Vastupidi! Me kõik nurisesime aga me peaksime seda “impracima”. Ma ütleks, et nüüd uus foorum on tunduvalt parem!
Minu meelest LHV on oma juhtimises palju fookust kaotanud.
Kindlustus Eesti kontekstis on täiesti mõttetu üritus kasumi vaatest. Ja totaalselt on panga fookuses segav faktor. Kui kindlustust teha, peaks fookus olema koheselt terve Baltikum ja edasi, sest massi vähemalt paarsada milkut ei saa LHV-l kindlustuses kunagi olema ja on kuludega konkurentsist väljas.
Mina leiaksin veel, et kui praegu ei leita odavat võimalust Baltikumis M&A kaudu laieneda on see über fail. Kui me kõik teame, et meie enda koduregioonis konkurents on väike ja kasumid EU parimad…
Lisaks on tegelikult maailmas trende näiteks PRIVATE CREDIT, kus ehk tehnoloogia trend pole kasvu toonud, vaid turutühimik. Excecution on tähtis. Vaadake Apollo Global Management kasvu.
Ka Tuleva tulek 0 tehnoloogia turutühimik.
Mis on järgmine turutühimik? Kui seda ei suuda leida nagu Elon Musk (eks kõik hypevad end tööintervjuul Elon Muskiks aga reaalsuses on 0), siis minu arvates pole ka rumalus meie enda regioonis laieneda…
Elon Musk on teinud inimkonna jaoks rohkem kui keegi elavate seast hetkel.
Ja meie liberaalid on otsustanud hakata mustama, tema toodangut lõhkuma ja vägivallatsema, sest ta seisab Ameerika presidendj kõrval ja aitab efektiivistada/vähendada mõttetuid kulutusi!
Mina ütlen vastupidist! Tuleb “liberaalid” välja juurida oma organisatsioonist. Rohkem enesehävituslikumat, sõnavabadust lukustavat, ühte mõtteviisi dikteerivat ja sõna otseses mõttes natsidega sarnast mõtteviisi harrastavat nähtust ei eksisteeri tänapäeva ühiskonnas kui “liberaal”
Rikas Geenius räägite. Need, kes seal LHV omadest üheaegselt Armeenia poolt hõivatud Karabahhis kulda kaevandasid ja Bakuu lähistel kinnisvara arendasid? Nii et resoluutselt jälle asuvad tegevusse?
Jah, see Lõhmus on üks jube kahtlane tüüp, alati ta eest alati hoiatanud. Linna peal räägitakse et LHV sisekontroll olla tuvastanud et Lõhmuse mahitusel finantseeriib LHV Teslasid soodusintressiga aidates kaasa Muski jõledatele plaanidele ex-presidendi ex-töökoha hävitamisel ja loodusrikkuse vöhendamisel postituvide väljasuretamise näol.
Kui nii Musk kui LHV nõukogu esimees viitsivad sellise jamaga tegeleda, siis on see nende ettevõtete osas kindel müügisignaal. Tundub, et aega on liiga palju ja uusi ideid liiga vähe.
Teisipäeval, 22. aprillil avalikustab LHV I kvartali tulemused. Seoses sellega korraldame samal päeval kell 9.00 hommikul veebiseminari vormis investorkohtumise. Osaleda saab Zoomi vahendusel. Registreerumine: https://lhvbank.zoom.us/webinar/register/WN__57Iel-DQeeINK3BSksMdQ.
Investorkohtumisel räägivad LHV Groupi ja tütarettevõtete I kvartalist LHV Groupi juhatuse esimees Madis Toomsalu ja finantsjuht Meelis Paakspuu. Osalejatel on võimalik küsimusi küsida Q&A sektsioonis. Kohtumine on eesti keeles.
Finantstulemuste tutvustamiseks korraldab ettevõte Zoomi vahendusel investorkohtumise, mis toimub enne turu avanemist 22. aprillil kell 9.00. Esitlus tehakse eesti keeles. Registreeruda saab aadressil: https://lhvbank.zoom.us/webinar/register/WN__57Iel-DQeeINK3BSksMdQ.
AS LHV Group teenis 2025. aasta I kvartalis 29,2 miljonit eurot puhaskasumit: 20% vähem kui eelmises kvartalis ja 28% vähem kui samal ajal aasta tagasi. Grupi aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus oli I kvartalis 16,7%.
AS LHV Pank teenis puhaskasumit 25,2 miljonit eurot ja LHV Bank Ltd 2,1 miljonit eurot. AS LHV Varahalduse puhaskasum oli I kvartalis 103 tuhat eurot ja AS LHV Kindlustuse puhaskasum 665 tuhat eurot.
Grupi konsolideeritud tulud olid I kvartalis 79,4 miljonit eurot (6% vähem kui IV kvartalis ja 5% vähem kui aasta tagasi). Tuludest moodustasid 62,0 miljonit eurot neto intressitulud ja 14,1 miljonit eurot neto teenustasutulud.
Konsolideerimisgrupi kulud olid kokku 37,5 miljonit eurot ehk 8% vähem kui eelmises kvartalis, kuid 10% rohkem kui aasta tagasi. Allahindlusi tehti I kvartalis kokku 5,7 miljoni euro ulatuses ehk kaks korda enam kui aasta varem.
Märtsi lõpu seisuga oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 8,51 miljardit eurot. Kvartaliga vähenes see 3%, aastaga kasvas 15%.
Konsolideeritud laenuportfell kasvas I kvartalis 177 miljoni euro võrra ehk 4% 4,73 miljardi euroni (aastavõrdluses +30%).
Konsolideeritud hoiused vähenesid kvartaliga 306 miljoni euro võrra (-4%) 6,60 miljardi euroni (aastaga +11%).
