No eks osta midagi nende kaudu NIKKEI-st või ASX-ist. See nende välja reklaamitav “Üle 4000 aktsia, fondi ja võlakirja USA, UK ja Euroopa turgudelt – sealhulgas Baltimaadest.” on tegelikult üsna niru valik. Sama häda kipub ka teisi neopanku kimbutama, et vähegi mainstreamist kõrvale kalduvaid väärtpabereid valikus lihtsalt pole.
Midagi lendas siin nüüd küll prügikasti 
Peatselt ametisse astuv grupi juht Mihkel Torim andis eile mõned intervjuud. Kuigi Madis ja Rain on ka neid teemasid viimasel ajal õrnalt puudutanud, siis eilsetest intervjuudest kostub see juba veidi selgemalt läbi- LHV jaoks on vist küpsemas mingi suurem plaan või uus suund?
Rain: "… Kuna LHV valmistub märkimisväärseks tehnoloogiliseks transformatsiooniks."
ÄP: LHV uus juht: mul pidi kohvitass käest kukkuma, kui Rain Lõhmus helistas
Mainisite enne ka skaleerimist. Millise kasvu võiks nüüd LHV teie käe all teha?
LHV positsioon Eesti turul on tugev ja kasv kindlasti jätkub. Ja lisaks on meil teadupärast pank UKs, mille kasv ja kasvuambitsioon on ka väga kõrge. Kui ma LHVsse tulin, siis ma mõtlesin, et siin on seda potentsiaali. Ja kui võtta see DNA – selline ettevõtlik suhtumine –, siis sellel peaks olema ruumi kasvada ka teistele turgudele. See on ka võib-olla lähtekoht, mida ma ise vaatan, kui ühel hetkel loksutame strateegiat selles suunas, et kui me teeme juba midagi väga hästi ja me teeme seda kahel turul, miks mitte seda ka väljapoole pakkuda.
See mudel, kuidas pangad erinevatele turgudele sisenevad, on väga erinev sellest, mis ta võis olla 5 või 10 aastat tagasi. Teritame pliiatseid ja tegeleme selle plaaniga.
Ärileht: LHV uus juht: täna on panganduses konkurents suhteliselt stabiilne. Varsti võib olukord teine olla
„Jaepanganduse poole pealt on ju erinevad fintech’id turule tulemas, kuni selleni välja, et
Revolut on Leedus katsetanud eluasemelaenude pakkumist. See, milline on konkurentsiolukord täna, ei pruugi olla sama kolme või viie aasta pärast, kuigi tänaseni on see olnud suhteliselt stabiilne. Selle vastu on ainus rohi ise olla võimekam. LHV pluss ongi see, et siinsed inimesed suudavad neid otsuseid langetada ja arengusuundi seada. Aga hetkel on plaan nii, nagu ta oli, aga tegeleme sellega, et sinna midagi juurde ehitada.“ Kui Toomsalu juhtimise all suutis LHV laenuportfelli umbes üheksakordistada, ligi viie miljardi euroni ning samal ajal on pakutud aktsionäridele tublit tootlust, siis Torimi sõnul ei tähenda, et ambitsiooni enam ei jaguks.
„Me oleme jõudnud kohaliku turu kontekstis suureks pangaks, aga kasvuruumi on siin küll ja veel. Ka Ühendkuningriigi äri on ju alles hiljuti kasumlikkuse saavutanud, ka seal on kasvuruumi. Võtmeküsimus ongi: mis siis veel ja mis siis edasi? Eriti kui me tahame tugevamalt tehnoloogiaplatvormi sisse seada ja selle peale midagi ehitama hakata. Ühtegi konkreetset valikut ei saagi veel öelda. Nende strateegiate defineerimise ja plaanidega me jooksvalt tegeleme. Suund on kindlasti õige, pigem on ambitsioon kasvanud.“
13 Likes
Kuhu Madis pärast LHVst lahkumist reisib?
