Ma prognoosiks ka, ütleme 6%. Väga tõsiseltvõetav.
Mingi sell enne hõiskas, et kui majandus kasvab nii kiiresti, siis on hirmus jooksevkonto defitsiit jne. So what. Pajula ärpleb ka kogu aeg, et oi mis siis küll saab. Mitte midagi ei saa. Faktiliselt ei tähenda see mitte ,midagi. Läänemaa on Tallinna suhtes oma 10 piirkonna aasta GDPga miinuses ja mitte keegi ei jookse paanikast seina või ei hüppa aknast alla. Järjekordne ametnike ja riigiteadlaste nipitiri(ei tea, kellelt selle leiutanud mehed palka said). Muidugi omaette ooper on need tuhanded riigi finantseeritud õpikud ja raamatud teemal et kuidas ikka vabakaubandus põjhjustab seda ja viiendat. Fiction
Ja mis puutub teises foorumis mainitud "Wall Streeti" mõjul tekkivasse rahahimusse, siis see kõlab tõesti "palju pappi iga hinna eest ja ruttu, fuck the law"? Aga riik ja punk police raisk, takistab teinekord.
Väljavõte valitsuse prognoosist aastateks 2001-2005
Möödunud aastatel üle elatud kriisid on Eesti majandust tugevdanud. Selge suund Euroopa Liiduga liitumisele ja sellega kaasnevad sammud, valitsuse konservatiivne eelarvepoliitika ning otsustav reformide jätkamine avalikus sektoris toetavad edasist majanduse konkurentsivõime paranemist. Sellest tulenevalt võib keskpikas perspektiivis eeldada majanduskasvu püsimist 5–6% tasemel.
Majanduskasvu prognooside eeldused:
Peamine eeldus on, et väliskeskkond jääb lähiaastatel neutraalseks, st ei leia aset suuremaid shokke. See tagaks Eestile keskpikas perspektiivis 5–6%-lise majanduskasvu jätkumise. Samas on praegune väliskeskkond suhteliselt ebakindel ning esineb ka negatiivseid tulevikunägemusi. Kuid kindlasti ei ole Eesti mingi erand – kui maailmamajandus läheb allamäge, võib negatiivseid ilminguid oodata ka meil.
Majanduskasvu peamiseks allikaks on ekspordi kasv, mille aluseks on tootlikkuse suurenemine ja Eesti püsiv konkurentsivõime välisturgudel. Eksporti toetab ka toodete ja tootmisprotsessi rahvusvaheliste nõuetega ja standarditega vastavusse viimine ning jätkuv integratsioon EL turgudega.
Investeerimisnõudlus püsib jätkuvalt kõrge, sest tootmine ning toodang tuleb vastavusse viia EL kvaliteedinõuetega. Investeeringuid vajavad ka veel erastamata suured infrastruktuuriettevõtted. Seetõttu taastub lähiaastatel kiire investeeringute kasv, mida toetavad ettevõtete suurenenud kasumid ja investeeringute tulumaksuvabastus.
Kõrge investeeringunõudlus ja sisemaise nõudluse kasv toob lähiaastatel kaasa impordi kiirema kasvutempo võrreldes ekspordiga ning jooksev konto puudujäägi mõõduka suurenemise. Jooksevkonto puudujääk jääb keskpikal perioodil siiski stabiilsele tasemele, seda toetavad ekspordi kiire kasv, konservatiivne eelarvepoliitika ja erasektori säästmise suurenemine. Jooksevkonto defitsiiti finantseeritakse peamiselt võlgnevust mittetekitavate kapitalivoogudega.
Eesti stabiilne majanduskeskkond on välisinvestoritele jätkuvalt atraktiivne. Eesti puhul ei ole erastamise osakaal otseste välisinvesteeringute sissevoolus eriti kõrge olnud ning seetõttu ei too erastamise lõppemine tõenäoliselt kaasa väliskapitali sissevoolu peatumist.
Lähiaastatel avaldab Eesti tarbijahindadele mõju jätkuv ühtlustumine eurotsooni hindadega, mistõttu inflatsioon püsib kõrgem kui eurotsoonis (ca 3–4%). Lähemas tulevikus mõjutab tarbijahin-dasid rohkem suletud sektor – tõusevad administratiivselt reguleeritavad hinnad ning toimub käibemaksuerisuste vähendamine. Samas ei ole eelseisvad hinnatõusud siiski väga järsud ning ei mõjuta oluliselt Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
Rohkem mõjutab konkurentsivõimet olukord tööjõuturul, sest just suhteliselt odava tööjõu tõttu on Eesti suur allhanketööde tegija Rootsi ja Soome ettevõtetele. Võttes aga arvesse, et lähiaastatel peaks tootlikkuse reaalkasv ületama reaalpalga kasvu, ei tohiks ettevõtete konkurentsivõime tööjõukulude osas oluliselt langeda.
