Kas ÄP kihutuskõned 10% majanduskasvust võiksid mingil hetkel positiivset mõju avaldada Eesti aktsiaturule tuues uusi investoreid Tallinna börsile?
Ega see 10% nii väga utoopiline polegi.
Äripäeva artikkel vääris igal juhul välja lõikamist ja talletamist.
Äripäeva artikkel vääris igal juhul välja lõikamist ja talletamist.
Aktsiainvestorid ei pruugi suurest majanduskasvust vastupidiselt Äripäevale rõngas olla. Kardetavasti ei suudeta ohjeldada majanduskasvuga kaasnevat jooksevkontodefitsiiti ning inflatsiooni, sest vajaka jääb oskustest ja võibolla ka võimalustest.Pigem eelistatakse stabiilset 5-6 % majanduskasvu
No 10%. Las majandusajakirjanikud ennustavad, kui soovivad. Talset pakuti ÄP-s ka vist 1999. a. lõpuks 1000-le punktile lähenevat :) ÄP vestlusgrupis oli isegi sellekohane thread, kus Aivar Hundimägi ÄP-st midagi eriti mõistlikku ei osanud öelda.
Minu isiklik arvamus on, et ÄP ujub enamus ajast vastuvoolu. See selleks - küsimus rohkem informeeritutele: kas mingitel meestel on metsades tõesti vinged tehased püsti pandud, kust kaupa eksporditakse, või on see ekspordi kasv rohkem 2-3 õnnestunud tehingu kajastamine? Tarbimise kasvamine Eestis on tore asi, mis võib mõjutada SKPd lühikeses perspektiivis aga mingit tõsist lisaväärtust ju sellega Eestis ei tekki, kuna kõik (loe:enamus) raha läheb välja tagasi, kuna kodumaiseid kaupu lihtsalt pole. Arvestades teist threadi madalate intressimäärade kohta pole investoritel ka suurema SKP per capita kohta siia asja, kuna nad lihtsalt ei teeni siit mingit tulu. Kus tekkivad väärtused?
Minu pikkade aastate jooksul kujunenud arvamus on, et äp teeks endale, eesti majandusele, ja eelkõige lugejatele tohutu teene, kui ta lõpetaks oma arvamuse avaldamise ja keskenduks faktide ja uudiste ära toomisele.
P.S. Ja nende Juuse butt-ugly joonistuste asemele võiks nad Pesakonna panna või midagi.
P.S. Ja nende Juuse butt-ugly joonistuste asemele võiks nad Pesakonna panna või midagi.
Kui muidu kõik kiruvad, et ajakirjandus on ostetav siis Äripäeva puhul on kõik vastupidi - mingid sulesepad proovivad poliitikat teha kuigi mandaati pole selleks neile keegi andnud.
Nende joonistuste asemel võiks tõesti midagi muud olla: Näit: Ernie koomiks kus Erni oleks Vanapagan ja onu Sid kaval Ants. Sisu ei oleks vaja muuta kõik oleks täpselt nagu Eestis.
Seda teemat ajendas mind algatama eilne BNS-i uudis: Eesti Pank hoiatab jätkuvalt liigse kasvueufooria eest.
Kus tuuakse ära ka järgmine lõik:
"Tema (Peter Lõhmus) sőnul ei saa nőustuda ajalehe Äripäev juhtkirjade ja kommentaaridega, mis propageerivad ülikiiret majanduskasvu ja ennustavad selleks aastaks koguni 10-protsendilist tőusu.
Lőhmuse sőnul vőtab ajaleht andmed, millele ta ennustusi üles seab, laest. "Nad ekstrapoleerivad," tähendas Lőhmus, kasutades väljendit, mis tähendab mingi nähtuse ühe osa jälgimisel tehtud järelduste laiendamist nähtuse teisele osale.