“Me oleme läinud Inglismaale, aga tegelikult võibolla täna on isegi pull öelda, et töö käib sellega, et ka need kaks turgu jäävad väikeseks.” (02:15 al.)
3 Likes
LHV avaldas mai tulemused. Börsiteade: https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b6ca9759cee4d7e73911ca0e7f72b5da4&lang=et&src=listed.
LHV Groupi konsolideeritud laenuportfell kasvas mais 104 miljoni euro võrra. Hoiuste kogumaht samas langes 34 miljoni euro võrra. LHV juhitud fondide maht vähenes kuuga 11 miljoni võrra. Mais tehti finantsvahendajatega seotult 6,7 miljonit makset.
AS LHV Group teenis mais konsolideeritud puhaskasumit 10,3 miljonit eurot. Tütarettevõtetest teenis AS LHV Pank puhaskasumit 10,5 miljonit eurot, LHV Bank Ltd teenis 28 tuhat eurot puhaskasumit, AS LHV Kindlustuse puhaskasum oli 339 tuhat eurot ja AS LHV Varahaldusel 297 tuhat eurot. Aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus oli mais 17,3%.
LHV Panga klientide arv kasvas maikuus 2800 võrra ja ületas kokku 470 tuhande piiri. Laenude kasv oli tugev 83 miljonit eurot, millest 51 miljonit tuli ettevõtete laenudest ja 32 miljonit eurot eraklientide laenudest. Laenude üldine kvaliteet püsib hea, lahenduse leidis üks kahest suuremast mittetöötavast laenust, mille tulemusel vähendati varem moodustatud provisjone. Tugev kuu oli ka hoiuste vaates, kuna jaepanganduse hoiuste 88 miljoni euro kasvu taustal vähenesid ettevõtete panganduse hoiused eeldatust vähem. Intresside langus on panga neto intressitulu vähendamas, kuna hoiuste intressid langevad laenuintressidest aeglasemalt.
Ühendkuningriigis tegutsev LHV Bank tõi maikuus turule esmase versiooni jaekliendi pakkumisest, mille puhul saavad kliendid võtta kasutusele panga äpi, avada konto, teha makseid, tellida pangakaardi ja raha turvaliselt hoiustada. Alustati pakkumise tutvustamist ja turunduskampaaniat, mille kulud mõjutasid ka ettevõtte kuukasumit. Pakkumise edasiarendamiseks jätkub töö järgmiste toodetega. Banki laenuportfell kasvas mais 21 miljoni euro võrra.
LHV Kindlustuse tulude stabiiline kasv jätkus ka maikuus. Uusi kindlustuslepinguid sõlmiti 3,15 miljoni euro mahus. Mai lõpu seisuga on kehtivaid kindlustuslepinguid 274 000. Tulemuslikkust parandas edukas kaskokindlustuse kampaania. Kahjujuhtumeid hüvitati mais 2,2 miljoni euro ulatuses ja registreeriti 12 500 uut kahjujuhtumit. Kindlustuse kasumlikkust on parandanud väga heal tasemel kahjusuhe.
Kuna finantsturgudel oli mai tugev kuu, jätkasid LHV pensionifondid klientide jaoks väärtuse kasvatamist. LHV Varahalduse juhitud suuremad fondid L ja XL tõusid kuuga vastavalt 1,2% ja 2,3%. LHV Pensionifond Indeks kosus kuuga 5,6%. LHV Varahalduse puhaskasum edestab finantsplaani, fondide maht ja klientide arv on napilt plaanist maas. Mais teatas LHV Varahaldus plaanist muuta septembris pensionifondide nimesid klientidele selgemaks ning ühendada rohelised pensionifondid teiste fondidega.
Kuna LHV Group emiteeris aprillis 50 miljoni euro väärtuses AT1 võlakirju, kutsuti mais tagasi 15 miljoni väärtuses AT1 võlakirju. Mais suurendati seoses aktsiaoptsiooniprogrammiga LHV Groupi aktsiakapitali 366 721,30 euro võrra. Alustati ka oma aktsiate omandamise tehinguid vastavalt aktsionäride märtsikuise üldkoosoleku otsusele. Finantsplaan püsib.
