank on juba definitsioonilt reaktiivse iseloomuga :)
Martensson pani panga (sh. investorid) päris raske valiku ette sellise steitmendiga. Ühtpidi on tal õigus, sest laenunõudlus on konstantselt olemas. Teisalt leevendandes skooringumudelit või laenutingimusi, maksad kohe lõivu krediidikvaliteedis. Aga noh, eks Handels ole ka Eestis kohati veidraid asju teinud selleks et kasvada.
Orgaaniliselt kasvav pank on juba definitsioonilt reaktiivse iseloomuga :)
Samas on protsentuaalselt kiire kasv loomulik kui algusmaht on madal, aga LHV puhul tundubki, et ka kõige viimastel aastatel on tempo olnud kiire. Ühesõnaga, ma ei tea kas on hea või halb kui kiire laenukasv jätkub 2016 aastal.
Stefan, tammepuu kasvab ka istutamisjärgselt esimestel aastatel aeglaselt. Kui puu on juurdunud, siis kasvutempo kiireneb.
Kui korteriostja laenab 50% korteriväärtusest ja maksab 2% intressi, siis see intressitulu on pangale päris kindel, ehk see "raha" mis läheb panga kasumiaruandesse on "raha" väga lähedal. Keegi teine ettevõtja alustab riskiprojekti ja maksab 7% intressi. Tema "raha" läheb samuti panga kasumiaruandesse täies ulatuses, aga on tegelikult palju vähemas mahus "raha" kui korteriostja puhul. Pangad on sellest teadlikud ja võivad teha üldprovisjone laenukahjude ennustades, aga matemaatika on kahtlemata palju raskem.
Seega unusta kasumiaruanne ning jälgi kotka pilguga panga rahavoogusid ja muutuseid provisjonides?
Homme võib tulla nö. pettumuslaine ja viia hinna alla 6,95.
stefan
Samas on protsentuaalselt kiire kasv loomulik kui algusmaht on madal, aga LHV puhul tundubki, et ka kõige viimastel aastatel on tempo olnud kiire. Ühesõnaga, ma ei tea kas on hea või halb kui kiire laenukasv jätkub 2016 aastal.
Ma tahan öelda seda, et laenukasv ei ole iseenesest mitte mingi näitaja. Küsimus on alati selles, millistel tingimustel see kasv saavutatud on ja mis eesmärgil seda tehakse. Kui sa vaatad pankasid, kes rabelevad suurettevõtete segmendis, siis seal portfellid ei kasva või siis väga aeglaselt. Pole mõtet võtta sisse laenu olematu marginaaliga - kasv ei ole alati (mõnikord on) eesmärk omaette. Kui LHV on saanud küsida väikeses ja keskmises segmendis korralikku marginaali ja samal ajal kasvanud, siis see näitab, et nad on ennast väga hästi positsioneerinud. Mina loen LHV sõnumist välja seda, et antud segmendis, kus nad toimetavad ja antud hinnaga on võimalik turul väga hästi kasvada.
Mida arvata esimesel päeval tehtud tehingute mahust? IPO olevat 3.3x ülemärgitud.
research
Mida arvata esimesel päeval tehtud tehingute mahust? IPO olevat 3.3x ülemärgitud.
No mõni võib-olla arvas, et märgitakse üle 5-6 korda ja vastavalt ka panustas ehk siis sai kaks korda rohkem aktsiaid kui plaanis. Ja väike kasum sisse võtta on normaalne.
"The stock market is never obvious. It is designed to fool most of the people, most of the time"
Jesse Livermore
Legendary stock trader
Jesse Livermore
Legendary stock trader
stefan
Kui korteriostja laenab 50% korteriväärtusest ja maksab 2% intressi, siis see intressitulu on pangale päris kindel, ehk see "raha" mis läheb panga kasumiaruandesse on "raha" väga lähedal. Keegi teine ettevõtja alustab riskiprojekti ja maksab 7% intressi. Tema "raha" läheb samuti panga kasumiaruandesse täies ulatuses, aga on tegelikult palju vähemas mahus "raha" kui korteriostja puhul. Pangad on sellest teadlikud ja võivad teha üldprovisjone laenukahjude ennustades, aga matemaatika on kahtlemata palju raskem.
Olukord on isegi veel parem, pank ei pea tegema ja ei teegi alati kogu laenusumma ulatuses provi. Ettevõtja kirjutab kogu investeeringu projekti ebaõnnestumise korral korstnasse.