17 miljardit on vähe? millega võrreldes?
no seda numbrit voib v6rrelda vaga erinevate teiste numbritega.
näiteks eesti panga teabeleht nr.6 22sept2003.
v6i ehk töötukassaga, kus aastaga kogunenud miljard?
kui ruttu suudaks eesti yhiskond 17 milajrdit kinni taguda?
seda enam et arvatavasti on enamus sellest kinnisvaralaenud, mis on enamuses yle 10a.
kas t6esti tyybid ei suuda 1-2 miljardit kokku ajada aastas?
17miljardit / 500 000 = 34keek näkku töövoimelisele elanikkonnale.
10 aasta peale oleks see 3,4keek/aasta/nägu, ehk 290eeku kuus per nägu.
keskmine palk on 5000 kandis. selise maksu suudab valitsus kyll kokku ajada.
ma pole seda meelt et enamus peaks vahemuse lollused kinni maksta,
aga midagi katastrioofilist ma inimeste laenudes ei nae.
pigem muretseks selle yle, kust see raha inimestele tuleb..
näiteks eesti panga teabeleht nr.6 22sept2003.
v6i ehk töötukassaga, kus aastaga kogunenud miljard?
kui ruttu suudaks eesti yhiskond 17 milajrdit kinni taguda?
seda enam et arvatavasti on enamus sellest kinnisvaralaenud, mis on enamuses yle 10a.
kas t6esti tyybid ei suuda 1-2 miljardit kokku ajada aastas?
17miljardit / 500 000 = 34keek näkku töövoimelisele elanikkonnale.
10 aasta peale oleks see 3,4keek/aasta/nägu, ehk 290eeku kuus per nägu.
keskmine palk on 5000 kandis. selise maksu suudab valitsus kyll kokku ajada.
ma pole seda meelt et enamus peaks vahemuse lollused kinni maksta,
aga midagi katastrioofilist ma inimeste laenudes ei nae.
pigem muretseks selle yle, kust see raha inimestele tuleb..
minu tagasihoidliku hinnangu kohaselt on Eesti eraisikute laenukoormus (sisaldab lisaks pangalaenudele ka liisinguid) selle aasta lõpus suurusjärgus üle 50% aastasest netosissetulekust. See ei ole väga väike number, eriti kui mõelda sellele, kui kiiresti see kasvanud on. 1997 oli see 15%. Ja kui kasv niimoodi jätkub, siis on see järgmise aasta lõpuks pea 70%.
Soomes on samapalju. Prantsusmaal kuuldavasti ka. Kusjuures nimetatud riikidel on puht laest võetud hinnangul paremad väljavaated oma laenukoormuse teenindamisel. On meil mingi death wish neid riike just eraisikute laenukoormuse suurusega ületada?
Soomes on samapalju. Prantsusmaal kuuldavasti ka. Kusjuures nimetatud riikidel on puht laest võetud hinnangul paremad väljavaated oma laenukoormuse teenindamisel. On meil mingi death wish neid riike just eraisikute laenukoormuse suurusega ületada?
Seda ka veel, et mujal on enamik eraisikute võlga fix intressiga, meil vastupidi. Mis tähendab, et võla teenindamise võime halveneb intressitõusuga. Kui mingil täna arusaamatul põhjusel peaks näiteks euroopas inflatsioon kiirenema praeguselt 2%lt 5%le, siis saavad ka intressid olema täiesti teises kohas. Ja siis võib juhtuda, et on valus.
Kui nii peaks juhtuma, siis kes selle sabotaa˛i korraldas (parafraseerides Komissarovi sõnu ühest Eesti filmist, millele Kark vastas: "Mina tean - Komissaarov ja Kukumägi) ehk Ühispank ja Hansapank.