3 Likes
nii et 18% vähem kui 2024 mai.
2 Likes
Read the article comparing LHV bond yields on www.enlightresearch.net
(Published on 6th July 2025)
2 Likes
Homme, 22. juulil avalikustab LHV II kvartali tulemused. Seoses sellega korraldame samal päeval kell 9.00 hommikul veebiseminari vormis investorkohtumise. Osaleda saab Zoomi vahendusel. Registreerumine: Webinar Registration - Zoom.
Investorkohtumisel räägivad LHV Groupi ja tütarettevõtete II kvartalist LHV Groupi praegune juhatuse esimees Madis Toomsalu, finantsjuht Meelis Paakspuu ning LHV Groupi uus juhatuse esimees Mihkel Torim. Osalejatel on võimalik küsimusi küsida Q&A sektsioonis. Kohtumine on eesti keeles.
1 Like
LHV Group avalikustas ettevõtte II kvartali tulemused. Börsiteade: Parandusteade: LHV Groupi 2025. aasta II kvartali ja 6 kuu auditeerimata majandustulemused
Finantstulemuste tutvustamiseks korraldab ettevõte Zoomi vahendusel investorkohtumise, mis toimub enne turu avanemist täna, 22. juulil kell 9.00. Esitlus tehakse eesti keeles. Registreeruda saab aadressil: Webinar Registration - Zoom.
-
LHV Group teenis 2025. aasta II kvartalis 30,8 miljonit eurot puhaskasumit, mida oli 6% enam kui eelmises kvartalis ja 20% vähem kui samal ajal aasta tagasi. Grupi aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus oli II kvartalis 17,4%.
-
LHV Pank teenis puhaskasumit 29,7 miljonit eurot, LHV Bank Ltd 0,1 miljonit eurot, LHV Varahaldus 0,5 miljonit eurot ja LHV Kindlustus 1,1 miljonit eurot.
-
Konsolideeritult teenis LHV Group 2025. aasta II kvartalis netotulusid 73,9 miljonit eurot, mida oli 7% vähem kui eelmises kvartalis ja 14% vähem kui aasta tagasi.
-
Netotuludest moodustasid 57,6 miljonit eurot neto intressitulud ja 15,6 miljonit eurot neto teenustasutulud.
-
Kulud moodustasid kokku 40,5 miljonit eurot, mida oli 8% rohkem kui eelmises kvartalis ja 11% rohkem kui aasta tagasi. II kvartalis hinnati 4,2 miljoni euro ulatuses alla varasemalt tehtud laenuallahindlusi, mis mõjus lõpuks positiivselt puhaskasumi tasandil.
-
Juuni lõpu seisuga oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 9,38 miljardit eurot, mida oli 10% rohkem kui eelmises kvartalis ja 28% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
-
Konsolideeritud laenuportfell kasvas kvartaliga 269 miljoni euro ehk 6% võrra 5,0 miljardi euroni (aastases võrdluses kasvas laenuportfell 1,1 miljardi euro ehk 28% võrra).
-
Konsolideeritud hoiused suurenesid 760 miljoni euro ehk 12% võrra 7,36 miljardi euroni.
-
LHV poolt juhitud fondide maht suurenes 3,7 miljoni euro võrra 1,56 miljardi euroni.
-
Finantsvahendajatest klientide maksete arv oli II kvartalis 19,9 miljonit makset, mis jäi veidi alla võrreldes eelmise kvartaliga.
-
LHV Group 2025. aasta 6 kuu konsolideeritud netotulud moodustasid 153,3 miljonit eurot, mida on 16,5 miljonit eurot ehk 10% vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
-
Kulud ulatusid kokku 78,1 miljoni euroni, mida oli 7,8 miljonit eurot ehk 11% rohkem.