Kus tuuakse ära ka järgmine lõik:
"Tema (Peter Lõhmus) sőnul ei saa nőustuda ajalehe Äripäev juhtkirjade ja kommentaaridega, mis propageerivad ülikiiret majanduskasvu ja ennustavad selleks aastaks koguni 10-protsendilist tőusu.
Lőhmuse sőnul vőtab ajaleht andmed, millele ta ennustusi üles seab, laest. "Nad ekstrapoleerivad," tähendas Lőhmus, kasutades väljendit, mis tähendab mingi nähtuse ühe osa jälgimisel tehtud järelduste laiendamist nähtuse teisele osale.
mitte et see oluliselt asjasse puutuks kuid mismoodi nyyd neid äripäeva foorumeid lugeda saaks? kysib tunnust ja id-d. aga kust ma regida saan?
eelpool toodud teemadele viidates: miks teeb majandusuudiseid edastav äripäev kriminaalseid eksperimente narkoga? puhas roosa paber. teinekord on sõnumilehes ka neutraalsemad majandusuudised.
eelpool toodud teemadele viidates: miks teeb majandusuudiseid edastav äripäev kriminaalseid eksperimente narkoga? puhas roosa paber. teinekord on sõnumilehes ka neutraalsemad majandusuudised.
Naljakas: ÄP prognoosi arvustamiselt jõuti sujuvalt tema materdamiseni. Siin tasub märkida, et lugupeetud spekulandid, teie ei ole ÄP sihtgrupp. Sihtgrupp on väikeettevõtja RIHO kuskilt elu ääremaadelt kes niikui nii ei jaga mõhkugi.
Seda et ÄP tegelased parajad koerad ja matrosovid on teab igaüks, kes nendega tegemist teinud on.
SEEGA: ettevaatust ÄP tegelaste eest nad võivad teid ülesse anda.
Seda et ÄP tegelased parajad koerad ja matrosovid on teab igaüks, kes nendega tegemist teinud on.
SEEGA: ettevaatust ÄP tegelaste eest nad võivad teid ülesse anda.
Kui siinkirjutajad arvavad, et nn RIHO "niikui nii ei jaga mõhkugi" ... :-)..., kus kuradima kohast siis ikkagi see lisaväärtus tulema peaks.
Kindlasti ei tule seda tühja loba ajdes.
Lisaks usun, et keegi siinkirjutajatest pole võimeline midagi oluliselt enam läbimöeldut võimaliku majanduskasvu ja seda mõjutavate tegurite kohta kirja panema, kui ÄP.
Kui juhuslikult siiski on, siis ootan kannatlikult põhjalike analüüside ilmumist siia samasse.
Lugupidamisega "mingi ÄP sulesepp"
... kellel muide on tellijate mandaat ... ;-)
Kindlasti ei tule seda tühja loba ajdes.
Lisaks usun, et keegi siinkirjutajatest pole võimeline midagi oluliselt enam läbimöeldut võimaliku majanduskasvu ja seda mõjutavate tegurite kohta kirja panema, kui ÄP.
Kui juhuslikult siiski on, siis ootan kannatlikult põhjalike analüüside ilmumist siia samasse.
Lugupidamisega "mingi ÄP sulesepp"
... kellel muide on tellijate mandaat ... ;-)
Erinevalt siinkirjutajatest pretendeerib Äripäev olema professionaalne ja erapooletu majandusajaleht, kes müüb ennast tellijatele roosa paberi peal 10 krooni per number.
Ja kui ÄP majandusanalüüs seisneb selles, et keegi lugupeetud saeveski omanik Kesk-Eestis on näinud oma käivet kasvamas, mis viib ÄP kahtlemata väga analüütilisele järeldusele, et "Eesti majandus on paisu tagant vallandunud", siis ma kaldun küll arvama, et sellest millegi läbimõelduma kirja panemine ei peaks väga keeruline olema.
