Läbusaiti(?) Redditisse on mindud kaebama, et mis kõik LHV foorumis toimub ja milline kohutav ülekohus foorumis valitseb.
Igatahes, reageeringud on seal päris huvitavad, ülekohtu ohvrile kaasanutjaid on üksikuid, foorumi tehnilise poolega lihtsalt rahuoleolematuid on palju rohkem.
Mõni aga seletab seal Redditis ilusasti asja lahti, nii nagu olukord on.
https://www.reddit.com/r/Eesti/comments/1phomyt/lhv_foorum/
Link on loetav ka neile, kellel pole seal Redditis kontot, aga kui palju seal kontota isikule loetav on, ei oska öelda. Sinna saab tekitada konto üsna lihtsalt.
1 Like
Imponeerib, et tuld ja tõrva saab milnet floorum, peale selle kui omanik võttis sinna moderaatoriks pseudoteadlasest hobiulmekirjaniku on see muutunud sotspehmode ja muude taoliste vähemuste liivakastiks.
1 Like
Vaatan, et meie esiliputaja ja selle propageerija on aktiivne Redditi kasutaja, seega soovitus ka selles foorumis masspostitamisest loobuda ja kolida ümber oma lemmikfoorumisse.
LHV -le ettepanek, et tuua tagasi meeldib/ei meeldi süsteem ja kui mõni karlson-kaur või ttrust kogub 100+ mittemeeldimist, siis pannakse nad lihtsalt mõneks ajaks pausile. Selline suvaliste postituste varjamine teiste kasutajate eest on üle võlli, eriti kui teemasse mittepuutuvad postitused on admini (AI) poolt aktsepteeritavad.
13 Likes
Mingis foorumis postitamine pole üldse kohustuslik ega elutähtis tegevus.
Kuid ma möönan, et see on teataval määral sõltuvusttekitav nagu sigaretisuitsetamine või kann õlut prae kõrvale
Seetõttu võib sellest loobumine tekitada raskusi .
Maailmas ei muutuks midagi kui foorum üldse kinni pannakse. Neid arvamuse postitamise kohti on rohkesti isegi eesti keeles
2 Likes
Kaur on nagu sõltlane, kes paneb värisevate kätega kuhjadena nelja-viite erinevat narkotsi läbisegi.
Nähes nüüd mida ta mujal postitab, ma arvan, et viga on tõepoolest tas endas.
2 Likes
Kui inimene postitab seda sama spämmi järjekindlalt mitukümmend korda järjest ja teeb nii järjest tundide kaupa ja siis mingis teises postituses mingil teisel ajahetkel kurdab tõsimeeli, et tema propaganda-spämm ei jõua sihtrgupile kuidagi “kohale” ja inimesed ei muuda oma meelt nii nagu tema tahab, sellele vaatamata, et ta pakub rohkelt “lugemismaterjali” mis peaks sihtgrupiks valitud inimesed ümber veenma, siis tegu paistab olevat mingisuguse psühhiaatrilise nihkega, ehk siis tegu paistab olevat teatava autismi vormiga.
(Vabandan pika ja lohiseva lause pärast.)
Kõlab peaaegu nagu soovitus EUle lisaks lastele ka teiste vanusegruppide sotsiaalmeedia kasutus “ette võtta”.
Kindlasti on kuskil targad onud, kes teavad täpselt, mis kellelegi on tähtis ja mis mitte.
2 Likes
Jah, kujutage ette, praegu on veel elus inimesed, kes elasid oma paremad aastad siis kui üldse mingit sotsiaalmeediat polnudki (peale joonistuste ja lühikeste väljandusrikaste sõnumite peldikuseinal ).
Kuidagi said hakkama .
küllap saaks ka need lapsed, kes kogu ärkveloleku ajal ninapidi nutitelefonis istuvad.
Ma vahel olen mõelnud, et mis neist vaestest lastest saaks kui kogu mobiiliside korrapealt kokku kukuks. Ja olekski vaikus nii vähemalt paar nädalat järjest. Kas nad sureks siis suurest frustratsioonist ? Maleturiiridel nad on sunnitud mobiili välja lülitama mängu ajal, oma 10 minutit rapid partii kohta, saavad ilma selleta hakkama küll . Kas paar nädalat saaks ?
Nad oleks sunnitud üksteisega rääkima .
Kiviaja meetodil . Üks ütleb midagi teisele, teine kuulab ja ütleb midagi esimesele .
Nagu loomad .
Mis muu kui loom imetajate klassist see inimenegi kokkuvõttes on.
1 Like
Paljud elasid oma paremad aastad siis kui keegi ei teadnudki misasi on kooli arvutiklass ja kus ainult ühe käe sõrmedel võis neid spetsiaalse arvuti-kallakuga koole Eestis kokku lugeda, kus kooliruumides paiknes arvuti. Ja ka siis polnud seal arvutiklassi, sest sellist asja esines ehk ainult Meerikas ja ka seal ainult siis kui see kool oli rikas.
Viimasega pole kategooriliselt nõus. Neid noori naisi, ütleme, et siis kooliajal 16.a. tüdrukuid oli eriti keeruline ära rääkida. Nad lubasid vahel ühte ie teist, kuid mitte kolmandat.
