Sattusin lugema et:
========
Eesti Panga andmeil ulatus Eesti kommertspankade poolt eraisikutele väljastatud laenude maht augusti lõpus 16,328 mld kroonini, mida on 46% enam kui aasta eest.
Ainuüksi augustis kasvasid eraisikute laenud 486 mln krooni võrra.
Pankade poolt välja antud laenude maht tervikuna on aastaga tõusnud ligi 30%, küündides möödunud kuu lõpus 59,720 mld kroonini.
Eraisikute hoiuste maht kasvas viimase kaheteist kuuga 11%, ulatudes augusti lõpus 21,993 mld kroonini. Viimase kuuga langes hoiuste maht 147 mln krooni võrra.
Hoiuste maht tervikuna on aastaga kasvanud vaid 8% ning küündis möödunud kuu lõpus 52,270 mld kroonini.
========
Seega on 52 mld EEK deposiitide vastu antud laene pea 60 mld krooni, ehk ca 15% rohkem laene kui deposiite. Ajalooliselt on see suhe vist pigem deposiitide kasuks olnud. Ehk oskavad panganduse kogemusega inimesed arvata, kas selline suhe on jätkusuutlik? Ei tea kas 97-98 aasta Eesti likviidsuskriisi ajal oli suhe midagi sarnast?
Väga huvitav teema ja need numbrid selgelt väljendavad ohtu majandusele - laenatakse väga võimsalt. Näiteks Ühispanga Magneti kaardi mahud olid aastaga vist kahekordistunud.
Päris huvitav oleks ka elamuasemelaenude dünaamika.
Päris huvitav oleks ka elamuasemelaenude dünaamika.
Õpetlik artikkel aastast 1998 Kalev Kuke sule läbi: http://www.ekspress.ee/Arhiiv/Vanad/1998/04/tempo/art-03.html
Soovitan lugeda Hansapanga 2 kv. aruannet - kiidusõnad tegijatele, väga hea.
Hansapanga laenuportfell on juba suurem hoiustest Eestis ja Lätis, hoiused on laenudest oluliselt suuremad üksnes Leedus.
Teisalt - tänaste intressitasemete ning inflatsioonilembese majanduspoliitika juures on raske näha tugevat motiivi hoiustamiseks.
Nüüd me oleme ju Euroopa Liidus ja midagi ei saa enam juhtuda. New Era!!! Kinnisvarahinnad saavad ainult tõusta. Palgad tõusevad igavesti 10% aastas.
Paljud vist arvavad nii.
Paljud vist arvavad nii.
Päris huvitav oleks ka elamuasemelaenude dünaamika.
Eraisikute ja eluasemelaenude jääk - http://kinnisvara.live.ee/graaf/laen1.gif
Eraisikute ja eluasemelaenude käive - http://kinnisvara.live.ee/graaf/laen2.gif
Kaks eelmist ühes - http://kinnisvara.live.ee/graaf/laen3.gif
Toompark, tänud.
Samas tempos jätkates tõuseb eluasemelaenude käive ka 2003. a. lõpuks 48%, kindlasti mitte jätkusuutlik kasvutempo.
Samas tempos jätkates tõuseb eluasemelaenude käive ka 2003. a. lõpuks 48%, kindlasti mitte jätkusuutlik kasvutempo.
Ei saa kuidagi nõustuda sellega, et Eesti majanduspoliitika inflatsioonilembene oleks, eriti kui vaadata paari viimase aasta arenguid ning seda, et 2007 maiks vaadatakse meie peale ka selle pilguga, kuidas Maastrichti kriteeriumidega hakkama olema saanud.
Mingi hinnatõus EL-ga kahtlemata kaasneb, eriti suhkur :-)
Mingi hinnatõus EL-ga kahtlemata kaasneb, eriti suhkur :-)
Inflatsioonilembesuse all pidasin silmas USA-d ja mõnevõrra ka Euroopat.
USA- s Fed Fund-ide hoidmine 1% juures tähendab suurt rahapakkumise kasvu.
Ka Euroopas näikse poliitiline pendel nihkuvat inflatsiooni kontrollimiselt rahvuslike majanduste
turgutamisele varasemaid kokkuleppeid eirates.
Eesti ei puutu eriti asjasse, aga peaks pime olema kui ei märkaks poliitikute kasvavat soovi kiiresti kulutada.
USA- s Fed Fund-ide hoidmine 1% juures tähendab suurt rahapakkumise kasvu.
Ka Euroopas näikse poliitiline pendel nihkuvat inflatsiooni kontrollimiselt rahvuslike majanduste
turgutamisele varasemaid kokkuleppeid eirates.
Eesti ei puutu eriti asjasse, aga peaks pime olema kui ei märkaks poliitikute kasvavat soovi kiiresti kulutada.
Majandusteooria võiks selle kohta ütelda, et majanduses puuduvad praegu olulised likviidssuspiirangud. Korrelatsioon Deposiitide ning väljastatud laenude vahel on suht tühine?