Majanduskasv ning maksukoormuse alanemine aitavad kaasa tööpuuduse vähenemisele. Lisaks sellele peaks madalapalgalise tööjõu maksukoormuse alandamine vähendama varjatud majanduse osakaalu ning avaldama positiivset mõju majanduskasvule. Tööpuuduse vähenemisele aitab kaasa ka aktiivsete tööturumeetmete osakaalu suurendamine.
Jätkusuutliku majanduskasvu kindlustamiseks jätkab valitsus konservatiivset eelarve- ja laenupoliitikat. Struktuursete reformide (nt pensionireformi) finantseerimiseks vähendatakse muid valitsuse kulutusi läbi avaliku sektori efektiivsuse tõstmise.
Kommentaar: Probleemid on teadvustatud ja neist otsustavalt ning optimistlikult möödavaadatud:)1)ekspordikasvule sel aastal paneb tugeva põntsu tootmise vähenemine Elcoteq'is
2)tööpuudus on arulagedalt suur ja seda ei ole võimalik kiiresti vähendada. Riik sotsiaalkindlustusele aasta aastalt üha rohkem raha kulutama
3)Kas tulumaksuvabastus on andnud seda efekti mida oodati?
1) ... mis ei pruugi mõjuda kuigi hävitavalt majandusele - import kukub ka ära. ja veebruaris kusjuures polnud seda veel märgata. aga jah, eks ta langeb. Elcoteqi (ja kloonide) osakaal kogu tööstustoodangus on vast 2-3%. Ei maksa seda ületähtsustada. Palju suurem probleem Eestile on asjaolu, et näiteks puidutööstuses on viimane pool aastat suhteliselt kasvuvaba olukord valitsenud. Kuidas see USA langusega seotud on, on minul küll raske oletada.
2) 100% nõus
3) kui tööpuuduse koha pealt vaadata, siis mäletame valitsuse lubadust - kaotame e/v tulumaksu - küll siis alles tuleb töökohti... jajah, ei tulnud midagi. Eks mõtlemisvõimelised saavad muidugi aru, et see oli pikaajaline visioon, aga paraku on pikaajaliselt mõtlejaid valijatest kaduvväike protsent. See ca 400 lisatöökohta ca 100 tuhande töötu kõrval on muidugi PR seisukohast sama rumal ajakirjanduses ära nimetada kui rääkida 50-kroonisest pensionitõusust - pole just teab mis töövõit, millega kelkida.
Kutsun üles kõiki teadjaid arvamust avaldama, kui palju siis lõppude lõpuks teie arvates Elcoteq + lähedased ettevõtted Eesti majandust mõjutavad?
Mina ei saa mingi valemiga hi-techiga seonduda võivate harude osakaalu suuremaks kui 5-6% kogu tööstustoodangu müügist. Telekommunikatsiooniseadmeid tootvate ettevõtete osakaal on ehk 2-3%. Mul on väga raske uskuda, et kõik need ca 50 ettevõtet kinni pannakse, mis oleks siis -5% tööstustoodangu mõistes. Reaalsem võib olla (aga ei pea olema) näiteks nende keskmine müügilangus 50%.
Ekspordile oleks põnts ilmselt kordades suurem, kuna need ettevõtted genereerivad suurt väliskaubanduslikku volüümi (mis aga ei tähenda veel tingimata suurt lisaväärtust).
Nagu ma juba ütlesin on võrreldamatult suurema tähtsusega Eesti majanduse seisukohalt see, mis toimub puidutööstuses (või ka toiduainetööstuses, mööblitööstuses ja nii edasi).
Tarbimine draivib majandust.
Kuna inimestel seal on juba kõik olemas laias plaanis,
siis ainult hi-tech suudab luua tooteid(moblad, pihuarvutid), millest on turg tühi ja mis tarbijale meeldivad.
ma näen ise meeletut perspektiivi moodsas ravimitööstuses, mis suudab luua ja müüa "laiatarberavimeid", mida see Viagra ka muud on.
Inglismaal on vist võimalik juba osta kõhnaks tegevaid bille(ilma retseptita), moodustub kinnine tsükkel:
kõigepealt sööd ennast paksuks,
siis ravid ennast kõhnaks,
ja sööd jälle paksuks jne.
JA KÕIGE SELLE EEST MAKSAD S.T. HOIAD MAJANDUST ÜLEVAL
vahest ainult voodite valmistamisel
kuna inimene enamuse ajast(1/3) oma elust magab, siis järelikult on voodi väga tähtis asi.
millegipärast on siiamaani sellele vähe tähelepanu pööratud, küllap on inimesed ise ka selles süüdi - lepivad vähesega.
tuleb luua selline hi-tech voodi, mis aitab inimesel hästi välja puhata ja tänu millele on võib-olla võimalik isegi inimeste uneaega lühemaks muuta.