-
Grupi 6 kuu konsolideeritud puhaskasumiks kujunes 59,9 miljonit eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes 19,4 miljoni euro võrra ehk 24% väiksem.
-
LHV Panga klientide arv kasvas kvartaliga 8 300 võrra, hoiused samal perioodil kasvasid 576 miljoni euro võrra ja laenuportfelli maht suurenes 190 miljoni euro võrra.
-
LHV Banki hoiuste ja laenude mahud näitasid II kvartalis rekordilist kasvu – laenuportfelli maht kasvas 79 miljoni euro võrra 569 miljoni euroni ja kaasatud hoiused kasvasid kvartaalses võrdluses 202 miljoni võrra ning jõudsid 1,02 miljardi euroni. Väljastamata heakskiidetud laene on 204 miljoni euro väärtuses.
-
LHV Kindlustus näitas II kvartalis tugevat kasvu, kui kindlustustegevuse tulem kasvas eelmise kvartaliga võrreldes 78% ja puhaskasum 62%, ulatudes mõlemad 1,1 miljoni euroni. Neto teenitud preemiad kasvasid kvartaalse võrdlusena 5% ning ulatusid 10,2 miljoni euroni.
-
Kõik LHV pensionifondid näitasid II kvartalis positiivset tootlust. Alates 2. septembrist lõpetavad tegevuse LHV II ja III samba Rohelised pensionifondid, mis ühinevad teiste LHV fondidega ning liidetakse LHV pensionifondid S ja M ning muutuvad II samba pensionifondide nimed.
-
Esimese poolaasta põhjal edestab LHV Group netotulude tasandil finantsprognoosi 2,0 miljoni euro ja puhaskasumi tasandil 2,3 miljoni euro ulatuses.
LHV Groupi juhatuse esimehe Madis Toomsalu kommentaar:
“Hea meel on, et LHV on jätkanud tugeval kasvukursil. Viimase aasta jooksul 1 miljardi euro võrra kasvanud laenumahud on viinud laenuportfelli poolaasta lõpuks 5 miljardi euroni. See on märk Eesti ettevõtete tõusnud investeerimisjulgusest aga ka meie Ühendkuningriigi laenumahu jõudmisest üle poole miljardi suuruse portfellini. Kasvanud on ka kodulaenu soovijate hulk ning klientide üldine aktiivsus. Käimas on tegevused edasise kasvu tagamiseks.”
Vaadake üle börsiteatele lisatud eestikeelne vahearuanne. Seal teistsugused numbrid kui börsiteates.
2 Likes
Väga hästi liigendatud aruanne. Kohe hea lugeda. Braavo!
2 Likes
II kvartali tulemuste tutvustamiseks korraldas LHV täna veebiseminari vormis investorkohtumise. Möödunud kvartali käekäigust andsid ülevaate LHV Groupi endine juhatuse esimees Madis Toomsalu, LHV Groupi uus juhatuse esimees Mihkel Torim ja finantsjuht Meelis Paakspuu. Investorkohtumise salvestus on järelvaadatav LHV Youtube’i kanalil: https://www.youtube.com/watch?v=4HRsdcw4O_c&ab_channel=LHVPank.
Suur tänu veebiseminaril osalejatele.
1 Like
Pole väga minu asi arvata, aga väikeaktsionärina korra siiski. Ei veennud mind panga uue juhi tänane intervjuu Äripäevale. Hr Rain Lõhmus tunneb oma kolleege 100 korda paremini kui mina, aga sõnum “parem hoida nii…liigume edasi” on turbulentses ja muutuvas keskkonnas “natuke” vähe. Seda enam, kui võtta LHV tulud (intressid + teenustasud - kulud) olid mais ja juunis võrrelduna Q1 keskmisega miinus 20%. Ootamatult palju. Seda võiks avada-selgitada. Harjumuspärase väga hea nimetatud kuude kasuminumbri “päästis” provisjonide tagasipööramine. Aga muide ka teenustasude hüppeline 34% kasv võrreldes maiga. See oli väga veenev. Ent kas see võiks nii ka jääda? Tahaks veidi rohkem selgitusi…Mai numbrite järel olin väga murelik. Juuni oli parem. Ent olulisim: JUHID loevad!