Ei usu, et Eestis oleks tegu poliitikute kasvava sooviga kiiresti kulutada. Minu meelest on see soov kogu maailma poliitikutel olnud alati konstantne (läheneb piiramatult lõpmatusele :), kuid pigem taandub kogu küsimus ühelt poolt soovide ja võimaluste konfliktile ning teiselt poolt (reeglina) keskpanga ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt seatavatele piirangutele.
Sama Euroopas. Ühelt poolt pole keegi Maastrichti kriteeriumide ükle kõva häälega piiksuda julgenud, teiselt poolt on seal tegu nii inflatsiooni kui tööpuuduse kasvuga.
Aga ootame oktoobrikuu ära, vaatame kuidas uus boss ECB-s lammutama hakkab! Kui hakkab...
Sama Euroopas. Ühelt poolt pole keegi Maastrichti kriteeriumide ükle kõva häälega piiksuda julgenud, teiselt poolt on seal tegu nii inflatsiooni kui tööpuuduse kasvuga.
Aga ootame oktoobrikuu ära, vaatame kuidas uus boss ECB-s lammutama hakkab! Kui hakkab...
kõik pangad hoiavad oma depo-laenu suhet tasakaalus. Väljaarvatud Nordea!
neil suht savi, mis depo on või pole. vaadates bilanssi näeb, et enamus depo-laenu suhe on a´la 3-5 miljaridga miinuses. umbes nii ma mäletan. ehk siis euroliituminnes on maarisk veel väiksem ja Nordea võib oma ida-euroopa harule veelgi suuremaid interbank hinnaga laene.
vastus: Asi võib kesta kaua!
neil suht savi, mis depo on või pole. vaadates bilanssi näeb, et enamus depo-laenu suhe on a´la 3-5 miljaridga miinuses. umbes nii ma mäletan. ehk siis euroliituminnes on maarisk veel väiksem ja Nordea võib oma ida-euroopa harule veelgi suuremaid interbank hinnaga laene.
vastus: Asi võib kesta kaua!
Kuna pangad pakuvad ise hoiustele tulutoovamaid alternatiive, nagu fondid jms, siis loan-depo gap'i vaadeldakse koos muude hallatavate varadega.
Põhimõtteliselt samal teemal on Finantsinspektsiooni juht Trink tänases Päevalehes sõna võtnud.
Põhimõtteliselt sama mis Trink, kirjutas Rahvusvaheline Valuutafond 1. juulil 2002
http://www.ee/epbe/et/teated/koosolek.html
alalõik "Monetaarpoliitika ja finantssektori küsimused"
http://www.ee/epbe/et/teated/koosolek.html
alalõik "Monetaarpoliitika ja finantssektori küsimused"
Värsked andmed (ÄPO):
Eesti kommertspankade poolt eraisikutele väljastatud laenude maht ulatus septembri lõpus 17,1 mld kroonini, kasvades kuuga rekordilised 779 mln krooni. Möödunud rekord pärines selle aasta juulist, mil eraisikute laenukoormus kasvas kuuga 613 mln krooni võrra, nähtub Eesti Panga statistikast.
Eesti kommertspankade poolt eraisikutele väljastatud laenude maht ulatus septembri lõpus 17,1 mld kroonini, kasvades kuuga rekordilised 779 mln krooni. Möödunud rekord pärines selle aasta juulist, mil eraisikute laenukoormus kasvas kuuga 613 mln krooni võrra, nähtub Eesti Panga statistikast.
17 miljardit on vähe..
aga mida see sisaldab?
aga mida see sisaldab?
Leian, et kui mul kuu aja pärast laen makstud saab, siis hakkan seda hoopis investeerima, kui võtan uue peale. Väsinud juba sellest laenude tasumisest
Ei taha just mina olla see party-pooper, kes keset pidu peab piduliste tuju rikkuma teatega, et allkorruse vannitoas on vesi jooksma j2etud ja meil tuleb k6igil akna kaudu lahkuda ...
Teeks ehk ka n2o, et k6ik on savi. Aga mehed, hello!? Reaalsus on, et asi on kreenis ja kasvamas on hirmus mull. Eelmist pohmakat keegi m2letada viitsib? Nii, et everybody get ready to mambo.
Aga 2rme paanitse: keegi kaotab pyksid, keegi joob shampust. Nagu alati. Vabndst nende ees kes leivavad minu kommenti olevat liiga brash. Don't shoot the messenger. Pealegi - mina pole laenu v6tnud. ;)
Teeks ehk ka n2o, et k6ik on savi. Aga mehed, hello!? Reaalsus on, et asi on kreenis ja kasvamas on hirmus mull. Eelmist pohmakat keegi m2letada viitsib? Nii, et everybody get ready to mambo.
Aga 2rme paanitse: keegi kaotab pyksid, keegi joob shampust. Nagu alati. Vabndst nende ees kes leivavad minu kommenti olevat liiga brash. Don't shoot the messenger. Pealegi - mina pole laenu v6tnud. ;)
ytleme nii - finantsprotsesse me ei suuda kirjeldada t2psemalt, kui s6naga "huvitav". Nobelipreemiat nii ei v6ida!