Hansa ja Ühis on kahtlemata kõvad pangad aga ma julgen siiski kahelda kas nad ka kahekesi 6 kuu euribori liigutada suudaksid :-). Siiski, kui intressid tõusevad kõrgema inflatsiooni tõttu pole see oluliseks probleemiks niikaua kui meie inflatsioonitase ja majanduskasv saksamaa omast kõrgemad on, sest siis suureneb ka vastavalt inimeste võime kõrgemaid laenumakseid teha.
cynic, on olukordi, kus inimeste sissetulekud ei pruugi kasvada kiiremini inflatsioonist. naftashokk on üks hea näide.
kui oletada, et intressid tõusevad inflatsioonitempo tõusuga ülalnimetatud määral ehk siis 6k euribor 2% kandist 5%le ja sama asi inflatsiooniga, siis (võttes eluasemeintressiks euribor +3%) eluasemelaenu jooksev intress tõuseb 5%lt 8%le. Ja koos sellega kasvab laenu tagasimakse 10 aastasel laenul 14% võrra, 20 aastasel laenul 27% võrra. Ei usu, et samas kaasneks sarnane nominaalne tulude kasv. Kui tulud jääksid samaks, võttes aluseks esialgse 30% laenuteeninduse (laenumakse/netotulu), siis kasvaks laenuteenindus 38%ni sissetulekutest.
kui oletada, et intressid tõusevad inflatsioonitempo tõusuga ülalnimetatud määral ehk siis 6k euribor 2% kandist 5%le ja sama asi inflatsiooniga, siis (võttes eluasemeintressiks euribor +3%) eluasemelaenu jooksev intress tõuseb 5%lt 8%le. Ja koos sellega kasvab laenu tagasimakse 10 aastasel laenul 14% võrra, 20 aastasel laenul 27% võrra. Ei usu, et samas kaasneks sarnane nominaalne tulude kasv. Kui tulud jääksid samaks, võttes aluseks esialgse 30% laenuteeninduse (laenumakse/netotulu), siis kasvaks laenuteenindus 38%ni sissetulekutest.
muidugi ei pea keegi täna inflatsiooni kiirenemist 2% -> 5% lähemas tulevikus reaalseks. Aga palju siis normaalses olukorras neid prohveteid enne mingite vähetõenäoliste sündmuste toimumist ikka olnud on?
aga eek devalveerimine?
mis sellega on?
Eraisiku laenukoormus 50% netosissetulekust mulle isiklikult liiga palju peavalu ei valmista. Eeldame, et sellest on 4/5 eluaseme tagatisel ja 1/5 tarbimislaenuna. Eluasemelaenu saab pea igaüks vabalt tõmmata 15 aasta peale, mille tulemusena 5% intressimääraga oleks eluaseme laenuteenindus alla 5% netosissetulekutest. Oletame, et pangad lähevad kurjaks ja tahavad kõik tarbimislaenud amortida 3 aastaga nulli - tuleb täiendavalt 4% netosissetulekutest. Ehk kõik kokku moodustaks laenuteenindus alla 10% netosissetulekutest. Intresside tõus 200 bps - laenuteenindus ca 11% netosissetulekutest - no mitte liiga õudne? Kui segmentide tasemele minna, siis tõenäoliselt tuleb välja, et mõni on ennast ülelaenanud, aga rahvana peaks me suutma seda laenu veel suhteliselt rahulikult teenindada.
Probleem tekib ikkagi mujalt, et see kiire laenukasv on jooksevkonto ajanud pagana suurde defitsiiti. Kui meil tõesti üks hetk tekib jama, siis alguse saab see sellest, et töötajaid/ettevõtteid hakkab üle jääma. See, et inimestel on absoluudis päris palju laenu peal pigem süvendab probleeme, aga see ei ole probleemide algpõhjus.
Probleem tekib ikkagi mujalt, et see kiire laenukasv on jooksevkonto ajanud pagana suurde defitsiiti. Kui meil tõesti üks hetk tekib jama, siis alguse saab see sellest, et töötajaid/ettevõtteid hakkab üle jääma. See, et inimestel on absoluudis päris palju laenu peal pigem süvendab probleeme, aga see ei ole probleemide algpõhjus.
laenuteenindus 11% netosissetulekutest ei oleks õudne, aga mõnedes stabiilsemates ühiskondades on murest saanud probleem kui see suhe on kuskile 14-15% ringi kerkinud. Ega minu arust ka saavutatud tase ise ei ole veel midagi väga erilist, küll on intellektuaalselt huvitav teada, et praeguse kasvu jätkudes on paari aasta pärast probleemideni jäänud vaid kukesamm. Ehk veel 2 aastat +40% p.a. ja olemegi tasemel laen/sissetulek=90%.