LHV poolt juhitud fondide koondmaht kasvas kvartaliga 1 miljoni euro võrra (+0%) 1,56 miljardi euroni (aastane kasv +1%).
Finantsvahendajatest klientide maksete arv oli I kvartalil rekordiliselt 20,1 miljonit makset ehk 1% rohkem kui eelmises kvartalis.
LHV Panga klientide arv kasvas kvartaliga 9700 võrra. LHV Panga laenuportfelli maht kasvas kvartaliga kokku 35 miljoni euro võrra.
LHV Banki laenuportfell kasvas rekordiliselt 142 miljoni euro võrra 490 miljoni euroni. Väljastamata heakskiidetud laene on 167 miljoni euro väärtuses. Panga aktsiakapitali suurendati 12 miljoni euro võrra.
LHV Varahaldus tõi turule uue LHV Euro Võlakirjade fondi. Märtsiga lõpetati pensionifondide välimüük.
LHV Kindlustuse neto teenitud preemiad jätkasid kasvu. Tekkinud kahjude kasv viimase aasta jooksul on olnud portfelli kasvuga proportsionaalne.
Veebruaris avalikustatud finantsplaanile jäi LHV Group 3 kuu kokkuvõttes puhaskasumi osas 1,2 miljoni euro võrra alla. Finantsplaan püsib.
Faas 3 ehk non-performing laenuportfell kasvas kvartaliga 21 mln pealt 94 mln peale (see on siis nö peale allahindlusi), enamvähem pooleks tööstus ja kinnisvara. Aga tööstuse poolel on allahindlus laenuvõlgnevuste kasvust hoolimata hoopis vähenenud, kinnisvara on see, mis tõi kvartaliga 7 mln allahindlust.
See on muidugi nunnu, et ülevaates räägitakse “ajutiselt suurenenud provisjonidest”. Kas LHV on kunagi rääkinud nt ka intressimäärade kasvust tulenenud “ajutiselt suurenenud kasumist”?
aurora, eelmise aasta alguses avaldatud 2023. a. aastaaruande tegevjuhi pöördumisest:
“Kõige olulisem oli siiski mõista, et kasumi kasvule võib järgneda selle järsk vähenemine. Intressimäärad on tsüklilised ning väga kiirele tõusule on ajalooliselt järgnenud kiire langus.”
Oleme seda rõhutanud ka aktsionäride üldkoosolekutel ja mitmel kvartalikohtumisel, kuid alati lisanud, kuidas netointressitulu langusele vastame - kulude kontroll ja ärimahtude kasv. Praegu on baasmäärade langus olnud kiirem, varsti toimub stabiliseerumine. Meie finantsplaanid on seda ka adekvaatselt kajastanud.
“Ajutised allahindlused” kõlab kummaliselt, kuid on otsene vastus regulatiivsele tõlgendamisele teha allahindlusi tingimustes, kus tagatis katab laenujääki kahekordselt. Kui vanasti tähendas NPL (mittetöötav laen) tugevat korrelatsiooni võlgnevusse (makseviivitusse) jäämisel ja olenevalt tagatisest ka krediidikahju saamisel, siis praegu lõhutakse korrelatsioonid kohati olematuks.
Makseviivituse defnitsioon on kohati tulnud early warningute tasemele. See tingib automaatse provisjoneerimine, mis lõpeb alati allahindluse moodustamisega ja mõnikord päris suurega, sest aluseks tuleb võtta mitte enam kõige tõenäolisem tulemus (tagatis realiseeritakse 2x kõrgema hinnaga), vaid erinevate stsenaariumite kombinatsioon (lisaks tagatise realiseerimisele rahavoogudel põhinev jms). Tulemuseks on volatiiline kasumiaruanne, mis minu meelest eksitab korrelatsioonide vähenemise kaudu lugejaid rohkem kui peaks. Ma ei taha, et keegi teeks otsuseid, võttes aluseks praeguse kuludega kuu ega samuti ka hiljem, võttes aluseks allahindluste tuludesse pööramise kuu. Sisult on mõlemad nihkega, aga see on maailm, kus regulatsioonidest enam loevad järelevalve tõlgendused… Kui audiitorite alust on allahindlusi liiga palju, aga regulaatori meelest võiks alati rohkem olla, siis kumma suunised me täitamata jätame?
Kvartalitulemuste tutvustamiseks korraldas LHV täna veebiseminari vormis investorkohtumise. Ettevõtte käekäigust andsid ülevaate LHV Groupi juhatuse esimees Madis Toomsalu ja finantsjuht Meelis Paakspuu. Investorkohtumise salvestus on järelvaadatav LHV Youtube’i kanalil: https://youtu.be/hwWkBQPaXHk.
Suur tänu osalejatele.
“Miljardär Taavi Hinrikuse investeerimisettevõtet Kala House kaitsvate advokaatide vaatest on asi väga selge. “Tegelikult on võlgnik ju meie raha omastanud, kasutanud seda jumal teab milleks,” ütles ettevõtte esindaja Allar Aru esmaspäeval kohtus. “Me tahame lihtsalt oma raha tagasi saada.” Triple Net Capitali esindava advokaadi Paul Kerese sõnul pole siin selget midagi.
Ettevõtted ajas tülli uusarendus Peetris.” Ja kuidas on võimalik, et peavolumeedias suurt midagi sellest pole? Tallinnas hinnad kasvasid mühinal, aga raha pole? Hinrikus müüs osaluse Tallinna südalinna Lutheri kvartali arenduses Triple Net Capitalile juba 2021 aastal. Mis tähendab, raha on kasutatud jumal teab milleks, mitte kinnisvaraarenduseks?