Täiesti eraldi teema on aga see, millele karu ülalpool viitas: kui mina tahan teada kes kui osavalt kanepilõhnalist taskurätikut Eesti ja Soome vahel vedas ja mitu kükki ta politsei ees palja tagumikuga tegema pidi, siis ostan ma Sõnumilehe, Õhtulehe, Kroonika, või, jumala eest, Eesti Ekspressi. Aga mitte Äripäeva. Millal oli viimane kord, kallis ÄP sulesepp, kui Sina Financial Times-ist lugesid kui mitut miljonit krooni väärt vaade Emajõe luhale mingil Tartu soniga ärimehel oma kodu aknast on?
Kui oled tellijatelt mandaadi võtnud, siis lase ka tellijatel selle mandaadi täitmist nõuda :).
Ja kui ÄP majandusanalüüs seisneb selles, et keegi lugupeetud saeveski omanik Kesk-Eestis on näinud oma käivet kasvamas, mis viib ÄP kahtlemata väga analüütilisele järeldusele, et "Eesti majandus on paisu tagant vallandunud", siis ma kaldun küll arvama, et sellest millegi läbimõelduma kirja panemine ei peaks väga keeruline olema.
Täiesti eraldi teema on aga see, millele karu ülalpool viitas: kui mina tahan teada kes kui osavalt kanepilõhnalist taskurätikut Eesti ja Soome vahel vedas ja mitu kükki ta politsei ees palja tagumikuga tegema pidi, siis ostan ma Sõnumilehe, Õhtulehe, Kroonika, või, jumala eest, Eesti Ekspressi. Aga mitte Äripäeva. Millal oli viimane kord, kallis ÄP sulesepp, kui Sina Financial Times-ist lugesid kui mitut miljonit krooni väärt vaade Emajõe luhale mingil Tartu soniga ärimehel oma kodu aknast on?
Kui oled tellijatelt mandaadi võtnud, siis lase ka tellijatel selle mandaadi täitmist nõuda :).
Aga kuhu jäi lubatud arutelu majanduskasvust või -mittekasvust ... ;-)
Taolist mula ausaltöeldes ei viitsi lugeda.
PS. Mandaadist rääkides, ei mäleta, et oleks ise või ÄP nimel kodanik "tarmole" lubanud mitte kirjutada piirivalvurite tööst
Taolist mula ausaltöeldes ei viitsi lugeda.
PS. Mandaadist rääkides, ei mäleta, et oleks ise või ÄP nimel kodanik "tarmole" lubanud mitte kirjutada piirivalvurite tööst
10% majanduskasv on minu jaoks utoopiline. Selle peale sai ka Igor Rõtoviga kihla veetud.
Viimases Äripäeva majanduslisas tuli uus mõte - Soomele järele ja mööda 10 aasta pärast (Igor rõtov). Ma lihtsalt ei leia sõnu. Taoline mõte käis läbi NL ajal, kus hüüdlauseks oli Ameerikale järele ja mööda. Kui ma ei eksi, siis Nokia eelmise aasta maksude eelne kasum oli 2 korda suurem Eesti Riigieelarvest. Kui Nokia Soomest ära koliks (vähendades makse), siis võib-olla utoopilisus väheneks, aga ikkagi ...
Viimases Äripäeva majanduslisas tuli uus mõte - Soomele järele ja mööda 10 aasta pärast (Igor rõtov). Ma lihtsalt ei leia sõnu. Taoline mõte käis läbi NL ajal, kus hüüdlauseks oli Ameerikale järele ja mööda. Kui ma ei eksi, siis Nokia eelmise aasta maksude eelne kasum oli 2 korda suurem Eesti Riigieelarvest. Kui Nokia Soomest ära koliks (vähendades makse), siis võib-olla utoopilisus väheneks, aga ikkagi ...
Nokia on Soomele viimasel paaril aastal tõepoolest õnnistuseks olnud – ühelt poolt siis mainitud ettevõtte enda tegevuse ja ka kasumi poole pealt, teisalt aga ka läbi aktsionäride rikkamaks muutumise. Näiteks võib siin tuua Sampo, kes omaaegse Nokia küllalt suure tüki omanikuna möödunud aastal meeletult rikkust kogus.