Ajaliselt, kui mitme KUU kaugusel me arenenud riikide laenukoormusest peaksime olema, et see meile peavalu valmistama hakkaks. 24? 12? 6?
Ma ikkagi loodan veel soft landingule - et juhtub mingi ime ja kahandab eraisikute laenukasvu kuhugi pikaajaliselt sobivamasse vahemikku (15-20% p.a. näiteks).
***
muidugi saab jama alguse tööpuuduse kasvust. see on praegu kindlasti tõenäolisem kui inflatsiooni/intresside hüppeline tõus. seni on tööturg pea ainult positiivselt üllatanud.
Ajaliselt, kui mitme KUU kaugusel me arenenud riikide laenukoormusest peaksime olema, et see meile peavalu valmistama hakkaks. 24? 12? 6?
Ma ikkagi loodan veel soft landingule - et juhtub mingi ime ja kahandab eraisikute laenukasvu kuhugi pikaajaliselt sobivamasse vahemikku (15-20% p.a. näiteks).
***
muidugi saab jama alguse tööpuuduse kasvust. see on praegu kindlasti tõenäolisem kui inflatsiooni/intresside hüppeline tõus. seni on tööturg pea ainult positiivselt üllatanud.
Suurimad kulutused teeb inimene eluasemele, elukaga jääb korteriüür ära. Kui eluka teenendamiseks läheb korterisüürisuurune summa, siis no problemo.
kas maj kasv eestis pole just v6imendatud sellesama laenukoormuse kasvuga?
siit aga voiks juba m6nusaid putte ostma hakata..
siit aga voiks juba m6nusaid putte ostma hakata..
Matrox, Loowi
Minu jaoks fundamentaalsed küsimused:
Kui palju on ajutine üle võimete tarbimine (jooksevkonto defitsiit) aidanud kaasa siseturule suunatud sektorite (ehitus, jaekaubandus) tööhõivele?
Mis siis tööhõivest saab, kui siseturu nõudlus väheneb?
Kui palju me ikkagi EL-ist lähiaastatel raha saame?
Täna lugesin just uudist Iru jaama kohta, et no oodatakse, et EL maksab 50m EUR. Minu jaoks tundub see kõik ebareaalne, aga kui selliseid summasid ära tuuakse, siis ma hakkan ehk EL-i projekti isegi positiivselt suhtuma.
Minu jaoks fundamentaalsed küsimused:
Kui palju on ajutine üle võimete tarbimine (jooksevkonto defitsiit) aidanud kaasa siseturule suunatud sektorite (ehitus, jaekaubandus) tööhõivele?
Mis siis tööhõivest saab, kui siseturu nõudlus väheneb?
Kui palju me ikkagi EL-ist lähiaastatel raha saame?
Täna lugesin just uudist Iru jaama kohta, et no oodatakse, et EL maksab 50m EUR. Minu jaoks tundub see kõik ebareaalne, aga kui selliseid summasid ära tuuakse, siis ma hakkan ehk EL-i projekti isegi positiivselt suhtuma.
US,
Tööhõive osas oli kaubandus vahepeal väga tugev kasv, aga see jäi 2000-2001 aastasse. Viimase jooksva aasta jooksul on tõesti olnud suhteliselt silmapaistev yoy kasv sektoris (sisuliselt kogu hõive kasv - muud sektorid on teineteist tasakaalustanud), mille pealkiri on kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus. Samuti on väga võimas kasv olnud haridussektoris. Ehituses on samuti hõivekasv, kuid see on suhtkoht väike absoluutskaalal. Mul on ausalt öeldes isegi raskusi nende kasvunumbrite lahtimõtestamisega, kuid selline on statistika.
