LHV allutatud võlakirjade emissioon

Investeerimiskonto puhul on olukord keerulisem. Tulumaksuga intresse kohe ei maksustata (on võimalik maksustamist edasi lükata) kui on täidetud järgmised tingimused. Esmalt tuleb võlakirjad osta investeerimiskontol oleva raha eest, teiseks peavad intressid laekuma investeerimiskontole ja kolmandaks tuleb investeerimiskonto olemasolust aegsasti teavitada ka väljamakse tegijat, et viimane intressilt tulumaksu kinni ei peaks. Vastava aluse annab TuMS § 40 lg 2 p 4. Seadus ei sätesta teavitamise vormi.

LHV panga puhul tuleks saata digitaalselt allkirjastatud avaldus investeerimiskonto kohta aadressile info@lhv.ee (tuleb märkida, millist kontot LHV Pangas tuleb käsitleda investeerimiskontona). Investeerimiskonto lõpetamisel tuleks sellest samuti teavitus saata.
Kui investeerimiskontost on teavitatud , siis intressi esialgu ei maksustata. Kui sellest ei ole teavitatud, siis maksustatakse ja seda saab kajastada sissemaksena.
AS LHV Group korraldab 21.10.2015 kell 18:00 investoresitluse LHV kliendikontoris, aadressil Tartu mnt 2.

Registreerida saab LHV Finantsportaalis.
Intress 6,5% miinus tulumaks 20% = reaalintress 5,2% - lihtsalt konstateerin fakti.
Info@lhv andis täna 100% vastupidise vastuse, et investeerimiskonto või mitte, 20% tulumaksu tuleb koheselt tasuda. Kumba pidi siis ikkagi on?
Vabandame kui selline info Teieni jõudis. Investeerimiskonto puhul tuleb tulumaks koheselt tasuda juhul kui investeerimiskonto olemasolust ei ole väljamakse tegijat (antud juhul LHV Panka ) teavitatud. Kui vastav teavitus on tehtud, siis intressimakset esialgu tulumaksuga ei maksustata ning tulumaksu maksmise kohustust on võimalik edasi lükata.
Kui kasutan investeerimskontot juba mitu aastat ja omal ajal teavitasin sellest ka LHV-d, siis kas LHV teab, et tegemist on investeerimiskontoga, kui ma ostan seal olevate vahendite arvelt võlakirju või tuleb võlakirjade osas eraldi LHV-d teavitada, et kasutan sedasama investeerimiskontot?
toun
Kui kasutan investeerimskontot juba mitu aastat ja omal ajal teavitasin sellest ka LHV-d, siis kas LHV teab, et tegemist on investeerimiskontoga, kui ma ostan seal olevate vahendite arvelt võlakirju või tuleb võlakirjade osas eraldi LHV-d teavitada, et kasutan sedasama investeerimiskontot?

Antud juhul tuleks LHV-d uuesti teavitada Alo poolt märgitud viisil:
AloV
LHV panga puhul tuleks saata digitaalselt allkirjastatud avaldus investeerimiskonto kohta aadressile info@lhv.ee (tuleb märkida, millist kontot LHV Pangas tuleb käsitleda investeerimiskontona). Investeerimiskonto lõpetamisel tuleks sellest samuti teavitus saata.
Tallinna Vesi div 0.90 ehk div tootlus hetkel 6,5% millelt enam makse maha ei lähe - ka lihtsalt konstanteerin fakti :)
Kui kõrgeks hindad võimalust, et Tallinna Vesi kohtus kaotab ja kui see peaks juhtuma, siis kas Sul on Tallinna Veega leping, et nad jätkavad 90c väljamakseid järgmise 10 aasta jooksul? Boonusküsimuseks on, et kas Sul on leping, millega Tallinna Vesi kohustub oma aktsia 10 aasta pärast tänase turuhinnaga Sult tagasi ostma?
Mina jälle peaks tõenäoliseks, et selline ettevõte nagu Tallinna Vesi ka 10 aasta pärast eksisteerib, monopoolses seisus ettevõte ja vaevalt inimesed vee tarbimisest loobuvad.Samas leping mis peaks nagu kohustama ei anna veel garantiid, et see ka nii läheb ja selline pisike moodustis nagu LHV üldse 10 aasta pärast eksisteerib? Me ei tohiks eitada, et on olemas ka riskid,ka pankroti võimalus?
Võlakirjade allutatus tähendab, et LHV likvideerimise või pankroti korral rahuldatakse võlakirjadest tulenevad nõuded alles pärast kõigi allutamata nõuete (nt saadud hoiused, võetud laenud, kohustused töötajate ja tarnijate ees) täielikku rahuldamist. Nõuete rahuldamise järjekorras jäävad allutatud võlakirjadest tahapoole ainult LHV aktsionärid
mhh, aivo1,
keegi ei väidagi vastupidist. Sinu asi on hinnata eeldatava riski tõenäolisust. Protsentides näiteks ja koostada riskipuu, nii on lihtsam.
Tallinna Vesi eksisteerib kindlasti ka järgmised 10 aastat ja tulenevalt oma ettevõtte iseloomust ja seisundist turul maksab ta tõenäoliselt ka järgmine 10 aastat div. Väikeinvestori jaoks on lähituleviku matemaatika lihtne, TV div tootlus 6,5% ja LHV võlakirja tootlus 6,5% miinus tm.
Ega LHV-l ka mingit muret nende võlakirjadega pole, sest need ostetakse kõik ära ja küsitakse veel juurdegi, sest Eestis on sellist raha küll. Hea otsus oli teha need võlakirjad ka avalikult kaubeldavaks kuigi ma ei usu, et alguses mingit suuremat likviidsust neile saab olema, sest suur raha ei osta ega müü väga sagedasti.
Muuseas lätlaste autoliisingufirma Mogo võlakirja kupongiintress on 10%. Kindlasti ei kao ka autod ja nende liisimine lähiajal kuskile.
Selle lepingute jutu kohta ütlen nii, et lepingud pole kunagi kedagi ega midagi 100% garanteerinud, eriti veel siin riigis.
Erinevalt suuromanikust on väikeinvestori peamine huvi võimalikult lühikese aja jooksul saada võimalikult kõrget tootlikkust ja püsida likviidses tsoonis. Ja ilmselt ma väga ei eksi kui arvan, et enamus siinsetest kommenteerijatest langeb just sellesse kategooriasse.
Telefonitsi öeldi mulle, et võlakirju ei tohi osta võimenduslaenu arvelt. Sealjuures oleks võimenduslaen loomulikult tagatud muude väärtpaberitega. Loogikat, mille kohaselt LHV oma võlakirjade ostmiseks võimenduslaenu ei annaks, ma mõistan, aga miks neid võimenduslaenu eest osta ei või - jääb arusaamatuks.