Kõik mis tõuseb võib samas aga ka kiiresti alla kukkuda. Juba on analüütikud maailma eri paigus muretsemas tehnoloogiafirmade käivete võimaliku languse pärast. Teiste seas oli kõne all ka Nokia.
Ja vaadates, mis Helsingi börsil viimastel päevadel toimunud on, võib juhtuda, et Nokialand Soome sel aastal hoopis majanduskavu numbritele miinusmärgi ette peab panema. Mis tõsi küll võib ka Eestile, kui Soomega tihedaid kaubandusuhteid omavale riigile, kuskilt tagasilöögi anda.
10% pean ka isiklikult üpris julgeks prognoosiks. Aga kes oleks julenud ennustada +9% I kvartal, võis siis uutele baasnumbritele tuginedes ca +7%?
Kõik mis tõuseb võib samas aga ka kiiresti alla kukkuda. Juba on analüütikud maailma eri paigus muretsemas tehnoloogiafirmade käivete võimaliku languse pärast. Teiste seas oli kõne all ka Nokia.
Ja vaadates, mis Helsingi börsil viimastel päevadel toimunud on, võib juhtuda, et Nokialand Soome sel aastal hoopis majanduskavu numbritele miinusmärgi ette peab panema. Mis tõsi küll võib ka Eestile, kui Soomega tihedaid kaubandusuhteid omavale riigile, kuskilt tagasilöögi anda.
10% pean ka isiklikult üpris julgeks prognoosiks. Aga kes oleks julenud ennustada +9% I kvartal, võis siis uutele baasnumbritele tuginedes ca +7%?
Nonoh.
See, miks majanduskasvu aeglustudes börsihinnad langevad on mulle arusaadav. Aga miks börsi juhtaktsia hinna langus peaks majanduskasvu negatiivseks viima mulle küll kohe pärale ei jõua.
See kõlab umbes sedalaadi argumendina nagu "kuna päike ei paista, saad õue minnes märjaks".
See, miks majanduskasvu aeglustudes börsihinnad langevad on mulle arusaadav. Aga miks börsi juhtaktsia hinna langus peaks majanduskasvu negatiivseks viima mulle küll kohe pärale ei jõua.
See kõlab umbes sedalaadi argumendina nagu "kuna päike ei paista, saad õue minnes märjaks".
Tom, kui Sa arvutaksid välja, millise tagasilöögi Eesti majandusele annab võimalik börsikriisist tingitud langus Soome majanduses, siis ÄP saaks hulgaliselt lugejaid juurde ja ilma irooniata.
Majandusteaduses tuntud ütlus "ceteris paribus" ehk siis muude tingimuste samaks jäädes kahjuks reaalses majanduses ei kehti.
Näitena saab vast kõige ihulähedasema võrdluse tuua meie enda koduvabariigist 1997. aastal, kus börsi ülekuumenemisest tulnud tagasilöök andis tunda läbi erinevate tegurite kogu majanduskeskkonnas.
Teoreetiliselt võiks börsi kukkumise mõju kandumist reaalsesse majandusse modelleerida ehk kõige lihtsamalt läbi tarbimise vähenemise ja sealt edasi minekuga ettevõtete käivete ja kasumite kallale.
Lisaks ei saa unustada börsikriisi võimalikku mõju rahaturule, mis väga selgesti avaldus näiteks just Eestis 1997. aastal.
Ja veel tuleb arvestada psühholoogiaga, sest börsikrahhi mõju inimeste psühhikale on kindlasti väga tugev. Ja depressioon mõjutab teadupärast oluliselt inimeste saavutusvõimet ning mis see SKT muud siis ikka on kui see, mis me kõik üheskoos teatud ajaperioodil ära teha suudame.