Ma muidugi pole nii naiivne, et uskuda, et moodsas ühiskonnas saaks toimuda mingi kohutav hõive kasv töötlevas tööstuses või primaarsektoris, aga ülalnimetet numbrid on ka kuidagi huvitavad to say the least.
riq,
mingil määral kindlasti on võimendatud.
rene2,
sellega võib nõus olla, kuigi väga paljud siiski kalduvad eluasemelaenuga parandama oma senist elukvaliteeti (iseenesest väga inimlik püüe), mis tähendab seda, et laenumakse saab olema reeglina kõrgem kui senine üürisumma. mis omakorda tähendab seda, et nende jooksev võime tarbida või siis tulevasi laene (vaja oleks ju ka uut autot ja mööblit ja mida veel) teenindada väheneb.
Tööhõive osas oli kaubandus vahepeal väga tugev kasv, aga see jäi 2000-2001 aastasse. Viimase jooksva aasta jooksul on tõesti olnud suhteliselt silmapaistev yoy kasv sektoris (sisuliselt kogu hõive kasv - muud sektorid on teineteist tasakaalustanud), mille pealkiri on kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus. Samuti on väga võimas kasv olnud haridussektoris. Ehituses on samuti hõivekasv, kuid see on suhtkoht väike absoluutskaalal. Mul on ausalt öeldes isegi raskusi nende kasvunumbrite lahtimõtestamisega, kuid selline on statistika.
Ma muidugi pole nii naiivne, et uskuda, et moodsas ühiskonnas saaks toimuda mingi kohutav hõive kasv töötlevas tööstuses või primaarsektoris, aga ülalnimetet numbrid on ka kuidagi huvitavad to say the least.
riq,
mingil määral kindlasti on võimendatud.
rene2,
sellega võib nõus olla, kuigi väga paljud siiski kalduvad eluasemelaenuga parandama oma senist elukvaliteeti (iseenesest väga inimlik püüe), mis tähendab seda, et laenumakse saab olema reeglina kõrgem kui senine üürisumma. mis omakorda tähendab seda, et nende jooksev võime tarbida või siis tulevasi laene (vaja oleks ju ka uut autot ja mööblit ja mida veel) teenindada väheneb.
Ma ei näe ikkagi peamist probleemi inimeste sissetulekute/laenude suhtes. Kui majanduse struktuur on piisavalt stabiilne ja olulistes sektorites pole ülekuumenemist toimunud, siis piisab pankadepoolsest tüüptingimuste järgmisest, et süsteem tervikuna toimib. Kui normeeritud laenuteenindus/sissetuleku jälgimine on paigas ja pangad seda ka jälgivad, siis stabiilse majanduskeskkonna tingimustes ei tohiks ju probleemi tekkida. Viitan sõnaga "normeeritud" sellele, et tüüptingimuste jälgimisel tuleks kasutada duratsioonil põhinevat laenuintressimäära (ehk siis tunduvalt kõrgemat kui tänast 2,2% EURIBORi) ja mingit mõistlikku laenutähtaega (näiteks 15 aastat). Taoline kontrollmehhanism on stabiilse majanduse juures täiesti piisav kui juurde lisada veel omakapitalinõude kontrolli, mis ei lase kinnisvarahindadel piiramatult kõrgele kasvada tänu omakapitalita soovidele. Tõenäoliselt kõik turul olevad pangad neid piirangud ka jälgivad.
Seega saab Eestis minna elu hullemaks tänu sissetulekute/laenude halvale suhtele ainult juhul kui pangad loevad sissetulekuks misiganes jama või aktsepteeritakse tuimalt osade hindajate arulagedaid hindamisakte. Samas on finantsinspektsioon küllaltki agaralt teemas sees, niiet süsteemilaiusesse ignoreerimisse ma ei usu.
