Mis puutub PALM ja HAND üleminekusse ARM arhitektuurile, siis sellele ei maksaks küll üleliia tähelepanu pöörata. Tarbijat vaevalt huvitab, mis protsessor neid ringi ajab. Kui mõelda Nokia või Ericssoni mobiilidele, siis kas keegi oskab öelda, mis protsessorid seal sees on? Kas see huvitab kedagi?
Olen siin ka enne võrrelnud Palmi ja Handspringi. Palm on neist kahest märksa atraktiivsem just seetõttu, et litsentseerivad oma OS-i ka muudele tegijatele. Nemad saavad oma papi igal juhul kätte. Ka siis, kui neil endil PDA-de müük tiheda konkurentsi tõttu kannatama peaks hakkama.
kristjan.lepik, kui sa nüüd hoolega vaataksid Handspringi saiti, siis märkaksid, et ainult kõige odavamal versioonil pole terve OS-i vahetamine võimalik, kuid isegi sellele saab springboardi kaudu lsiada draivereid ja pidemaid OS-i update. Kõikidel ülejäänutel on operatsioonisüsteem uuendatav (pragune updater uupendab seda PalmOS 3.5.x versiooniks. Minu meelest on palmil sama strateegia nende uute ja odavate vidinatega.
Ja kuidas saavad üldse konkureerida kaks firmat, kes ei suuda kumbki tellimusi täita, kuna turul ületab veel mitmeks aastaks nõudmine pakkumise? Lisaks pidevad tõrked komponentide tarnetega. Need firmad pigem tegutsevad, kui partnerid (mida mõlemad pidevalt om pressikates rõhutavad), kelledel on pisut erinevad strateegiad, kuid sama eesmärk. Mõlema firma esindajad eelistavad pigem seda, et klient valiks mõne PalmOS-ga riista, kui midagi muud. Handpring on rohkem riistvarale orienteeritud, lisaks kõigele on neil avatud laienduspesa, mida kasutavad juba suht agaralt kolmandad osapooled, ehk siis erinevad riistvaratootjad ... kaamerad, MP3-e mängijad, mobiiltelefonid, jne. on siin võtmesõnadeks. Palm vastavalt on rohkem tarkvara ja arhitektuuri buff. Visorite riistvara on atraktiivsem ning nende turg on just seadmete müügis.
Ja Gorilla, sa oled siis ka üks nendest meestest, kes laseb ennast eksitada kolmetähelistest lühenditest ja ei saa täpselt aru mida nendega mõeldakse. Bottomline on, et pragused ARM protsessorid on 32 bitised ning nende MHz-d ulatuvad juba sinna 200MHzi kanti. Teisisõnu võib oodata erinevate palmide kuni 10x toore jõu tõusu. Iga tehnoloogiaga tegelev investor peaks SELLEST ju ometigi aru saama. 10x jõudluse tõus ... selle eelistest peaks aru saama ka võhik. Motorola palmides (derivaatides) kasutatav Dragonball protsessorite hetkelised MHz on praegusel hetkel 20MHz ümber. Kõige kõvem vist oli 33MHz aga see oli ainult värvliste monitoridega riistade jaoks.
Ja kuidas saavad üldse konkureerida kaks firmat, kes ei suuda kumbki tellimusi täita, kuna turul ületab veel mitmeks aastaks nõudmine pakkumise? Lisaks pidevad tõrked komponentide tarnetega. Need firmad pigem tegutsevad, kui partnerid (mida mõlemad pidevalt om pressikates rõhutavad), kelledel on pisut erinevad strateegiad, kuid sama eesmärk. Mõlema firma esindajad eelistavad pigem seda, et klient valiks mõne PalmOS-ga riista, kui midagi muud. Handpring on rohkem riistvarale orienteeritud, lisaks kõigele on neil avatud laienduspesa, mida kasutavad juba suht agaralt kolmandad osapooled, ehk siis erinevad riistvaratootjad ... kaamerad, MP3-e mängijad, mobiiltelefonid, jne. on siin võtmesõnadeks. Palm vastavalt on rohkem tarkvara ja arhitektuuri buff. Visorite riistvara on atraktiivsem ning nende turg on just seadmete müügis.