Näitena saab vast kõige ihulähedasema võrdluse tuua meie enda koduvabariigist 1997. aastal, kus börsi ülekuumenemisest tulnud tagasilöök andis tunda läbi erinevate tegurite kogu majanduskeskkonnas.
Teoreetiliselt võiks börsi kukkumise mõju kandumist reaalsesse majandusse modelleerida ehk kõige lihtsamalt läbi tarbimise vähenemise ja sealt edasi minekuga ettevõtete käivete ja kasumite kallale.
Lisaks ei saa unustada börsikriisi võimalikku mõju rahaturule, mis väga selgesti avaldus näiteks just Eestis 1997. aastal.
Ja veel tuleb arvestada psühholoogiaga, sest börsikrahhi mõju inimeste psühhikale on kindlasti väga tugev. Ja depressioon mõjutab teadupärast oluliselt inimeste saavutusvõimet ning mis see SKT muud siis ikka on kui see, mis me kõik üheskoos teatud ajaperioodil ära teha suudame.
See on nüüd natuke muna-või-kana argument, ja mina pole sugugi kindel, et 97. aasta sündmuste interpreerimisel võiks üheselt väita, et börsikriis tekitas probleemid rahaturul. Tallinna Börsi tolleaegne likviidsus põhines suuresti highly leveraged väikeinvestoritel, kelle kraan ühel hetkel lihtsalt kinni keerati, seoses intresside pea kahekordistumisega ca. ühe kuu jooksul. Öelda, et rahapakkumine vähenes börsi kokkuvarisemise tõttu on minu arvates veidi naiivne; kui aktsiahinnad langevad, siis sa müüd aktsiat, aga mitte tingimata valuutat.
Minu väide on, et 97. aasta Kagu-Aasia ja Venemaa kriisi kõige laastavam külg ei olnud mitte börsilangus, vaid credit crunch. Peale Venemaa valitsuse de facto defaulti ei olnud Ida-Euroopa riikide jaoks küsimus enam mitte hinnas, vaid availability-s. Ja just see raha väljavool (ka Eestist) tekitas surve intressidele, mis omakorda tabas valusalt langeva raha hinnaga harjunud ettevõtteid ja tarbijaid. Pea kõigi tolleaegsete suurte turult laenajate (a la Tallinna Vesi) kasumiaruanded läksid momentaalselt punaseks. Kõige selle taustal peaksin ma tuhatkonna (?) Tallinna Börsil sebinud investori perceived wealth-i haihtumist tarbimise vähenemise ja selle efekti suhtes firmade kasumile ja käibele suhteliselt pisikeseks probleemiks.
Lühidalt on minu nägemus see, et kuigi kõrge cross-investment taseme juures on need asjad suhteliselt seotud, on aktsiate hind ikkagi funktsioon firmade kasumitest, majanduse kasvust jne., ja mitte vastupidi.
Minu väide on, et 97. aasta Kagu-Aasia ja Venemaa kriisi kõige laastavam külg ei olnud mitte börsilangus, vaid credit crunch. Peale Venemaa valitsuse de facto defaulti ei olnud Ida-Euroopa riikide jaoks küsimus enam mitte hinnas, vaid availability-s. Ja just see raha väljavool (ka Eestist) tekitas surve intressidele, mis omakorda tabas valusalt langeva raha hinnaga harjunud ettevõtteid ja tarbijaid. Pea kõigi tolleaegsete suurte turult laenajate (a la Tallinna Vesi) kasumiaruanded läksid momentaalselt punaseks. Kõige selle taustal peaksin ma tuhatkonna (?) Tallinna Börsil sebinud investori perceived wealth-i haihtumist tarbimise vähenemise ja selle efekti suhtes firmade kasumile ja käibele suhteliselt pisikeseks probleemiks.
Lühidalt on minu nägemus see, et kuigi kõrge cross-investment taseme juures on need asjad suhteliselt seotud, on aktsiate hind ikkagi funktsioon firmade kasumitest, majanduse kasvust jne., ja mitte vastupidi.