4 Likes
1 Like
Tüüpiline. Eesti üks suurim palgasaaja arvab, et see ongi normaalsus.
Eesti probleem on see, et Eestis ei ole piisavalt kõrge palga saajaid. Ehk siis, tegu on vaese riigiga. Ja astmeline tulumaks teeb keskklassi vaeseks.
Tegelikult inimene kes saab 4000 bruto maksab juab praegu üüratuid makse vs OÜ-taja min palgaga… Enne tuleks ikka selle OÜ tamisega tegeleda.
Ja kui sa oled pere, kus mees saab 4000 bruto ja naine 2000 bruto. Sul on 2 last. Sa ei ole rikas, Sul on vaja üleval pidada maja, autot, lapsi, ehk tahad ka reisile minna lastega jne. Tegu on keskklassiga.
9 Likes
Arvad, et ettevõtjaid veelgi rohkem kottides ja ettevõtlikkust karistades tekib neid kõrge palga saajaid rohkem juurde?
Võimalik tegelikult, sest ammust aega on palgakasvu vedaja riigisektor ja keskmise keskklassi esindaja palk tuleb maksurahast või riigitissi ooüüst/emteüüst.
10 Likes
Arvestades, et rahandusministriks on meil nõukaaegne plaaniinstituudi ökonomist, siis polegi ime kui igasugune ettevõtlikus ja edasipüüdlikus maksustatakse siin ühe suurema tulumaksuga ja muu maksukoormuse tõstmisega surnuks.
3 Likes
tuletaks siiski meelde et käesoleva sajandi alguses oli Eestis tulumaks nii eraisikutel kui ka jur.isikutel siiski 26% - ja saadi ka eluga hakkama.
ehk praegused protsendimäärad ei ole ajaloo kõrgeimad … tõusuruumi on veel piisavalt
3 Likes
Käibemaks oli sellel ajal 18%.
Täna on käibemaks 24% ning tulumaks tõuseb juba 24% peale.
Ja arvatavasti ei jää need maksutõusud viimaseks. Valitsuse saamatu ja rumal majanduspoliitika on viinud Eesti inflatsiooni ja maksutõusude spiraali ning stagflatsiooni. Teadupärast maksutõusudega majandust ei kasvata.
Kolm aastat järjestikust majanduslangust ainukesena Euroopas, näitab ära selle valitsuse kompetentsi.
13 Likes
Jutt, et Eestis on “ruumi” tulumaksu tõsta, eeldab, et mobiilne tööjõud ei liigu. Kõrgemapalgalised tööd on digitaalsed ja noorel spetsialistil/ettevõtjal pole suurt vahet, kus ta firma või maksuresidentsus asub. Peredel on lihtne residentsust hajutada: üks vanem jääb Eesti residendiks ja pere kasutab kohalikke teenuseid, teine viib tulu mujale. Kui stiimul tekib, hakatakse (seaduslikult) optimeerima ja ka skeemitama. Nt Lätiski on ettevõtte tulumaksu loogika sama mis Eestis (maks alles jaotamisel), kuid määr on 20%, ning SIA elektrooniline asutamine maksis 75 €. Lisaks tõmbavad eestlasi ju soojad maad ning mõnes eriti soojal maal on FI tulumaks 0%. Kõige hullem, kui teha ettevõtlkule osale elanikest siin elamine ja maksukoormus ebamõistlikuks, hääletatakse jalgadega ja maksupõhi kahaneb. Lahendus pole makse tõsta, vaid hoida maksud ja halduskeskkond konkurentsivõimelised.
9 Likes