Proovin seda mõtet nüüd seedida ja loogikat otsida. Igaks juhuks küsin, et kui mul on LHV võlakirju, kas see siis edaspidi välistab igasuguse muu krediidi saamise LHV'st?

Pole ju väga suurt vahet, kas
a) osta võlakirju kasutades näiteks Tallinna Vee ja muude aktsiate tagatisel võetud laenu
või

b) 1Müüa Tallinna Vee aktsiad
2 Osta LHV võlakirju
3 Osta Tallinna Vee aktsiad tagasi muude aktsiate arvelt võetava võimenduslaenuga (tagatise osas probleeme ei teki, võimenduslaenu on vaja vaid murdosa võimalikust laenusummast)

Mõlemal juhul on mul päeva lõpuks LHV võlakirjad, Tallinna Vee aktsiad ja võimenduslaen.

Kui a) on keelatud, peaks ka b) olema keelatud :-)?
Krediidiasutuse seadus § 34 ütleb "(3) Laenu andmine oma aktsiate ostmiseks on keelatud."
LHV allutatud võlakirjade märkimiseks on kontol vaja raha ning teiste väärtpaberite poolt tekitatud võimenduse limiiti kasutada ei saa.
Võid repolaenu teha, saad 5,5% intressiga oma aktsiad LHV-le pantida. Ja siis selle raha eest osta 6,5% allutatud võlakirju. Kuigi see marginaal vist liiga väike, et see ettevõtmine ära tasuks + riskid ka lisaks.
Tegelikult mul on ainult mõned päevad sildfinantseeringut vaja, küllap saan hakkama. Üldiselt mulle võimendusega tegutseda ei meeldi.
AloV
Krediidiasutuse seadus § 34 ütleb "(3) Laenu andmine oma aktsiate ostmiseks on keelatud."
LHV allutatud võlakirjade märkimiseks on kontol vaja raha ning teiste väärtpaberite poolt tekitatud võimenduse limiiti kasutada ei saa.

See määratlemine, mille jaoks konkreetset eurot täpselt kasutati on huvitav teema.
Kui klient võimenduslaenu sularahas välja võtab, seejärel LHVs teise väärtpaberikonto ja sellega seotud rahakonto avab ning sinna umbes sarnases summas sularahas sissemaksu teeb, siis juriidiliselt on vist kõik korra?
Lisaks võiks ju vist ka võimenduslaen arvelduskontole kanda ja sealt sarnene summa tagasi ning väita, et võlakirjad ostan eelmise palga eest, kuid järgmise kuu olen sunnitud LHV võimenduslaenust elama???
Tuletan kõigile huvilistele meelde, et täna kell 17:00 on viimane võimalus LHV Groupi võlakirjade märkimises osaleda. Korraldust saab edastada LHV Internetipangas "Raha kasvatamine" -> "Väärtpaberite märkimine".
LHV Groupi allutatud võlakirjade märkimistulemused
Eile lõppes AS LHV Groupi allutatud võlakirjade avalik pakkumine. Kuna emissiooni esialgne maht ehk 10 miljonit eurot märgiti üle, kasutas LHV võimalust suurendada emissiooni mahtu 15 miljoni euroni. Kokku võttis emissioonist osa 935 investorit märkides kokku 25,697 miljoni euro eest allutatud võlakirju.

LHV Group otsustas rahuldada täies mahus kõik märkimised kuni summani 10 000 eurot, kaasa arvatud. Märkimistele, mis ületasid 10 000 eurot, jaotati lisaks 45,8% 10 000 eurot ületavast summast. Jaotatud võlakirjade kogus ümardati lähima täis võlakirjade arvuni.

935 märkijast said 68% võlakirju soovitud mahus. 32% investoritele jaotati nende soovist vähem võlakirju.