:-) palun võtta tõsiselt (-:
Eesti Panga
http://www.ee/epbe/rahapol/2001_03/02MART_2.PDF
arvates on see ohtlik tendents, mille põhjus arusaamatuks, sest faktiliselt on ju majanduskeskkond muutunud soodsamaks.
Tervishoiu ja pensionireform tuleb ära teha ning EE ja ülejäänud ettevõtted ära müüa. Siis peaks pisut raha ikka tulema. Meenutagem 98 kui läksid müüki kaks edukat ettevõtet EYP ja Hp ning mis FDIga juhtus.
Samuti olen ka ise tähele pannud, et just maal on kõrged palgad väga tõsiseks probleemiks.
Ja EE (vanasti tähendas see Eesti Ekspressi!) tuleb tõesti maha müüa! Luik võiks oma allesjäänud osa näiteks Langile sokutada.
Ei noh, pühadenali oli viimase peal!
Näiteks Ameerikas (mis siin saidil on ju eriti hingelähedane teema) on põhivarainvesteeringute osakaal SKTs oluliselt väiksem kui meil. Oleneb millist nubrit vaadata - nominaal invest/SKT = 18.4%, reaal 19.7%. Eestis sama suhe püsihindades alates 94-ndast pidevalt üle 25% püsinud. Kohati (97-98) on see ka üle 30% olnud. Küsimus - kas see on tingimata hea? Vastus - oleneb. Kui investeeritakse lühiajaliselt üle (nii nagu Eestis 97 või nagu USAs 95-00), siis võib see olla vägagi halb, kuna sellele järgneb nn investment overhang e investeeringupohmell maakeeli. Mõttetud investeeringud paisutavad kunstlikult majanduskasvu ja hiljem kulub nende õigustamiseks liiga palju aega - uusi investeeringuid ei tehta, mis mõjub pärssivalt majanduskasvule - seda viimast kardetakse kohati USAs, kus investeeringud seadmetesse ja tarkvarasse on tõusnud enneolematutesse kõrgustesse, olles üle 10% SKTst. Eks see ole osalt tagajärg, mille põhjustas mõtlematu raha voolamine tehnoloogiaaktsiatesse - ettevõtete jaoks oli see maast leitud raha, mis tuli kiiresti kuhugi paigutada, muuhulgas seadmetesse jms. Nüüd, kus raha hankimine on keerulisem võib see (ja esimesed märgid on ju käes juba) pidurdada oluliselt ettevõtete investeeringuid. See aga langetab SKTd.
Seega: EP on õigustatult mures, kuna nende ideaal on tasakaalustatud majanduskasv - kui üks faktor kasvab oluliselt kiiremini (nt eratarbimine) või aeglasemalt (investeeringud) kui muud komponendid, siis on nende asi häirekella lüüa ja juhtida ettevõtete tähelepanu võimalikele ohtudele.
Sinu high-tec tähelepanek on sellegipoolest tähelepanuvääriv. Esitaksin siiski järgmise hüpoteesi:
"Oluline pole mitte tehnoloogiasektori trendid maailmas ja meil, vaid tehnoloogiasektori klientide käekäik. St. Kui tehnoloogiasektori klient tõmbab otsi koomale uute tehniliste investeeringute osas, siis miks ei pruugi ta seda teha ka allhanketurul a la Eesti, Läti vms?"
Tänan seda mulle meelde tuletamast, et tegu on erinevate majandustega...
Ma sõnastaks selle pigem nii, et arengutasemed pole võrreldavad, küll aga (oh imet) arengutempod - näiteks viimase kahe aastaga on meie nominaalne SKT kasvanud 14.8, USAs aga 13.3%. Kui see pole võrreldav, mis siis on? Kaugemale minevikku vaadates on nominaalne tempo meil küll suurem, aga seda peamiselt tänu inflatsioonile e hinnataseme konvergentsile muu maailmaga.
Ja veel:
Oluline pole mitte tehnoloogiasektori trendid maailmas ja meil...
sellest väitest ei saanud ma aru, et mida uut see sellesse threadi lisas??
SKT-d üks asi, mida võrrelda saab. Pikendaksin seda loetelu näiteks investeeringute kasvutempo ja kõikvõimalike muude teguritega, millest järeldubki see eri majanduste erinev iseloom. Lisaks kasvuteguritele võrdleks siin ka keskmisi laenupikkusi, mille suurenemine ongi meil investeeringute kasvumootoriks.
Viimasest väitest - eks ole vana tõe kordamine käesoleva threadi kontekstis. Kas Sa pole täheldanud, et tehnoloogiasektori ettevõtetel on raskusi kauba maha müümisega? Nende kliendid tõmbavad otsi koomale. Niisamuti võivad nende kliendid tõmmata otsi koomale ka oma traditsioonilise toodangu allhanketurgudel?
Kas sellest selgitusest piisab?