Jama tekib sealt, et kodulaenude toel on palju tarbitud ja kui pankadel lõpevad uued krediidikõlbulikud kliendid, siis uue raha voog tarbimisse pidurdub. Jama suurendab veel see, et uus raha on paljuski tulnud välismaalt nagu nähtub meie jooksevkonto defitsiidist. Seega peab Eesti süsteemina pidevalt leidma uusi müügiobjekte (kas siis näiteks mittemateriaalne eraisiku tulevane sissetulek või materiaalne kinnisvara) ja see saab tulevikus olema üha keerulisem. Ku me enam ühel päeval ei suuda defitsiiti finantseerida võib meie jae- ja hulgisektori käive teha paariks aastaks vägeva jõnksu, mis tõenäoliselt viib suurenenud töötuseni ja nõnda edasi.
Seega saab Eestis minna elu hullemaks tänu sissetulekute/laenude halvale suhtele ainult juhul kui pangad loevad sissetulekuks misiganes jama või aktsepteeritakse tuimalt osade hindajate arulagedaid hindamisakte. Samas on finantsinspektsioon küllaltki agaralt teemas sees, niiet süsteemilaiusesse ignoreerimisse ma ei usu.
Jama tekib sealt, et kodulaenude toel on palju tarbitud ja kui pankadel lõpevad uued krediidikõlbulikud kliendid, siis uue raha voog tarbimisse pidurdub. Jama suurendab veel see, et uus raha on paljuski tulnud välismaalt nagu nähtub meie jooksevkonto defitsiidist. Seega peab Eesti süsteemina pidevalt leidma uusi müügiobjekte (kas siis näiteks mittemateriaalne eraisiku tulevane sissetulek või materiaalne kinnisvara) ja see saab tulevikus olema üha keerulisem. Ku me enam ühel päeval ei suuda defitsiiti finantseerida võib meie jae- ja hulgisektori käive teha paariks aastaks vägeva jõnksu, mis tõenäoliselt viib suurenenud töötuseni ja nõnda edasi.
Väga hea point Loowi... "...või aktsepteeritakse tuimalt osade hindajate arulagedaid hindamisakte."
Hindamisakti järgne hind peaks ju olema kiirmüügi hind (paarikuune müügiperiood), kuid vaadake majade pakkumisi... nii mõnigi maja (hinnaskaalal kuni paar miljonit krooni) on müügis rohkem kui 25% odavamalt hindamisaktis olevast hinnast (mida maakler ka rõhutab), kuid kahjuks seda juba kauem kui aasta. Oleks tegemist erandiga... kuid aktiivselt ringi vaadates tundub, et erand on hoopis see, kui hindamisakti järgse hinnaga suudetakse müüa...
Hindamisakti järgne hind peaks ju olema kiirmüügi hind (paarikuune müügiperiood), kuid vaadake majade pakkumisi... nii mõnigi maja (hinnaskaalal kuni paar miljonit krooni) on müügis rohkem kui 25% odavamalt hindamisaktis olevast hinnast (mida maakler ka rõhutab), kuid kahjuks seda juba kauem kui aasta. Oleks tegemist erandiga... kuid aktiivselt ringi vaadates tundub, et erand on hoopis see, kui hindamisakti järgse hinnaga suudetakse müüa...
Samas on finantsinspektsioon küllaltki agaralt teemas sees, niiet süsteemilaiusesse ignoreerimisse ma ei usu.
odot, milles see FI agarus väljendub? Või täpsemalt - milles see väljendunud on?
odot, milles see FI agarus väljendub? Või täpsemalt - milles see väljendunud on?
To: matrox
Heh, mis sa minu käest küsid, küsi parem oma eralaenu inimeste ja juhatuse käest. Usutavasti on esimesed koostanud suhteliselt detailseid raporteid ja teised vastu võtnud FI/keskpanga kõrgetasemelisi delegatsioone...
Heh, mis sa minu käest küsid, küsi parem oma eralaenu inimeste ja juhatuse käest. Usutavasti on esimesed koostanud suhteliselt detailseid raporteid ja teised vastu võtnud FI/keskpanga kõrgetasemelisi delegatsioone...