Ja Gorilla, sa oled siis ka üks nendest meestest, kes laseb ennast eksitada kolmetähelistest lühenditest ja ei saa täpselt aru mida nendega mõeldakse. Bottomline on, et pragused ARM protsessorid on 32 bitised ning nende MHz-d ulatuvad juba sinna 200MHzi kanti. Teisisõnu võib oodata erinevate palmide kuni 10x toore jõu tõusu. Iga tehnoloogiaga tegelev investor peaks SELLEST ju ometigi aru saama. 10x jõudluse tõus ... selle eelistest peaks aru saama ka võhik. Motorola palmides (derivaatides) kasutatav Dragonball protsessorite hetkelised MHz on praegusel hetkel 20MHz ümber. Kõige kõvem vist oli 33MHz aga see oli ainult värvliste monitoridega riistade jaoks.
Ja Pronto, sa oled siis ka üks nendest meestest, kes laseb ennast megahertsidega pimestada ja ei saa täpselt aru, kas sul neid megahertse ka tegelikult vaja läheb. Kas siis tõesti processing power on PDAde pudelikaelaks? Kas usud tõega, et kasutaja on valmis taskus tarima poolekilost akut, mis tema 200 MHz taskuradiaatorit kütta jäksaks.
Hei Gorilla!
Oled Sa kunagi üht PDA-d kasutanud? Palmil mingi sutsu ägedama rakenduse käima tõmbad, on hing kinni. Protsessori jõuetus on põhipõhjus, miks Palmile on see nende oma totter tähestik välja mõeldud. Normaalset käekirja mõtleks selline device terve igaviku.
Oled Sa kunagi üht PDA-d kasutanud? Palmil mingi sutsu ägedama rakenduse käima tõmbad, on hing kinni. Protsessori jõuetus on põhipõhjus, miks Palmile on see nende oma totter tähestik välja mõeldud. Normaalset käekirja mõtleks selline device terve igaviku.
Olen Psioni fänn. Palmi pole proovinud, sest ega ei viitsi tõesti neid Palmi konkse hakata endale käe sisse harjutama. Pärast ei oska äkki enam üldse kirjutada.
Psioniga pole mulle kordagi tundunud, et ta aeglane oleks. Kas väidate, et see tuleb äkki sellest, et seal ARM juba sees?
Teine asi muidugi see, et ega ma miskeid väga vingeid rakendusi ei kasuta - kalender, jotter, kalkulaator, e-mail, tabelarvutus. Ja kuipalju siis keskmisel tarbijal mingeid väga palju vingemaid rakendusi vaja läheb?
Käekirjatuvastus on muidugi oluline point. Nõus.
Psioniga pole mulle kordagi tundunud, et ta aeglane oleks. Kas väidate, et see tuleb äkki sellest, et seal ARM juba sees?
Teine asi muidugi see, et ega ma miskeid väga vingeid rakendusi ei kasuta - kalender, jotter, kalkulaator, e-mail, tabelarvutus. Ja kuipalju siis keskmisel tarbijal mingeid väga palju vingemaid rakendusi vaja läheb?
Käekirjatuvastus on muidugi oluline point. Nõus.
Gorilla, tsiteerin Psioni leheküljelt infot:
On küll, nagu näha ja kuna tegemist on 32 bitise protsessoriga on kiirus isegi võrdse MHz juures mitmekordne. Ja pealegi, MHz-de võrdlus ei näita erinevate arhitektuuride puhul midagi, sama arhitektuuri puhul on asi sootuks teistsugune. Sisuliselt on tegemist MHz puhul midagi analoogilist erinevate valuutadega. Kui sa ütled, et sul on 1000 raha, siis ei ütle see midagi ... kuna 1000 liiri ja 1000 dollarit omavad erinevat väärtust. Samas kui võrdled 10 dollarit ja 100 dollarit on vahe silmaga nähtav ja käega katsutav.
All the speed you need! Revo boasts an ARM 710 core running @ 36MHz.