Oli abiks kui sul olid mingid Lee Cooperi teksad, täikalt hangitud Marlboro suitsud ja keerutasid plaate kuskil diskol, kuid isegi see polnud garantii.
mul pole praeguste 16-aastastega enam mingit pistmist, kuid niipalju kui võib samast sotsiaal - ja mujalt sopameediast lugeda, on need hoopis lahkema anniga.
Kelly Bundy tüüpi. Mõned tuunitud plastikkehadega isendid nimetavad end täiesti ilmaasjata modellideks.
2 Likes
To: marker
Kindlasti ei tohiks Stagna lauset võtta sellises kontekstis, et postitamine peaks olema keelatud riigivõimude poolt teatavat klassi inimestele, a’la Austraalias praegu toimuv sotsiaalmeedia keeld.
Stagna lauset tuleks võrrelda pigem olukorraga, et sina võid ju võtta spraypurgi ning oma graffiti-röga mõnele majaseinale sprayga sodida, aga teistel, ehk üldsusel, on õigus tulla ning see sinu graffiti sealt maha pesta. Ning neil on õigus sind hurjutada, et sa sellist jälkust enam ei kordaks.
See, kui sa enam ei saa graffitit seina peale maalida, ei ole aga sinu eksistenstsi lõpp. Näiteks mine kuhugi kolkasse inimtühja paika, kus on mahajäetud lagunevad hooned ja maali seal sprayga seintele palju tahad. Sa ei peaks seda paljude inimeste silme all tegema. Keda see huvitab, sõidab samuti sinna maakohta seda graffitit “imetlema”. Ehk siis siinses kontekstis – keda see huvitab, läheb sinu blogileheküljele ja loeb kogu seda sinu propagandat mida sa oma blogis laiali laotad.
Teatavasti mingi kommentaari maha “liputamiseks” on vaja kollektiivset otsust, mitme inimese panust.
1 Like
Kollektiiv “liputas” kollektiivselt Veidemanni maha ja kobiseda pole midagi, sest kollektiivi sügava veendumuse kohaselt käis Veidemann seintele ebasündast graffitit sodimas.
3 Likes
Minnes korrektsemasse teemasse:
Siis see tekst, mis ma postitasin, oli täpselt see, mis ma ise oleks tahtnus lugeda, kui eesmärgiks oleks saada kiire ülevaade konkreetsest tollisõjast. Lühikesed bulletid konkreetsete sündmuste kohta, Inglise keeles sellepärast, et AI-l on teatud tõenäosus Eesti keelde tõlkides sisuga sassi minna ja eelduslikult inglise keelt siin foorumis osatakse.
To: marker
Siin ongi erinevus. See on tekst, mida Sa ise oleksid tahtnud lugeda…
Aga küsimus oli selles, et kas see on see tekst, mida sa oleksid ise oma ajuga ja oma käega kirjutanud? Mitte tahtnud lugeda, vaid oleksid ise kirjutanud. Ka siis kui Sul oleks aega palju ja ka tahtmist palju infot kokku otsida ja vaeva näha.
Hea post Draax. 
Minu kogemus plärarobotiga on selline, et sellest on kasu ainult teemadel, millest sa muhvigi ei jaga üldise baasinfo otsingumootorina, aga kui küsida vähegi spetsiifilisemaid küsimusi teemadel, millest endal on sügavam teadmine, panevad vastused tihti peast kinni haarama. Paistab eksisteerivat ka (negatiivne) korrelatsioon AI kasutamise intensiivsuse ja kasutaja silmaringi ja IQ vahel. Kinnisema mõistusega tüübid haaravad tihedamalt tehistaibu õlekõrre järgi, kui enda aju kinni jaokseb. Tegemist on keskpärasuse generaatoriga.
2 Likes
PeaLik,
miks sa arvad, et AI ainult siis eksib, kui sinule teada oleval teemal seda teeb? Siin ongi uba - AI eksib pidevalt, lihtsalt endale võõras teemas ei pruugi keskmine kasutaja neid vigu märgata.
Ma ütleks sedasi, et hetkeseisuga kõlbab LLM/AI kasutajale tuttavas teemas suure mahuga materjalide süstematiseerijaks tingimusel, et kasutaja oskab ja teab kuidas võimalikke nõrkusi vältida/märgata.
5 Likes
Keskendud siin praegu kasside värvile, ehkki oluline on hoopis võime hiiri püüda. Kasutatud AI tekst ei olnud “minu seisukohad”, vaid lühikokkuvõte minu seisukohtade taustast. Selle leidmisega saab AI vägagi edukalt hakkama.
Tõsisemates diskussioonides siin foorumis käivad argumentidena viited ka teadusartiklitele ja see ongi õige. Hakata jaurama, kui sa ise sellist uuringut teha ei suuda, siis ära seda argumentatsioonis kasuta, on veider.
Siin on see, et võib-olla ta ei eksigi alati, ainult aeg-ajalt, aga piisab sellest kui sa paar korda oled ootamatult tuvastanud, et ta eksib ja enam ei suuda ühtegi suutäit sellest meepotist võtta, ilma et tõrvamaitset tunneks. Kuidas ma tean, et ta just seekord jälle ei eksi?
Kas AI on oma genereeritud ja väljastatud tekstides võimeline viitama teadusartiklitele?