On küll, nagu näha ja kuna tegemist on 32 bitise protsessoriga on kiirus isegi võrdse MHz juures mitmekordne. Ja pealegi, MHz-de võrdlus ei näita erinevate arhitektuuride puhul midagi, sama arhitektuuri puhul on asi sootuks teistsugune. Sisuliselt on tegemist MHz puhul midagi analoogilist erinevate valuutadega. Kui sa ütled, et sul on 1000 raha, siis ei ütle see midagi ... kuna 1000 liiri ja 1000 dollarit omavad erinevat väärtust. Samas kui võrdled 10 dollarit ja 100 dollarit on vahe silmaga nähtav ja käega katsutav.
Teine asi muidugi see, et ega ma miskeid väga vingeid rakendusi ei kasuta - kalender, jotter, kalkulaator, e-mail, tabelarvutus. Ja kuipalju siis keskmisel tarbijal mingeid väga palju vingemaid rakendusi vaja läheb?
Nii, tuletagem meelde aasta '81 ja kurikuulsa fraasi, kellel siis ikka üle 640Kb vaja peaks minema?
Oh, PDA-d vajaksid vähemalt kümnekordset buusti kindlasti. Praegusel hetkel seidab voice recognitioni paigldamine PDA-desse puhtalt võimsuse taga. PDA-dele istuks voice recognition paremini, kui mistahes muusse masinasse, kuna see on pidevalt kaasas ja ei ole lihtsalt võimalik klaviatuuriga tihtipeale laiata. PDA-si tahetakse pruukida virtuaalsete kaartidena / kaardilugejatena, praegused lahendused on SURMAEGALASED, ma umbes pool nädalat rikkusin oma närve ühega. PDA-d võiks pruukida diktofonina, aga see eeldab kõne pakkimist ja efektiivsed pakkijad on suht rauda nõudvad. Ja miks ei võiks PDA-desse ka mänge teha? Ma vaatasin mismoodi suured mehed Arlanda lennujaamas Gameboydega omavahel tinistasid .. ilmselt meeldiks neilegi koosolekul salaja Tetrist toksida, kui mingi turakas ülemuse meelehaks bla-bla teeb. Algul leiti, et personaalarvutite kasutamine mängimiseks on mõtetus, nüüd on mängutööstus ületanud filmitööstuse nii käibelt, kui tulult. PDA-l oleks veel palju rakendusi, lihtsalt tuleb pisut mõelda. Kunagi arvati, et tekstitöötluseks on terminalil jooksev mittevisuaalne (sisuliselt kirjutusmasina tasemel) programm küll ja küll. Oled nõus selliseid vahendeid uuesti pruukima hakkama, omal ajal olid nad "state of art" ja "more than enough for everyone".
Tähelepanu!
Hakkame LHV jälgimisnimekirja revideerima.
Kõik ettepanekud on teretulnud!
Hakkame LHV jälgimisnimekirja revideerima.
Kõik ettepanekud on teretulnud!
Väga huvitav on ka CANI, Carreker Corporation.
Tasub jälgimist ja ka ostmist.
Tasub jälgimist ja ka ostmist.
Nii, tuletagem meelde aasta '81 ja kurikuulsa fraasi, kellel siis ikka üle 640Kb vaja peaks minema?
Kas see isegi mitte nii ei kõlanud, et "512Kb ought to be enough for everybody"? :)
Kas see isegi mitte nii ei kõlanud, et "512Kb ought to be enough for everybody"? :)
Revideerimise kaigus soovitaksin kindlasti lisada kas siis 'Interneti baasarhitektuur' v6i 'Telekommunikatsioon' jaotuse alla niisugune firma nagu KPNQwest (KQIP). Peamiselt kuna see on yks vaheseid firmasid neilt aladelt kes ka Eestis juba pikemat aega aktiivselt ja otse kohal on.
Kui teised nimekirja liikmed on enamuses ainult nimed ja symbolid ekraanil, siis nende tegevust ja selle m6jusid on looutust ka k6igil kaesoleva foorumi liikmetel endal no. kaega katsuda ;)
Kui teised nimekirja liikmed on enamuses ainult nimed ja symbolid ekraanil, siis nende tegevust ja selle m6jusid on looutust ka k6igil kaesoleva foorumi liikmetel endal no. kaega katsuda ;)
Kas LHVD jälgimisnimekirjas on mõni selline ettevõtte ka, mis kunagi on oma aktsionäridele korralikke dividende maksnud?
P.
P.